Kas teie perearstikeskus vastab uutele isikuandmete nõuetele?

Eli Lilles

Eli Lilles

eli@celsius.ee
Alates 25. maist kehtima hakanud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) toob kaasa uued piirangud patsiendiandmete kogumisele ning maksimaalse trahvimäära 32 000 eurot. E-perearstikeskus muudab suhtluse patsiendi ja perearsti vahel turvaliseks ning aitab juhtida perearstikeskuse töövoogu.

Perearstikeskus võib päeva jooksul koguda ja kasutada suurel hulgal tundlikku informatsiooni – mõni patsient saadab e-kirja teel soovi retsepti pikendada, teine palub kiirelt analüüside tulemusi.

Kuivõrd patsientide andmeid peab ka praegu kiivalt hoidma, ei pruugi uus määrus perearstide jaoks kardinaalseid muudatusi tuua. Patsiendi jaoks, kes on harjunud mugavalt paar klõpsu tegema ning meili saatma, või ka perearsti jaoks, kes saab kirjad endale sobival hetkel ette võtta, muutub turvaline suhtlemine keerulisemaks. Järjekorrad ukse taga võivad saada täiendust ja niigi punased telefonid saavad veelgi suurema koormuse.


E-Perearstikeskus – turvaline lahendus

Peaaegu kümme aastat Eesti üleriiklikku tervise infosüsteemi ning e-kiirabi arendanud  tarkvaraarendusettevõtte Industry62 uusim lahendus on perearstide-patsientide suhtlust parandav e-Perearstikeskus.

„E-Perearstikeskus pakub võimalust, et suhtlus jääks kiirelt toimima, kuid toimuks turvaliselt ja seaduse järgi. E-kirjad pole tegelikult turvalised, sageli ei leia hiljem õigeid meile üles. Samuti tekib probleem, kui peab samas keskuses teise arsti juurde minema või perearsti vahetama – nemad pole kirjavahetusega kursis,“ selgitab e-Perearstikeskuse lahenduse väljatöötamisega tegelev Industry62 juht Andrus Altrov.

„E-Perearstikeskuses peavad nii arst kui patsient ID-kaardi või mobiil-ID-ga sisse logima – nii on kindel, et suheldakse ikka õige inimesega,“ rõhutab Altrov.

Süsteemis on kaks poolt. Üks vaade on patsiendile, kus ta saab oma terviseolukorda ise infosüsteemis kirjeldada. Näiteks saab patsient mõõta oma veresuhkrut, panna kirja lapse kaalu ja pikkuse jne. See info on perearstile nähtav. Teine pool on kommunikatsioon ehk sõnumite vahetamine arsti ja patsiendi vahel. Sageli pole patsiendil tegelikult vaja arstiga kohtuda. Näiteks, kui on retseptiravim otsa saanud, võib süsteemi kaudu paluda arstil retsepti pikendada. „Sageli tuleb patsiendina ette olukord, kus tekib terviseküsimuses kahtlus ja otseselt ei tahagi arsti juurde minna, vaid nõuannet,“ tõi Altrov näiteks. „Arsti ja patsiendi vahelised sõnumid salvestatakse andmebaasi ja kui aastate pärast on vaja selle teema juurde tagasi tulla, on võimalik eelnevad vestlused kergesti üles leida.“

 

Andmete ülekandmise õigus

Kehtima hakanud uue isikuandmete kaitse üldmäärusega tekib andmete töötlejal kohustus tagada andmete ülekandmise õigus (ingl k data portability). Näiteks kui patsient vahetab perearstikeskust, siis on perearstil kohustus anda patsiendile kaasa kõik temaga seotud andmed (sh terviseandmeid sisaldav e-kirjavahetus).

E-perearstikeskuse lahenduses on olemas võimalus, et süsteemisisene sõnumivahetus liigub patsiendiga kaasa. See tähendab, et kui inimene kolib ja tema perearst vahetub, on eelnevad vestlused kõik kenasti kaasas.

„Piiratud ressursi tingimustes peab muutuma patsiendi ja arsti vaheline kommunikatsioon. Kuna arste on vähe ja nende aeg kallis, siis peaksime lubama arstil tegeleda inimese ravimisega ja kõik muud tegevused, mida tingimata ei pea arst tegema, tuleks lasta ära teha õel, assistendil, arvutil või patsiendil endal,“ tõdeb Altrov.

Perearsti juurde aja broneerimiseks peab patsient näiteks esitama süsteemi kaudu taotluse, seejärel vastama küsimustele, miks visiiti tahetakse. See annab muu hulgas arstile võimaluse end visiidiks ette valmistada.

Praegu kasutavad e-perearstikeskust juba neli keskust: Järveotsa perearstikeskus, Kiili perearstikeskus, Jürgensoni perearstikeskus ja Ädala perearstikeskus.

 

Kommentaar

Diana Ingerainen: e-Perearstikeskus muudab töö tõhusamaks

Järveotsa perearstikeskuse juht, perearst Diana Ingerainen tunnistab, et perearstid ja õed tunnevad vajadust perearstikeskusesse pöördumiste ühtse süsteemi või korra järele. „Hetkel pöördutakse keskusesse kõige rohkem telefoni teel, kuid meie jaoks on see väga närviline töö. Esmalt tekib patsiendi tuvastamise küsimus, teiseks soovitakse vastust kiirelt ja vähese info põhjal. Kvaliteetne perearsti ja pereõe abi andmine eeldab aga seda, et näed patsiendi andmeid, viid ennast teemaga kurssi ning vajadusel konsulteerid eelnevalt kolleegiga. Telefonitsi on andmeid keeruline leida ning nõustamine ei pruugi olla nii kvaliteetne,“ selgitab Ingerainen praegust olukorda.

„E-Perearstikeskus annab võimaluse patsiendi tuvastada, kuna süsteemi logitakse ID-kaardi või mobiil-ID-ga. Telefoni teel võib keskusesse helistada ükskõik kes, selliseid juhtumeid ka esineb. Igapäevaselt ei mõelda teemale, et ükskõik milline sekkumine, ka soovitused, tuleb tänapäeval kirjalikult fikseerida,“ toob Ingerainen esile. „Lisaks annab e-Perearstikeskus võimaluse pöörduda ning kiri kirjutada sel hetkel, kui patsiendil on aega, ning ka vastupidi, saame vastata patsiendi andmeid uurides, mis teeb nõustamise kvaliteetsemaks,“ kirjeldab ta.

„Enamasti kasutavad e-Perearstikeskust õed, sest valdavalt on tegu probleemidega, mis ei vaja arstlikku sekkumist,“ nendib perearst.

Ingeraineni sõnul on perearstikeskuste töökorraldus praegu erinev: „Kahjuks on neid keskuseid, kuhu saab ainult kohale minna. Valdavas osas keskustest on võimalus teatud aja jooksul või tööpäeva jooksul helistada, mõnele keskusele meilida. Meilimise võimalus on aga omamoodi ohtlik – arstidena ei mõelda kogu aeg sellele, et tervishoiutöötajatena vastutame terviseandmete käitlemise eest.“

„Patsient võib oma andmetega teha, mida soovib, kuid mina arstina vastutan oma tegevuse eest. Näiteks patsient palub kohe analüüsid meili teel saata eriarsti vastuvõtuks. See on tavapärane situatsioon, kuid tegelikult ei tohi me seda teha. Telefonikõne korral pole mul hiljem ühtki tõendit, et patsient ise seda soovis. Selliste olukordade vältimiseks tuleks minu meelest e-Perearstikeskusele üle minna,“ leiab Ingerainen.

Ingerainen kinnitab oma kogemusele tuginedes, et e-Perearstikeskus on mugavam ja parem lahendus kui näiteks telefon või meil. „Telefonis pead kohe midagi arvama ja teadma, tihti tuleb teha uus kõne. Meilidega tekib põrgatamine, kuna patsiendid pole meiliaadressidega tuvastatavad. Samuti võib meili teel saabuda pahavara, nii oleks turvatud kanal mõistlik, et patsient saaks oma andmeid saata ja perearstikeskusest nõu küsida,“ kirjeldab ta.

Nii nagu kõigi uute lahendustega, on ka e-Perearstikeskuse kohta arsti sõnul erinevaid arvamusi – osa arste näeb selles potentsiaali ning asub rõõmsalt kasutama, osa nendib, et kui peab, siis peab. „Kindlasti leidub neid, kes pigem kardavad uue kanali lisandumist. On ka patsiente, kes ei soovi e-kirjade saatmiselt üle minna, näiteks pole neil ID-kaarti. Samas – internetipangas ei ütle mulle keegi, et palun saada meil, hakkame seda menetlema,“ ütleb Diana Ingerainen.

 

Artikli valmimist toetas Industry62.

e-Perearstikeskusega liitumiseks saatke sooviavaldus aadressile info.ee@industry62.com. Liitumine on tasuta.    

Jaga