Pärilik rinna- ja munasarjavähk geneetiku vaatevinklist

Mikk Tooming

Mikk Tooming

laborispetsialist, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus

Laura Roht

meditsiinigeneetik/doktorant, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika keskus Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tallinnas
Piret Laidre

Piret Laidre

pediaater, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus
Tiina Kahre

Tiina Kahre

vanemarst-õppejõud pediaatria erialal, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise geneetika keskus Tartus Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika keskus
Eestis haigestub Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel rinnavähki keskmiselt ~ 800 inimest ning munasarjavähki ~ 140 inimest aastas (1). Rinnavähk on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja, mille kumulatiivne risk Eesti naistel vanuseks 74 eluaastat on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel 6,69%. Munasarjavähki haigestumise risk Eesti naistel on WHO andmetel ligi 1,2% (2). Teatud pärilike vähisündroomide korral võivad riskid ulatuda rinnavähi korral isegi kuni 90%-ni ja munasarjavähi korral kuni 58%-ni (3). Seetõttu on oluline haigusseoselisi pärilikke geenivariante kandvad inimesed üles leida võimalikult noores eas, enne pahaloomulise kasvaja teket, et neid süvendatult jälgida.

Artikli täismahus lugemiseks peate Med24.ee sisse logima:

Registreeru kasutajaks