Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Veebruar 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Arst ei taha ravida arvutit

8. veebruaril toimus digikonverents, mille eesmärk oli tuua kokku kõik osapooled, kellest võiks sõltuda, millal valmib arstide ootustele vastav tarkvara. Perearst Saara Arulaane tõi oma ettekandes välja arsti ootuse – arst ei taha ravida arvutit, vaid inimest.

Persoon

Doris Mark: astusin peremeditsiini residentuuri plaaniga saada maaperearstiks, nüüd olen selles kahtlema hakanud

Kõik noored perearstid ei plaani alati linna tööle asuda, on ka neid, kes unistavad tööst maal. Üks nendest on peremeditsiini resident Doris Mark. Samas varjutab tema idealistlikku plaani tegelikkus – palju räägitud puudulik asendussüsteem.

Aktuaalne teema

Kampaania „Südame heaks“ juhib tähelepanu südame tervise eest hoolitsemisele

Eestis kulub vereringeelundite raviks aastas ligi 100 miljonit eurot, kuid ikka on südamehaigused Eesti inimeste sagedasim surmapõhjus. Mullu suri südame- ja veresoonkonnahaigustesse 8005 inimest, mida on üle kahe korra rohkem kui pahaloomuliste kasvajate ja üle saja kuuekümne korra rohkem kui liiklusõnnetuste tõttu lahkunuid. Südame tervise eest hoolitsemise propageerimise ning haiguste ennetamise ja varase avastamise eesmärgil alustas Eesti Haigekassa eelmise aasta augustis ligi aasta vältavat teavituskampaaniat.

Kehva meditsiinitarkvara taga on kehv suhtlus

Veebruari alguses Tallinnas toimunud digikonverentsil tõdeti, et kasutajasõbraliku tarkvara arendamisel on kõige olulisem suhtlemine kõigile osapooltele arusaadavas keeles.

Unistus uuest tarkvarast

Perearstid unistavad uuest tarkvarast, mis muuhulgas näitaks inimese põhilisi terviseandmeid kokkuvõtlikult, ühel kuval. See säästaks digitaalsete andmete otsimisest ning annaks arstile väärtuslikku ressurssi – aega.

Pirita Perearstikeskus 20

Pirita Perearstikeskus (PAK) avas haigekassa lepingupartnerina uksed 2. jaanuaril 1999. aastal praeguses Pirita keskuse majas. Oma nimistutega alustasid tööd kolm perearsti – sisearstina töötanud dr Mirjam Türkson, lastearst dr Aili Tabri ja kiirabiarsti taustaga dr Kaja Arbeiter – ja lisaks kolm pereõde – Elle Tülp, Nadežda Lauer (1949–2017) ja Jelena Vassina – ning autojuht Valeri.

Kuidas elad, Võrumaa?

Maal oled kui üksik majakas koos vallavalitsuse ja kooliga keset kaunist Eestimaa loodust ja hääbuvaid külasid, olles tunnistajaks sellele, kuidas koolimajad tühjenevad ning aeg paljud talud maatasa teeb.

Teadustöö ja koolitus

Täitesüstid ja võimalikud komplikatsioonid

Vananemisega kaasnevad nii mikroskoopilised kui makroskoopilised muutused, mille põhjustajad on sügav kolmedimensiooniline strukturaalne resorptsioon, gravitatsioon, subkutaanse rasvkoe ümberjaotumine, halvad harjumused ning keskkonna mõjud. Esteetilise ilu kontseptsioon nõuab aga, et näokontuurid, näokuju, näo mõõtmed ja nende harmooniline suhestumine moodustavad atraktiivse näoovaali (1). Inimesed soovivad olla seega üha enam atraktiivsemad ning seda esteetilise meditsiini spetsialistid neile ka pakuvad (12). Enam otsitakse oma vananevale nahale esteetilisi meditsiinilisi lahendusi (8).

Millal vajab patsient jalaraviõe abi?

Hiljuti kirjeldas üks minu kolleeg jalaravi vajadust väga lihtsalt, aga tabavalt. Ta sõnas, et jalgade eest tuleb südamega hoolt kanda, sest jalad on need, mis meid läbi elu kannavad.

Krooniline venoosne haavand

Krooniline venoosne haavand on seisund, mis kurvastab lisaks patsiendile ja tema perekonnale ka selle haigega tegelevaid meedikuid. Olukord tundub lootusetu, kui sidumisperioodi ei arvestata kuudes, vaid aastates. Meil kõigil on selliseid patsiente ning sageli tekib soov teha midagi, mis kasvõi lühiajaliselt aitaks haavandi kinni kasvatada ning vabastaks patsiendi lõputust sidumisest.

Tervisesport ja sagedasemad ülekoormussündroomid

Tervisesportlane peaks alati arvestama, et sportimisega tekkivad muutused organismis võtavad aega, tavaliselt kauem, kui me ootame. Tervisesportlase eesmärk peaks olema pikaajaline kasu tervisele, mitte lühiajaline võime mõnda endale seatud sportlikku eesmärki täita (nn kolme kuuga triatleediks tüüpi eesmärgid, eriti spordiga alustajatel). Tervist edendava sportimise tulem peaks olema regulaarne ja nauditav liikumisviis, mis pikaajalisel harrastamisel viib kehalise arenguni.

Mitmikkasvajasündroomid ehk mitmikendokriinsed neoplaasiad: MEN 1 ja MEN 2 sündroom

Mitmikendokriinsed neoplaasiad (MEN) on harvaesinevad kasvajasündroomid, mil ühel inimesel esineb kasvajaid kahes või enamas sisenõrenäärmes.

Sõlmed kilpnäärmes

Kilpnäärmesõlm on kilpnäärmes paiknev, radioloogilisel uuringul ümbritsevast kilpnäärme parenhüümist selgelt eristatav lesioon. Kõik kilpnäärmes palpeeritavad lesioonid ei osutu radioloogilisel uuringul tõelisteks sõlmedeks.

Gastroösofageaalne reflukshaigus

Gastroösofageaalne reflukshaigus (gastro esophageal reflux disease – GERD) on krooniline, retsidiveeruv haigus, mille olemus on mao või kaksteistsõrmiksoole sisu tagasivool söögitorusse, neelu, suhu või hingamisteedesse, mistõttu tekivad patsienti häirivad sümptomid ja/või tüsistused. Tegemist on väga sageli esineva probleemiga, haigus võib alata igas eas, selle all kannatab läänemaailmas umbes 10–20% täiskasvanud elanikkonnast. Esinevate kaebuste järgi võib eristada reflukshaiguse tüüpilisi, atüüpilisi ja ekstraösofageaalseid sümptomeid.

Ekstrasüstooliaga patsiendi käsitlus

Novembri alguses toimus XVI Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku konverents, kus kardioloogid Tiina Uuetoa, Merle Starkopf, Anu Hedman ja Davit Duishvili rääkisid ekstrasüstolitest.

Uut hüpertensiooni käsitluses

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa andis intervjuus Perearstile aimu Eesti uue kõrgvererõhktõve käsitlusjuhendi valmimise kavast. Samuti tõi ta välja olulisemad muudatused läinud aastal vastu võetud Euroopa uues hüpertensiooni ravijuhendis.

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Konverents: suure riskiga KOK-i, diabeedi ja kodade virvendusarütmiaga patsiendi käsitlus

Tänavu räägiti suure riskiga patsiendi käsitlust kajastaval konverentsil kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja kodade virvendusarütmiaga patsientide käsitluses toimunud muutustest ning uute diabeediravimite võidukäigust. Juba 10. korda toimunud konverentsil tutvustati uute ravijuhendite soovitusi ja uuringute läbimurdelisi tulemusi.

Haigusjuht

Haigusjuht: kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsient

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on levinud, ennetatav ja ravitav haigus, mida iseloomustavad püsivad hingamisteede obstruktsiooni sümptomid ning õhuvoolu takistus hingamisteedes (1).

Haigusjuht: B-hepatiit

Jagan lugu ühest perekonnast, kus on ema, isa ja kolm last vanuses viis aastat, kolm aastat ja kaks kuud. Täiesti tavaline pere, kus vanemad käivad tööl ja jõudumööda trennis, ei liialdata alkoholiga ega ole ka muid tervist kahjustavaid harjumusi.