Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Kollegiaalsus algab suhtlemisest

Aasta algul valisid arstid endi seast esmakordselt parimat kolleegi. Internetipõhisele küsitlusele said vastata kõik arstid üle Eesti. Oli palutud põhjendada, miks kandidaati esile tõstetakse ning mida tema juures väärtustatakse.

Persoon

Teenetemärgi pälvinud Ülle Alanurm teeb vastuvõtte kolmes kohas ja juhib hooldekodu

Presidendilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi pälvinud Surju perearstil Ülle Alanurmel on väga suur nimistu ja vastuvõtud kolme koha peal, kuid ta leiab seejuures aega ka kohalikku hooldekodu juhtida.

Aktuaalne teema

Konverentsil „Kollegiaalsus meditsiinis“ analüüsiti kollegiaalsust eri vaatenurkadest

24. jaanuaril toimus Tallinna Rahvusraamatukogus konverents „Kollegiaalsus meditsiinis“ koostöös Nooremarstide Ühenduse ning Celsiusega. Konverentsi esimene pool keskendus sellele, mis on kollegiaalsus ning kust see tuleb. Teises sessioonis arutati, kuidas nende teadmistega edasi minna ja mida võiks tulevikus parandada. Konverentsil kuulutati esmakordselt välja ka parim kolleeg – tiitli sai Lõuna-Eesti Haigla sisearst Merike Toomik.

Perearst: patsient kaebas mu peale, et talle F-diagnoosi välja kirjutasin

Artiklisarja „Tegin vea“ igas osas teen intervjuu ühe Eesti arstiga, kes räägib oma karjääri jooksul tehtud vigadest. Suurem osa artiklitest on anonüümsed. Selle sarjaga loodan avada vigadest rääkimise kultuuri kogu Eestis ning julgustada ka teisi kolleege ennast rohkem avama. Targad õpivad teiste vigadest ja ei tasu väärtuslikku ressurssi raisku lasta: kellegi teise veast lugedes jäävad meil endal loodetavasti nii mõnedki tegemata. Süsteemsest ja kestlikust vigade tunnistamisest ning nendest õppimisest võidavad aga nii arst, meeskond kui patsient.

Anneli Talvik kaitses doktoritööd

Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi doktorant Anneli Talvik kaitses 12. veebruaril oma doktoritööd „Noninvasive Hemodynamic Monitoring as a Guide to Drug Treatment of Uncontrolled Hypertensive Patients“.

Teadustöö ja koolitus

Üliaktiivne põis – diagnoosimine ja ravivõimalused

Üliaktiivne põis (kirjanduses sageli kui OAB, overactive bladder) on kliiniline diagnoos, mille diagnoosimise alustala on põhjalik anamnees. Tegemist ei ole konkreetse haigusega, mille vastu on olemas üks kindel ravi, vaid sümptomite kompleksiga. ICS (International Continence Society) defineerib üliaktiivset põit järgmiselt: tugev urineerimistung, sageli kaasneb sellega sage urineerimine ning noktuuria, millele võib lisaks esineda tunginkontinents, välistatud on muud haiguse põhjused (1).

Kui enam ei saa käia ...

Alajäsemete ateroskleroos on üks osa vananemisprotsessist, seetõttu leitakse muutusi jäsemete magistraalarterites rohkem kui võiks arvata. Kui puuduvad iseloomulikud kaebused, on muutused asümptomaatilised ning seisund mingit erilist tähelepanu ei vaja. Keerulisemaks muutub olukord siis, kui lisanduvad kaebused.

Gripp – viirusest, haigestumisest, diagnostikast ja vaktsineerimisest

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul haigestub maailmas igal aastal gripihooajal kolm kuni viis miljonit inimest gripi raskesse vormi ja sureb 250 000 kuni 500 000 haiget. Paraskliimavöötmes algab hooajaline grippi haigestumine oktoobri lõpus, novembri alguses ja haigestumise kõrgperiood on tavaliselt veebruaris.

Seksuaalsuse areng lapsel

Inimese seksuaalsus ei kujune tühjalt kohalt. See areneb ja kujuneb alates varasest lapseeast koos vaimse ja füüsilise küpsemisega. Seda arengut mõjutavad nii pärilikud kui ka keskkonnategurid. Koos kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse arenguga luuakse vundament seksuaalseks eneseväljenduseks. Seksuaalkasvatus algab imikueas. Vanema-lapse positiivne suhe, milles on turvalisus ja positiivsed emotsioonid, on baas edasisele seksuaalsele arengule. Imik ja väikelaps vajavad kogemust, et maailm on turvaline paik.

Raske astmaga patsiendi käsitlus

Eestis põeb astmat hinnanguliselt ligikaudu 5–8% täiskasvanud elanikkonnast, kuid arvatakse, et paljudel astmat põdevatel inimestel on astma diagnoosimata ning seetõttu ei saa nad ka korrektset ravi (1, 2). Samas on tänapäeval võimalik nüüdisaegse astmaraviga saavutada enamikul haigetel haiguse üle täielik kontroll ning säilitada elukvaliteet ja töövõime.

Hüpertooniatõbi ja kognitiivse funktsiooni häired

Elanikkonna vanuse kasvades muutub järjest aktuaalsemaks kognitiivse funktsioonihäirega patsientide osakaalu suurenemine. Arteriaalne hüpertensioon on üks olulisemaid vanusega seotud kognitiivse funktsiooni häirete tekkepõhjuseid.

Millele pöörata tähelepanu kroonilise südamepuudulikkusega patsiendi ravimisel, kui esinevad kaasuvad haigused?

Kroonilise südamepuudulikkusega (KSP) patsientide keskmine vanus Euroopas ja USA-s on 74 aastat (1). Perearsti vastuvõtule tulnud KSP-patsiendid on seega enamasti eakad erinevate kaasuvate haigustega, mis mõjutavad oluliselt ka KSP diagnoosimist ja ravi ning teevad haige käsitlemise keerukaks. Kaasuvad haigused suurendavad KSP tekkeriski, raskendavad KSP kulgu, suurendades surevust ja hospitaliseerimise vajadust. Kaasuva haiguse ravimiseks kasutatakse tihti ka rohkelt ravimeid, mis võivad olla kardiotoksilised, soodustades KSP kujunemist, või esineb nendel ravimitel ebasoovitavaid koostoimeid KSP ravimitega. Artikli eesmärk on anda ülevaade olukordadest, millele pöörata tähelepanu KSP-patsiendi käsitlemisel esmatasandil sagedamini esinevate kaasuvate haiguste korral.

Uued võimalused südame ja neerude kaitseks diabeetikul

Eesti Hüpertensiooni Ühingul täitub tänavu 25 tegevusaastat ja seda tähistati konverentsiga 13. veebruaril. Nefroloog dr Külli Kõlvald rääkis seal uutest suundadest kardiovaskulaarses ja nefroprotektsioonis.

Valus ja ilus raamat „Me armastame elu“

Metastaseerunud rinnavähiga naiste toetuseks valminud raamat on esimene selle raske haigusega kokku puutunud inimeste kogemustest kõnelev tekstide kogum.

Muutused rasedusdiabeedi ja selle tüsistuste esinemises seoses uute diagnoosikriteeriumite kasutuselevõtuga

Rasedusdiabeedi (gestatsioondiabeet, GD) teadaolevad riskitegurid on raseduseelne ülekaalulisus, GD esinemine eelmise raseduse ajal, glükoositaluvuse häire anamneesis, diabeedi esinemine esimese astme sugulastel, suurekaaluline vastsündinu varasemast rasedusest ning anamneesis loote ebaselge põhjusega surm. GD esineb sagedamini vanematel ja polütsüstilise munasarjaga sünnitajatel. Järjest enam koguneb andmeid liigse rasedusaegse kaalutõusu seose kohta GD ning ka muude võimalike rasedustüsistustega.

Neljas OSAK Eestis turul: edoksabaan

Tänavu jaanuarist lisandus Eestis soodusravimite nimekirja edoksabaan. Edoksabaan on otsene faktor Xa inhibiitor, mille kasutamise näidustused on insuldi ja süsteemse emboolia ennetamine mittevalvulaarse kodade virvendusarütmiaga (KVA) patsientidel ning süvaveeni-tromboosi (SVT) ja kopsuarteri trombemboolia (KATE) ravi ning korduva SVT ja KATE ennetamine. Erinevalt teistest otsese toimega suukaudsetest antikoagulantidest (OSAK) ei ole edoksabaanil kasutamisnäidustust põlve- ja puusaliigese proteesimise korral.

Krooniline bronhiit

Krooniline bronhiit on hingamisteede haigus, mida iseloomustab köha ja röga produktsioon, mis kestab vähemalt kolm kuud aastas ja vähemalt kahel järjestikusel aastal (WHO, 1961). Kroonilise köha teised põhjused (näiteks bronhiektaasid) on välistatud. Selline kroonilise bronhiidi diagnoos on kasutusel üle maailma – mitte ainult epidemioloogias, vaid ka kliinilises praktikas. Lihtsa ja obstruktiivse (KOK) kroonilise bronhiidi eristamine on oluline haiguse ravitaktikas ja prognoosi hindamiseks.

Koormusastma ei ole treeningute vastunäidustus

Peamine koormusel tekkiv hingamisprobleem, millega kopsuarstid kokku puutuvad, on koormusastma. Valdaval osal astmahaigetest on füüsiline koormus sümptomeid provotseeriv tegur, väiksemal osal ainus tegur. Terminit „koormusastma“ kasutatakse koormusel tekkiva bronhiaalse obstruktsiooni korral. Asjaolu, et kaebused esinevad vaid koormusel, võib põhjustada vale arusaama. Koormus ei ole astma riskifaktor, vaid koormus võib provotseerida astma sümptomeid eelnevalt olemasoleva astma diagnoosi korral (12).

Prootonpumba inhibiitorid

Prootonpumba inhibiitorid (PPI) on üks enim kasutatavaid ravimirühmi maailmas. 2018. aastal kasutati Eestis PPI-sid 49,6 defineeritud päevadoosi (DPD) 1000/ööpäevas ehk keskmiselt 49,6 inimest tuhandest ehk umbes 5% elanikkonnast kasutas seda ravimit iga päev. Võrdluseks: teisi maomahla happesushäirete raviks kasutatavaid H2-retseptori antagoniste kasutati 1,85 DPD/1000/ööpäevas ja antatsiide 1,1 DPD/1000/ööpäevas. Enim kasutatav PPI 2018. aastal oli omeprasool (28,22 DPD/1000/ööpäevas), mille kasutus sarnaselt kogu ravimirühmaga iga aastaga aina kasvab (1, 2).

Kuidas osavamalt arvutit kasutada ja sellest perearstitöös kasu saada?

Alates märtsist on Eesti perearstidel ja -õdedel võimalus osaleda arvutikasutuse ja digi-võimaluste efektiivsema kasutamise tasuta koolitustel üle Eesti. Koolituse eesmärk on jagada kogemusi, kuidas perearstikeskuses kasutatavad digilahendused kulutaksid vähem perearstide ja -õdede aega, ning pakkuda välja uusi võimalusi, mis muudaksid igapäevatöö sujuvamaks. Samuti annab koolitus ülevaate, milliseid küberohte tasub arvuti ja nutiseadmete kasutamisel silmas pidada.

Õlaliigese kontraktuuri ehk õlaliigese liikuvuspiiranguga patsient

Õlaliigesepiirkonna kaebused on väga levinud probleem. Valdavalt algavad probleemid umbes 40. eluaastast. Peamine pöördumise põhjus on valu. Valutunne ja valu taluvus on igal patsiendil erinev. Valdavalt ei häiri patsienti nii väga see, et õlaliiges ei liigu, vaid just valu, mis põhjustab elukvaliteedi muutuseid. Kirjeldatakse küll seda, et ei õnnestu käe seljale viimine või tõstmine üles, aga ikkagi mainitakse esmalt just liigutustegevusega kaasnevat valu. Harvem on patsiendi esmane mure õlaliigese liikuvuse piirang – see on olukord, mida aktsepteeritakse kergemini.

Ninaverejooksuhaige on erakorraline haige

Ninaverejooks (epistaxis R04.0) on üldpopulatsioonis levinud terviseprobleem, umbes 60% inimestest kogeb oma elus vähemalt korra ninaverejooksu (1). Enamik ninaverejookse on siiski iselimiteeruvad, umbes 6–10% patsientidest vajab meditsiinilist sekkumist (2). Ninaverejooks moodustab umbes 0,5% kõikidest erakorralise meditsiini osakonna visiitidest ja ligikaudu 1/3 kõikidest kõrva-nina-kurguarstide erakorralistest visiitidest (1, 3). Ninaverejookse võib esineda igas vanuses inimestel, kuid sagedamini täheldatakse verejookse 70 aasta vanustel täiskasvanutel (4). Mitmed uuringud näitavad, et nii poistel kui meestel esineb ninaverejookse enam kui tüdrukutel ja naistel (5).

Uudised ja teated

Uudised

Haigusjuht

Urtikaariast haigusjuhu näitel

Nahalöövete seas on urtikaaria tavaline probleem, mille tõttu pöördutakse kas perearsti poole, EMO vastuvõttu, soovitakse nahaarsti või allergoloogi vastuvõttu.

Haigusjuht: hüperferritineemia ja raualadestus mittealkohoolse maksasteatoosiga patsiendil

38-aastane meespatsient pöördub novembris 2018 perearsti saatekirjaga gastroenteroloogi vastuvõtule, kaebus umbes kümme aastat kestev kõhulahtisus, vedel iste 2–3 korda päevas. Verd väljaheites ega palavikku ei ole. Kaebused häirivad väga patsiendi igapäevast elu, ise seostab patsient kaebusi piimatoodete tarvitamisega. Spetsiifilist diagnostikat kõhulahtisuse suhtes siiamaani tehtud ei ole.