Pereõe tegevus antibiootikumiresistentsuse tekkimise ja leviku piiramisel

Antibiootikumiresistentsus (AMR) on üks tänapäeva suurimatest tervishoiuprobleemidest (1). Viimastel aastakümnetel on antibakteriaalsete preparaatide kasutamine maailmas kasvanud. Inimesed kuritarvitavad neid preparaate sageli, mis omakorda mõjutab AMR-i levikut (2). 

Uudised


Kopsuhaigusega patsiendi nõustamine

Kopsuhaigusi on erinevaid, millest ägedad ja spetsiifilist sekkumist vajavad juhud (näiteks tuberkuloos) kuuluvad eriarsti ja -õdede kompetentsi. Kopsupõletiku ravi toimub enamasti perearsti määratud antibiootikumikuurina ambulatoorsel jälgimisel, sarkoidoosi korral eriarsti ravil süsteemsete kortikosteroididega. Krooniliste kopsuhaiguste, nagu astma ja KOK-i all kannatavad patsiendid vajavad aga mitmesugustes küsimustes pereõdede ja eriõdede jälgimist ja nõustamist.

Premenstruaalne sündroom

Enamik fertiilses eas naisi kogeb paar päeva enne menstruatsiooni algust kergekujuliselt üht või mitut emotsionaalset või füüsilist sümptomit, nagu näiteks rindade hellust või kõhupuhitust, mis ei põhjusta stressi ega häireid igapäevaelus.

Allergilised lööbed nahal

Erinevad nahalööbed on sagedaseks meditsiiniliseks probleemiks maailmas. Peaaegu igaühel meist ilmneb eluea jooksul mõni nahaprobleem. Tihti tekib patsientidel seoses nahavaevustega küsimus, kas tegemist võib olla allergiaga ning kui jah, siis millest see tekitatud on. Selles artiklis peatun eelkõige allergilise geneesiga löövetel: miks need tekivad, kuidas neid diagnoosida ja ravida ning mis kõige tähtsam, mida me saame teha, et lööbed ei korduks.

Aknet aitab ohjeldada õige hooldus ja ravi

Aknet diagnoositakse 85%-l inimestest vanuses 12–24 eluaastat, seega on akne selles vanusegrupis kõige sagedam nahahaigus. Näol paiknemise ja haiguse kroonilise kulu tõttu võib akne tekitada stressi ja tõsiseid psühholoogilisi probleeme. 

Laste söömisharjumused ja nende kujunemine

Söömisharjumuse kujundamisega saab tegeleda terve elu, kuid imiku- ja lapseeas omandatud harjumusel on väga suur mõju ka vanemas eas.

Toidu tagasiheide ja oksendamine imikutel ning väikelastel

Toidu tagasiheide ehk gastroösofageaalne refluks on väga sage probleem. Tegelikult võib öelda, et gastro­ösofageaalset refluksi esineb kõikidel inimestel elu jooksul. Arvatavalt on selle põhjuseks söögitoru alumise sfinkterlihase transitoorse relaksatsiooni episoodid. Probleemiks on see, kuidas eristada füsioloogilist refluksi ja funktsionaalset refluksi ning tõelist gastroösofageaalset reflukshaigust üksteisest.

Mis on imikute ja väikelaste kõhukinnisus ja kuidas sellega hakkama saada?

Lapse kõhukinnisuse tõttu paluvad lapsevanemad sageli nõuandeid ja ravisoovitusi pereõelt, pere­arstilt, lastearstilt ja apteekrilt. Oluline on rõhutada, et enne nõuannete ja ravisoovituste andmist peab olema nõuandjale teada, kas lapsel on üldse tegemist kõhukinnisusega. Kuigi enamikul lastest on kõhukinnisus seedetrakti funktsionaalne häire ehk neil esineb funktsionaalne kõhukinnisus, võib kõhukinnisus olla ka muu haiguse tunnus.

D-vitamiini manustamine vähendab luumurdude esinemissagedust

D-vitamiini puudusest ja selle tagajärgedest on viimastel aastatel nii palju räägitud, et on märgata inimeste teadlikkuse kasvu, kuid iga hea asjaga peab oskama piiri pidada ja igapäevatöös on juba ette tulnud ka juhtumeid, kus patsient tarvitab liiga palju D-vitamiini. 

Kadri Kõivumägi: puukentsefaliidi vaktsineerimisskeemi ei pea pärast pausi algusest alustama

Kui patsiendile on kunagi tehtud puukentsefaliidi vaktsineerimine, siis ka kümne aasta pärast 
uuesti vaktsineerima tulles ei pea ta kogu vaktsineerimisskeemi taas läbi tegema, rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste arst-õppejõud Kadri Kõivumägi.

Ülevaade pereõdede aastakonverentsist: tähelepanu all olid kliinilised teemad

Konverentsi esimene sessioon oli pühendatud meeste tervisele. Teisel sessioonil räägiti reumatoloogiast ning konverentsi lõpetas füsioteraapia ja taastusravi sessioon, kus käsitleti pereõe ülesandeid patsiendi logistikas ja suunamisel. Lisaks räägiti konverentsil nii insuldi- kui ka traumajärgse taastusravi võimalustest ning selle olulisusest.

Eesti perearstide ja pereõdede rahulolu oma tööga

Esmatasandi tervishoiutöötajate töörahulolu on sageli uuritud, et hinnata olukorda tervishoiureformide valguses. Kuna 2016. aastal, mil alustasin oma peremeditsiini residentuuri uurimistööga, oli väga aktuaalne esmatasandi tervise­keskuste rajamine, kuid kehtis veel senine perearstiabisüsteem, siis otsustasingi hinnata Eesti perearstide ja -õdede tööga rahulolu vahetult enne reformi.

Signe Treier: patsient peab ka ise tahtma terveks saada

Pirita Perearstikeskuse pereõde Signe Treier peab oma töös väga oluliseks patsiendi tahet terveks saada ja oma tervise eest ise vastutada.

Olge julged ja tulge õppima!

Tervishoiu kõrgkoolil on ühiskonnas sarnaselt teiste kõrgkoolidega lisaks koolitaja rollile ka tervisedendaja roll. Ajaga kaasas käiv õendusõpe aitab seda eesmärki ellu viia.