Uudised


Ülevaade glükomeetritest

Veres glükoositaseme mõõtmiseks kasutatav glükomeeter on diabeetiku jaoks hädavajalik abivahend. Näitudest lähtuvalt saavad diabeetikud veresuhkru väärtusi tõlgendades teha muudatusi raviplaanis, toitumises ja elurežiimis.

Täiskasvanute vaktsineerimine ja selle kitsaskohad

Kogemuste alusel on täiskasvanute teadlikkus vaktsineerimise kasulikkusest ja vajalikkusest väga piiratud. Samas on enamik täiskasvanutest lapsevanematena üsna hästi tegelenud oma laste vaktsineerimisega ja olnud teadlikud selle vajalikkusest. Mingil põhjusel jätavad nad aga need teadmised enda suhtes kasutamata.

Pediaater: arvatakse, et kõik haigused on seotud D-vitamiini puudusega

Ida-Tallinna Keskhaigla pediaater Reet Raukas ütleb, et ühelt poolt kimbutab meie laiuskraadidel lapsi ja täiskasvanuid D-vitamiini puudus, kuid teisalt teeb murelikuks see, et viimastel aastatel on inimesed hakanud tarvitama D-vitamiini massdoosis ilma arsti kontrollita.

Rasedusaegne ja sünnitusjärgne depressioon

Lapse sünd on nii indiviidi kui ka pere tasandil arenguline üleminek, mis eeldab paarisuhte ümberorganiseerimist ja vanemliku rolli kujundamist. See kõik nõuab muudatusi olemasolevates kohanemismustrites. Naise rasedusaegse ja sünnitusjärgse depressiooni näol on tegemist kogu pere kohanemist ja arengut takistava meeleoluhäirega.

Koormusjärgne lihasevalu ehk DOMS

Meil kõigil on esinenud koormusjärgse lihasevalu (DOMS, ingl k delayed onset muscle soreness) perioode, kus lihast katsuda ja ennast liigutada on valus. Mis on juhtunud, kas tegemist on vigastusega, kas ma peaksin pöörduma ravi eesmärgil spetsialisti poole? Need on küsimused, mis hakkavad peas keerlema. 

Lapseea sagedased silma- ja laupõletikud ning nende ravi

Lastel esineb silmapõletikke sageli. Silmapõletik võib kaasneda hingamisteede viirusinfektsiooniga või näiteks kurgu- või kõrvapõletikuga. Silmapõletike tekkepõhjuseid on väga palju.

Krooniline riniit – sage ninavaevus

Tavaline nohu ehk nasofarüngiit kestab enamasti seitse päeva. Vahel võivad aevastamine, kinnine vesine nina, sekreedi valgumine kurku ja sage nina nuuskamine aga jääda inimest vaevama pikemalt. Millisel juhul on tegemist kroonilise riniidiga, selgitab kõrva-nina-kurguarst Erik Luht.

Kõrge kolesteroolitase ei tähenda alati suurt südamehaiguste riski

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuhi professor Margus Viigimaa sõnul kasutatakse Eestis sekundaarses preventsioonis liiga vähe lipiide langetavaid ravimeid.

Fookus olgu lamatise ennetamisel

Lamatiste esinemissagedus patsientide seas on suur. Euroopas on lamatisi umbes 18%-l hospitaliseeritutest. Kuna Eesti ravi- ja hoolekandeasutustes lamatisi regulaarselt koodi alusel ei registreerita, siis puuduvad meie patsientide lamatiste kohta täpsed andmed. 

Sügeluse erinevad põhjused

Sügelust (pruritus) defineeritakse kui ebameeldivat aistingut, mis tekitab iha kratsimise järele. Krooniline sügelemine on sage probleem ja võib olla viiteks mitmetele naha-, aga ka süsteemsetele haigustele. 

Pereõdede sügiskonverents tõi viiendat korda kokku pereõed kogu Eestist

Nii nagu juba traditsiooniks saanud, tõi pereõdede V sügiskonverents kokku osalejad kogu Eestist, pakkudes ülevaadet viimastel aastatel toimunud muudatustest pereõe rollis ning pereõe olulisusest patsiendi nõustamises.

Diabeediõdede korduvretseptiõiguse vajadusest

MTÜ Diabeedispetsialistid esitas 2016. aasta detsembris sotsiaalministeeriumile avalduse korduvretseptiõiguse taotlemiseks eriala piires (diabeedi ravis kasutatavad ravimid) ja meditsiiniseadme kaardi väljastamise õiguse taotlemiseks eriala piires (diabeedi ravis kasutatavad tarvikud).

Eesti Pereõdede Ühingu tegemistest

Eesti Pereõdede Ühing (EPÕÜ) taaselustati 2013. aastal, kuna tolleaegne Pereõdede Seltsingu juhatus nägi, et sellisel moel pereõdede erialane tegevus ja areng siiski ei toimi, nagu esialgu loodeti. 

Kati Eeriksoo: meditsiinis ja ühiskonnas on liiga vähe hoolivust

Loo Tervisekeskuse pereõde Kati Eeriksoo leiab, et patsientidesse tuleks suhtuda alati positiivselt ja hoolivalt – nii meie ühiskonnas kui ka meditsiinis on liiga vähe heasüdamlikkust ja oskust inimene ära kuulata.

Pereõde – esmane kontakt inimese ja tervishoiusüsteemi vahel

Pereõde on Eesti ühiskonnas tähtis tegelane. Ta on esmane kontakt inimese ja tervishoiu­süsteemi vahel ning esimesest kokkupuutest sõltub tihtipeale rohkem, kui telefonile vastaja või vastuvõtulaua taga istuja ise tajub. Sellega laotakse vundament edasisele usaldusele, avatusele ja koostööle perearstipraksises.