Millised on peamised mured, millega patsiendid esmatasandilt teie poole pöörduvad?
Enamasti on mureks kogelus – kõnetakistused, mis mõjutab negatiivselt inimese elukvaliteeti. Sageli pöördutakse hääleprobleemide tõttu – hääl on enamasti nö peamine töövahend ning inimeste igapäevaelu on oluliselt häiritud, kui hääl ei vasta nõudmistele.
Peaajutrauma ja insuldi patsientide lähedased pöörduvad, et leida abi patsiendi kõne- või neelamisprobleemidele. Neuroloogiliste haiguste tagajärjel (nt Parkinsoni haigus) tekkinud kõnelemisraskuste korral saab logopeed pidurdada ja leevendada haiguse kulgu. Lisaks pöördutakse hääldusprobleemide ja ka kirjutamis-lugemisraskustega.
Kas näete patsiendi logistikas paranemisruumi, kuidas see võiks ideaalis toimida?
Kõige suurem murekoht tundub olevat info puudulikkus: puudub tervikpilt, kuidas ja kust abi saada. Seetõttu võib olla igakülgse abi kättesaadavus ja toimimine ühel juhul väga hea ja teisel ääretult puudulik. Ideaalis võiks olla perearst see, kes oskab oma patsiente suunata ja/või kellel on ülevaade oma nimistu patsiendi ravist/ ravivõimalustest. Selleks peaksid olema jällegi usaldusväärsed andmebaasid, millele perearst saaks toetuda ning korrektne ja piisav infovahetus (perearst peab saama info patsiendi uuringutest, ravist, soovitustest). Võib juhtuda, et perearsti teada saab patsient abi taastusravi kaudu, kuid taastusravi arst arvab, et abi tuleb läbi perearsti; patsient arvab, et abi ei olegi. Kuidas patsiendi teekond oleks selline, et poleks dubleerivaid/lõputuid konsultatsioone, vaid ikkagi saaks teraapiat ka? Teoreetiliselt peaksid digilahendused seda toetama.
Millised konkreetsed tööriistad osalejad seminarilt kaasa saavad, mida oma igapäevatöös kohe rakendada saaks?
Osalejad saavad ülevaate, millistel juhtudel ja millal saab logopeed aidata täiskasvanud patsiendi elukvaliteeti tõsta: afaasia, düsartria, düsfaagia, kogelus, düsfoonia, müofunktsionaalsed probleemid, neuroloogilised haigused, kasvajad.
Lisainfo ning registreerumine SIIN.
