RHK-10

Kui valitud on "Nimetuse alguse järgi", siis leitakse sisestatud sõnaga algavad kirjed. Otsides teksti ja sisestades "köha", leitakse "Köhavastased ained [antitussiivumid]", kuid ei leita "Läkaköha". Otsides koodi ja sisestades "a02", leitakse näiteks "A02.0" 

Nimetuse järgi otsitakse ka ladina ja ingliskeelsete nimetuste hulgast


Peatükk II: C00-D48

Kasvajad

Neoplasmata

Neoplasms

Kirjeldus:
1. Pahaloomuliste kasvajate primaarsed, ebaselged,sekundaarsed [metastaatilised] ja täpsustamata paikmed.
Jaotised C76-C80 sisaldavad pahaloomulisi kasvajaid, mille algkollet pole selgelt kirjeldatud või mille puhul viidatakse ""dissemineeritud"", ""hajutatud"" või ""levinud"" protsessile algkollet näitamata. Mõlemal juhul loetakse algkolle teadmatuks.
2. Funktsionaalne aktiivsus.
Käesoleva peatüki jaotistesse klassifitseeritakse kõik kasvajad olenemata sellest, kas nad on funktsionaalselt aktiivsed või mitte. Mistahes kasvaja funktsionaalse aktiivsuse täpsemaks määratlemiseks võib kasutada lisakoodi IV peatükist. Näiteks neerupealise katehhoolamiine produtseeriv feokromotsütoom - C74 lisakoodiga E27.5; hüpofüüsi basofiilne adenoom kaasneva Cushingi sündroomiga - D35.2 lisakoodiga E24.0.
3. Morfoloogia.
Morfoloogilise (histoloogilise) ehituse alusel jaotatakse pahaloomulised kasvajad mitmesse suuremasse rühma: kartsinoomid (k.a lamerakuline ja näärmeline kartsinoom); sarkoomid; muud pehmete kudede kasvajad (k.a mesotelioom); lümfoomid (Hodgkini ja mitte-Hodgkini tüüpi); leukeemiad; muud täpsustatud ja paikmespetsiifilised pahaloomulised kasvajad; täpsustamata pahaloomulised kasvajad. Terminiga ""vähk"" (ingl k cancer) võib tähistada mistahes pahaloomulist kasvajat, ehkki suhteliselt harva kasutatakse seda terminit lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede kasvajate korral. Termini ""kartsinoom"" (ingl k carcinoma) kasutamine termini ""vähk"" sünonüümina pole korrektne, sest kartsinoom tähistab ainult epiteelkoelist pahaloomulist kasvajat.
II peatükis esitatakse kasvajad põhiliselt paikmeti suuremate loomuserühmade kaupa. Erandjuhtudel on jaotiste või alajaotiste juures toodud ka vastav morfoloogiakood.
Klassifikatsiooni kasutajad, kes soovivad määratleda kasvaja histoloogilist tüüpi, leiavad vastavad koodinumbrid RHK 1. köite lk. 363-434. Morfoloogiakood pärineb Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni: Onkoloogia (RHK-O, ICD-O) teisest väljaandest, milles on kasutusel kaks teineteisest sõltumatut kodeerimissüsteemi kasvajate topograafia ja morfoloogia tähistamiseks.
Morfoloogiakood on kuuekohaline: neli esimest kohta väljendavad kasvaja histoloogilist tüüpi; viies koht kirjeldab kasvaja loomust (primaarne PK, sekundaarne /metastaatiline/ PK, in situ e mitteinvasiivne kasvaja, HK, ebaselge või teadmata loomusega kasvaja); kuues koht väljendab soliidsete kasvajate diferentseerumisastet, lümfoomide ja leukeemiate puhul aga võimaldab eritähistust.
4. II peatüki alajaotiste kasutamine.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata alajaotise .8 kasutamisele (vt märkus 5). Juhul, kui klassifikatsiooni kolmekohalise rubriigi piires nähakse ette võimalus tähistada ""muid paikmeid"", asub vastav kood enamasti alajaotises .7.
5. Pahaloomulised kasvajad, mis on väljunud ühe paikme piiridest, ning alajaotise .8 (osalt kattuvad paikmed) kasutamine.
Jaotised C00-C76 võimaldavad klassifitseerida pahaloomulisi kasvajaid vastavalt nende lähtekohale. Paljude paikmete puhul sisaldavad kolmekohalised jaotised kindlapiirilisi alajaotisi. Kasvaja, mis osalt või täielikult katab kahte või enamat paiget antud kolmekohalise jaotise piires ning mille lähtekohta pole võimalik määratleda, klassifitseeritakse alajaotisesse .8 (""kattuv kahjustus""). Alajaotis .8 tähistab niisiis osalt kattuvaid paikmeid juhul, kui selline paikmete kombinatsioon pole klassifikatsioonis eraldi toodud. Näiteks söögitoru- ja maokartsinoom on viidav vastavusse alajaotisega C16.0 (maolävis), ent keeletipu ja keele ventraalse pinna kartsinoom tuleks kodeerida C02.8. Samal ajal kodeeritakse keeletipust lähtunud ja keele ventraalsele pinnale levinud kartsinoom C02.1 (keeletipp), sest kasvaja täpne lähtekoht on teada. Termin ""osalt kattuvad paikmed"" viitab anatoomiliselt üksteisega külgnevatele paikmetele. Ehkki enamik klassifikatsiooni alajaotistes järjestikku toodud paikmetest on anatoomiliselt seotud, on olemas erandeid (nt põis C67.-). Et paremini orienteeruda topograafilistes vahekordades, peaks kodeerija küsitaval juhul kasutama anatoomiaalast kirjandust.
Vahel on kasvaja väljunud klassifikatsiooni kolmekohalises jaotises toodud paikme piiridest. Sellistel juhtudel kasutatakse järgmisi alajaotisi:
C02.8 Keele osalt kattuvad paikmed
C08.8 Suurte süljenäärmete osalt kattuvad paikmed
C14.8 Huule, suuõõne ja neelu osalt kattuvad paikmed
C21.8 Pärasoole, päraku ja pärakukanali osalt kattuvad paikmed
C24.8 Sapiteede osalt kattuvad paikmed
C26.8 Seedeelundite osalt kattuvad paikmed
C39.8 Hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite osalt kattuvad paikmed
C41.8 Luu ja liigesekõhre osalt kattuvad paikmed
C49.8 Sidekoe ja pehmete kudede osalt kattuvad paikmed
C57.8 Naissuguelundite osalt kattuvad paikmed
C63.8 Meessuguelundite osalt kattuvad paikmed
C68.8 Kuseelundite osalt kattuvad paikmed
C72.8 Kesknärvisüsteemi osalt kattuvad paikmed
Näiteks mao ja peensoole kartsinoom tuleks kodeerida C26.8 (seedeelundite osalt kattuvad paikmed).
6. Ektoopiliste kudede pahaloomulised kasvajad.
Ektoopiliste kudede pahaloomulised kasvajad kodeeritakse selle paikme juures, millele on viidatud; näiteks kõhunäärme ektoopilise koe pahaloomuline kasvaja - C25.9 (täpsustamata kõhunääre).
7. Terminite tähestikulise loendi kasutamine kasvajate kodeerimisel.
Kasvajate kodeerimisel tuleb lisaks nende topograafiale arvestada morfoloogilist ehitust ning loomust. Kasvaja klassifitseerimisel peaks ennekõike pöörduma tähestikulise loendi morfoloogiliste diagnooside poole.
Klassifikatsiooni teine köide sisaldab üldisi juhiseid ja näiteid terminite tähestikulise loendi korrektseks kasutamiseks. Sealsamas on toodud ka erijuhised ning näited, mis käsitlevad II peatüki jaotiste ja alajaotiste kodeerimist.
8. Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni: Onkoloogia (RHK-O) kasutamisest.
Teatud morfoloogilist tüüpi kasvajate tarvis on II peatüki topograafiline klassifikatsioon piiratud või puudub täiesti.
RHK-O topograafiaosa kasutab kõigi kasvajate jaoks samasuguseid kolme- ja neljakohalisi jaotisi nagu RHK II peatükis on kasutusel primaarsete pahaloomuline kasvaja klassifitseerimiseks (C00-C77, C80). Seega võimaldab RHK-O kodeerida ka kõigi teiste kasvajate (pahaloomulise sekundaarse /metastaatilise/, healoomulise, mitteinvasiivse, ebaselge või teadmata loomusega kasvaja) paiget.
Seetõttu on soovitav, et nii kasvaja paikme kui morfoloogia kodeerimisest huvituvad spetsialistid ja institutsioonid (vähiregistrid, onkoloogiahaiglad, patoloogiaosakonnad ning muud onkoloogiale spetsialiseerunud asutused) kasutaksid Rahvusvahelist Haiguste Klasssifikatsiooni: Onkoloogia (RHK-O).

AlampeatükidNimetus (est)Nimetus (lat)Nimetus (eng)
C00-C14Huule, suuõõne ja neelu pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna labii oris, cavitatis oralis et pharyngis Malignant neoplasms of lip, oral cavity and pharynx
C15-C26Seedeelundite pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna organorum digestoriorum Malignant neoplasms of digestive organs
C30-C39Hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna organorum respiratoriorum et intrathoracicorum Malignant neoplasms of respiratory and intrathoracic organs
C40-C41Luu ja liigesekõhre pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna ossis et cartilaginis articularis Malignant neoplasms of bone and articular cartilage
C43-C44Melanoom ja naha muud pahaloomulised kasvajad Melanoma et alia neoplasmata maligna cutis Melanoma and other malignant neoplasms of skin
C45-C49Mesoteelkoe ja pehmete kudede pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna mesothelii et textus mollis Malignant neoplasms of mesothelial and soft tissue
C51-C58Naissuguelundite pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna organorum genitalium femininorum Malignant neoplasms of female genital organs
C60-C63Meessuguelundite pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna organorum genitalium masculinorum Malignant neoplasms of male genital organs
C64-C68Kuseteede pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna tractus urinarii Malignant neoplasms of urinary tract
C69-C72Silma, peaaju ja kesknärvisüsteemi muude osade pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna oculi, cerebri et aliorum partium systematis nervosi centralis Malignant neoplasms of eye, brain and other parts of central nervous system
C73-C75Kilpnäärme ja muude sisesekretsiooninäärmete pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna glandulae thyr[e]oideae et aliarum glandularum endocrinarum Malignant neoplasms of thyroid and other endocrine glands
C76-C80Ebaselgete, täpsustamata ja sekundaarsete (metastaatiliste) paikmete pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna locis male definitis, secundariis et non specificatis Malignant neoplasms of ill-defined, secondary and unspecified sites
C81-C96Lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad Neoplasmata maligna textus lymphoidei, haemopoetici et cognati Malignant neoplasms of lymphoid, haematopoietic and related tissue
D00-D09Kasvajad in situ Neoplasmata in situ In situ neoplasms
D10-D36Healoomulised kasvajad Neoplasmata benigna Benign neoplasms
D37-D48Ebaselge või teadmata loomusega kasvajad Neoplasmata naturae incertae sive ignotae Neoplasms of uncertain or unknown behaviour