Pediaater Mari Laan Tallinna lastehaiglast tõdeb, et aastaid oli kirjanduses laste hüpertensiooni levimuseks 5%, kuid viimase aja kirjanduses on toodud numbrid 2,2% kuni 22%, sõltuvalt siis uuringu meetoditest ja populatsiooni vanusest.
Dr Laane ettekanne põhineb 2016. aastal avaldatud Euroopa Hüpertensiooni Ühingu laste hüpertensiooni juhisel ja 2017. aastal publitseeritud Ameerika Pediaatria Akadeemia laste ja noorukite hüpertensiooni juhisel. „Toon oma ettekandes välja peamised muutused, mis juhendites on käsitlemist leidnud - muutunud on näiteks arteriaalse hüpertensiooni definitsiooni mõningad aspektid, eraldi on välja toodud vanusgrupp 13 aastat ja vanemad lapsed,“ tutvustab dr Laan.
„Vererõhku tuleb tervetel lastel mõõta alates 3. eluaastast korra aastas. Nii on kõige suurem võimalus avastada vererõhu kõrgenemist lapseeas, kuna kaebused on sageli ebatüüpilised. Oluline on ka, et vererõhu mõõtmisel kasutatakse õige suurusega mansetti ning laps on vererõhu mõõtmiseks ette valmistatud ja rahulik. Kui laps võtab igapäevaselt ravimeid, mis tõstavad vererõhku, laps on ülekaaluline või tal on kaasuvana neeruhaigus, diabeet või anamneesis aordi koarktatsioon, tuleb vererõhku mõõta igal vastuvõtul,“ selgitab dr Mari Laan.
Mida noorem on laps, seda tõenäolisem, et tegemist on sekundaarse hüpertensiooniga. Kolm sagedasemat sekundaarse hüpertensiooni põhjust on dr Laane sõnul parenhümatoosne neeruhaigus, neeruarteri stenoos ja aordi koarktatsioon.
„Ravis on oluline alustada mittemedikamentoosse raviga, täpsemalt on määratletud ka medikamentoosse ravi alustamine,“ ütleb dr Laan.
Eesti Hüpertensiooni Ühingu aastakonverents toimub 14. märtsil Tallinnas. Kava ja lisainfo.
