Dr Kadri Lilienthali sõnul on teema praegu aktuaalne eelkõige seetõttu, et sügisel 2018 täitub 50 aastat esimesest neerusiirdamisest Eestis. Esimene neerusiirdamine Eestis viidi läbi Tartus Toome Haavakliinikus 1968. aastal,“ täpsustas ta ja lisas, et praegu siirdatakse Eestis igal aastal ligikaudu 50 neeru ja siin elab üle 500 töötava neerusiirikuga inimese.
Konverentsile on oodatud ka teiste erialade arstid
Lilienthal nentis, et lisaks nefroloogidele on konverentsil osalema oodatud ka teiste erialade arstid. Ta selgitas, et kroonilise neeruhaigusega patsientide arv suureneb Eestis aasta-aastalt ning sama võib öelda siirdatud neeruga patsientide arvu kohta. Siirdatud neeruga patsiente jälgib reeglina nefroloog, kelle ülesandeks on neerusiiriku funktsiooni jälgimine, ravi korrigeerimine ja erinevate tüsistustega tegelemine. Jälgimise sagedus on erinev, sõltudes neerusiirdamise ajast ja probleemidest. Peale siirdamist ollakse enamasti 2 – 4 nädalat statsionaaris, sellele järgnevad ambulatoorsed visiidid 1 – 2 korda nädalas, edasi kord kuus ja hiljem juba 3 – 4 kuu järel. Ägeda haigestumise korral sattuvad need patsiendid perearsti või teiste erialade arstide juurde ja siis on väga oluline teada siirdamisega kaasnevaid probleeme ning eripärasid. Siirdatud neeruga patsientidel võib tekkida palju erinevaid haigestumisi, näiteks selliseid viirusinfektsioone, mis tavapatsiendil mingeid vaevusi ega sümptome ei põhjusta. Eriti ettevaatlik tuleb olla aga bakteriaalsete infektsioonide puhul, sest tihtipeale osutub siis vajalikuks immunosupressiivse ravi vähendamine.
Eelmainitud teemad tulevad oktoobris toimuval konverentsil käsitlemisele, lubas Lilienthal ja ütles, et tänu Euroopa Nefroloogia Assotsiatsiooni ja Rahvusvahelise Nefroloogia Seltsi toele on Baltikumi nefroloogide konverentsil alati olnud väga kõrgel tasemel välislektorid, nii ka 2018. aastal.
Korduvsiirdamiseks on doonororganit keeruline leida
Konverentsil saab ülevaate ka neerusiirdamise olukorrast Eestis, Lätis ja Leedus. Lilienthal ütles, et näiteks Eestis tehakse igal aastal umbes 50 neerusiiramist ja 2018. aastal on neid tehtud juba 30. Tema sõnul ei ole neerusiirdamise ootelehel olemise aeg Eestis pikk, kõigub paarist kuust kuni aastani. Probleemiks on aga korduvsiirdamised, kus sobivat doonororganit on tunduvalt raskem leida ning siis venib ootelehel olemise aeg märgatavalt pikemaks. Siin on viimasel ajal abi olnud elundisiirdamiskeskuseid ühendavast rahvusvahelisest organisatsioonist Scandiatransplant, mille assotsieerunud liige on Tartu Ülikooli Kliinikum alates 1. oktoobrist 2017. Lilienthal jagas infot, et Scandiatransplanti kaudu on abi saanud 12 neeruprobleemiga Eesti patsienti. Pärast liitumist on Soomes tehtud Eesti patsientidele 5 siirdamist Soomest pärinevate elunditega (4 südant ja 1 neer) ning 1 siirdamine Eestist pärineva elundiga (süda). Eestis on toimunud 6 siirdamist Skandinaaviast pärinevate elunditega – 2 neerusiirdamist, 3 maksasiirdamist ja 1 kopsude siirdamine.
Tänu liitumisele Scandiatransplantiga suurenes doonorite valim, eriti oluline on see kõrgelt sensibiliseeritud, korduvat siirdamist ootavatele patsientidele ja lastele.
Esimene Balti nefroloogide ühine seminar toimus 1992. aastal Jurmalas Läti professori Ilmars Lazovskise ja Saksa professori Eberhard Ritzi eestvedamisel. Sellest ajast alates jätkusid seminarid regulaarselt kaheaastase intervalliga ja 2000. aastast alates toimub Balti nefroloogide kokkusaamine konverentsina koos posterettekannetega. Eelmine Balti Nefroloogide konverents oli 2016. aastal Lätis ja järgmine toimub 2020. aastal Leedus.
Täpsema konverentsikava ning registreerumisinfo leiab siit:
https://www.med24.ee/koolitus/xiv-baltic-nephrology-conference
