ärevus, kilpnäärme ületalitlus jne. 13.08.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Soovin Teile jõudu ja tervisˇ!
Olen aastaid juba ravinud kilpnäärme ületalitlust.
Alates 1998-aastast. Eelmisel kevadel oli see haigus ilmselt juba nii kaugel, et tekkisid südame rütmihäired-vististi ekstratsüstolid ehk mina nimetan"jõnksud". Sain ravi peale ja enesetunne paranes. Sel kevadel oli asi ikka juba päris paha, sattusin haiglasse, sest süda läks rütmist vist välja. Kui analüüsid olid teada, anti kohe peale kilpnäärme rohud ja süda jäeti nn.rahule. Arst ütles, et ületalitlus ja nüüd tuleb mul minna ardiojoodi ravile. Asi on selles, et nende jõnksude pärast ei ole ma enam üldse see inimene, kes enne. Olin kunagi ka hirmude pärast Jämejalas ja see on jätkunud siiani, kuigi mitte nii hullusti, et oleksin päris koju jäänud. Praegu aga ma pralktiliselt istun kas kodus või tööl, liikuda saan punktist a, punkti b, kas autoga, taksoga. Kui neid võimalusi pole, siis jääb või tööle minemata. Kui ma kuskil olen või peaN ISE MINEMA-ÜKSI- SIIS KOGU AEG VAATAN, KAS ON INIMESI ÜMBER, ET EHK JÕUAN VAJADUSEL abi küsida. inimtühja kohta ei linnas ega maal ma ei lähe miljoni eest ka. Ka teise linna minek, üldse minek kuskile mujale, peale mulle turvalise -kodu-töö marsruudi, on mulle piin ja igal võimalikul juhul laveerin ära, valetan , mõtlen välja igasugu põhjusi-kõik on puhas vale, et enda käitumist kuidagi põhjendada.
Enne jõnksude tekkimist juba hakkasin tarvitama lahjat alkoholi. see rahustas paremini, kui rahustid, sest ma ei tahtnud tablette hordide kaupa neelata. Ja nüüd , kui mul jälle jõnks läbi käib või hirmu tunnen, ostan ikka omale mõne longero ja saan kuidagi homsesse. Praegu on mul see periood, kus ma kodus üksi olla ei karda.Pigem isegi väldin inimesi, kuigi see ei ole minule iseloomulik. Need perioodid vahelduvad ja varsti tuleb see, kus ma julgen ainult kellegi juures olla. Oma sõbrad olen kaotanud, keegi ei suuda sellist inmest ju kaua taluda. (Ma ei joo sõprade juures, ikka kodus-üksi) . Ja nüüd siis olengi üksi. Tööl veel käin aga siingi ei julge vetsu minna, kui jälle on see s..tt päev.
Loomulikult olen juba sõltlane. Lisaks on tänu sellele,et ma ei julge ennast füüsiliselt liigutada, kasvanud ka minu kehakaal ja ennast peeglist ei vaata ega endast pilte ma teha ei lase ikka juba väga ammu.
Kui ma nii väga ei kardaks surma, oleksin juba endale otsa peale teinud.
Ma tahaksin kuskile ära , kuskile kus seda jama ei oleks ja ma saaksin jälle normaalne , terve ja ilus inimene olla. Ma tean, et ma saan ainult ise ennast aidata ja ma pean tahtma aga kust seda tahet võtta, kui seda pole. Magades on hea, sellepärast ma tahangi magada. Unes ma ei ole ,saate aru EI OLE KUNAGI haige ega paks, uned on ilusad ja vahel isegi erootilised, kuigi vahekorras pole ma olnud juba 2 või 3 aastat. Olen muuseas 37.
Energia puuduse ja kehakaalu pärast ma isegi ei taha ette kujutada, et peaksin kellegiga magama.uh jube,milline ma siis välja näen.
Ei, ma arvan, et minu päevad on küll loetud. Lihtsalt eks´istents, elu see küll pole.
Ma tean, et te ütlete, on lootust. Võib-olla ma seda tahangi kuulda, aga võib-olla ka mitte...
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ka minul on aegajalt probleeme, vestlen siis endaga ja keeruliste juhtude korral küsin nõu ja vestlen Taaraga. See Tark Taara on meil kõigil olemas. Kui nüüd Teie küsimus Temale esitada, siis vastuseks on:
minge enesekindlalt ja järjekindlalt, samm-sammult Tervisemäe poole!
Iga samm, iga meeter selles suunas on rõõmuks ning enesekindluse tugevdamiseks. Iga samm. Ei tohi arvata, et see või teine sammuke on tühine, ei ole piisavalt suur ning vägev. Hingeelu ja vaimusfääri puhul on oluline
õige(d) samm(ud). Suur ja väike terminid sinna ei sobi.
Teie ärevushäire e foobia (sundhirm) on ravitav.
Vajate esialgu psühhiaatri abi, hiljem saate juba koos Taaraga edasi astuda.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M: Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Depresioon
Tere
Mul on juba pikemat aega olnud tõsine depressioon. Kui varem sain sellega hakkama siis nüüd enam ei jaksa.
Tööl on väga pingelised ajad ja ma tunned kuidas ei suuda enam vastu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Väsimus, uimasus, närvilisus, depressioon inimestel võib tuleneda nendest tööpingetest, töötingimustest.
Kiire majanduskasv aasta-paar tagasi piitsutas meid liigselt tööle ja vähe puhkama, rohkelt ...
Vanaema kaotas nägemise äkitselt
Tere
Mure selline et mu vanaema kaotas nägemise äkitselt. Nüüdseks on juba kuuaega pime olnud. Põeb verevähki. Tehti tüvirakkude siirdamine. On psüholoogiliselt täitsa segi vahepeal. Kas nägemise ...
Vastas dr Jüri Ennet
Üks arsti mõte on - mikroinsult, sellega seoses on ka nägemise kiire kadumine võimalik.
Silmaarsti ja neuroloogi konsultatsioon annab siin selgitust, et kuidas ravida, kuidas tegutseda.
65-aastaselt ...
Mure
Tere. Mul on mure oma emaga. Ta vanus on 59a. Ta ei korista mitte midagi , ka mitte enda järelt. Kui midagi näiteks tilgutab köögi kapile või ükskõik kuhu ,siis see lihtsalt on seal. Ja tühjad toidu pakendid ...
Vastas dr Jüri Ennet
See ei ole skisofreenia, vaid on orgaaniline isiksusehäire ja orgaaniline luululine häire. Selle
valdkonna raviks on head arstirohud olemas. Kaasneb eakatel dementsusega. Selles psüühikahäirete
Loe edasi
Ärevushäire
Tere,
Lugesin teie vastuseid inimeste küsimustele ning need paelusid mind kuid te olete Tallinnas vist ning enam te teenust ei paku? Keda te Tartu psühhiaatritest soovitate?
kas ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tartu ülikooli psühhiatriakliinikus on tublid-targad ja kogemustega Psühhiaatrid. Sealt saate juhiseid. Tervendavad tegevused (Terves kehas tervem psüühika!)on vajalikud ja neid peate ise tegema-harjutama. ...
Loe edasiToimetulekuprobleem
Tere!
Ma olen terve elu olnud üksildane ja omaette hoidev ning alati seltskondi vältinud. Kunagi olid mõned sõbrad-tuttavad aga tänaseks on nende kõigiga suhtlus katkenud ja katkes juba millalgil ...
Vastas dr Jüri Ennet
Lasteaia abikasvatajaks - siit tuleb suhtlemise julgust ja oskust. Milles andekas olete, mis asi-tegevus teile meelepärane? Täpsustage, tegutsege.
Elululugude raamatud, sealt eeskujud ja tegutsemisJulgus. ...
Tserebraalparalüüs ja Aspergeri sündroom
Sooviksin küsida, kas (laste)tserebraalparalüüsi ja Aspergeri sündroomil on omavahel mingisugune seos (mul on diagnoositud mõlemad ja ise arvan, et neil on seos omavahel, kuid kindel selles pole)?
Vastas dr Jüri Ennet
Psüühikas 0n kõik omavahel ühendatud-seoses. Milline seos inimestel on - see ülimalt individuaalne. Tserebraalparalüüs on domineerivalt orgaaniline häire, Autismispekter aga rohkem funktsionaalne häire. ...
Loe edasiSuitsetamise mahajätmisest kehakaal
Jätsin suitsetamise maha kaal nagu tõuseb, kuigi ei söö rohkem, kui enne pluss olen käinud trennis enne käisin kord nädalas jõu saalis aga nüüdseks kuu aega olen käinud 2 korda nädalas hiit trennis ja ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tubli, et loobute suitsetamisest. Kaalu kasvu põhjus on see, et toit on muutunud maitsvamaks, suitsetamisele kulunud aega täidate näksimisega. Isegi 100 liigset kilokalorit päevas põhjustab ...
Depressioon, ülemõtlemine, ärevus
Tere
Nimelt on mul aastaid pidevalt depressioon. Küll mitte iga päev, aga mõned korrad kuus ja see tekib nii suvalisel ajal. Viimasel ajal on see eriti süvenema hakanud - igasugused surmamõtted, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress, depressioon ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda. On nagu neli musketäri - kõik ühe ja üks kõigi eest eluvõitluses. ...
Loe edasiDepression
Kuni 20 aastat vana elasin depressiivsete joodikute vanematega.Vanuseks 31 teadvustasin,et olen kuidagi liiga nõrk,väsinud,ärritunud ja ilma soovita midagi teha.Huvi on kadunud,mõtlemine on pessimistlik ...
Vastas dr Jüri Ennet
Antidepressante on hulgi, koostöös psühhiaatriga leida see sobilik, teile sobiliku AD annus.
Depressioon (ja kõik funktsionaalsed psüühikahäired) – see on mitmekihiline muremägi. Kui inimesel juba ...
Tere. Mulle vaja abi!!!
Tere! Kas voib uus perearst,teised rohud kirjutada,milles mull on paha olla. Kasutasin 12 aastat Xanax XR 1 MG,ja uus arst kirjutas mulle Xanax 0,5 ,selles mull on paha.,ja tahtis ...
Vastas dr Jüri Ennet
Uus perearst koostös teiega muudab vajadusel ravimit või siis fravimi annust. Koostöö arstiga on oluline,
Abikaasa srum jääb järjest mineviku suunda, leinaperiood lõpetada. Mälestuste-rõõmude-meenutused ...
Vaata kõiki nõustamisi