Analüüside kordamine dünaamikas

Tänapäevasel meditsiinimaastikul on järjest suurem probleem liigne analüüside hulk, mis võib olla tingitud nii patsientide survest, mitmekordsest tellimisest, analüüsi diagnostilise väärtuse vähesest mõistmisest, vale analüüsi tellimisest, analüüsi tegemisest arsti enda kaitseks, analüüsi tegemisest majanduslike vahendite olemasolu tõttu kui ka analüüsi tegemisest lihtsalt selle võimaluse olemasolu tõttu (1). Rutiinselt tellitavad laborianalüüsid annavad 60–70% haiguse diagnoosimiseks vajalikust infost ning laborianalüüside arv suureneb igal aastal. Kokku annavad kliinilised laborianalüüsid umbes 10% tervishoiu kogukuludest (2) ja osade autorite hinnangul umbes 10% meditsiini rahastusest kulub ebavajalike analüüside tellimisele (1).