Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!
Veebruar 2016

Veebruar 2016

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Perearstidega rahulolu on suurenenud

Veebruar tõi iga-aastase patsiendi rahulolu uuringu tulemused – Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis uuring „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015“. Uuringust tuleb esile, et maapiirkondades on perearsti-patsiendi suhe lähedasem ja usalduslikum kui linnas, kus kriitikat ja rahulolematust on rohkem. Endiselt hinnatakse väga personaalset kontakti, kus perearst on usaldusisik ja esmane nõuandja tervisemurede korral.    

Persoon

Tagasi arstitöö juures

Pärast aastaid administratiivses ametis ja teadus-arendusasutuses läbis Iisi Kriipsalu programmi „Arstid tervishoiusektorisse tagasi“ ja peremeditsiini residentuuri ning teeb nüüd oma unistuste tööd perearstina.    

Aktuaalne teema

Saatekiri kui arsti visiitkaart

Suunates inimese teise eriarsti konsultatsioonile või uuringule, on saatekiri pea alati kohustuslik. Tundsin suurt heameelt, kui avastasin jaanuarikuu Eesti Arstis patoloogiaresidendi Hendrik Kalajase artikli, mis käsitles patoloogidele koostatud saatekirjade kitsaskohti, sest niivõrd oluline teema on minu arvates saanud liiga vähe tähelepanu. Residendina mitmete eriarstide kabinette väisates on mul tekkinud hea ülevaade perearstide koostatud saatekirjadest ning olukord pole kaugeltki ideaalne.    

Pühendumus ja meeskonnatöö toovad edu

Perearste, kes saavutavad kvaliteedisüsteemis häid tulemusi, on iga aastaga üha rohkem ning nad kõik väärivad kahtlemata esiletõstmist. Anname selles ja järgmises Perearsti numbris sõna mõnele neist tunnustust ja eeskujuks võtmist väärivatest tohtritest ning saame teada, mis iseloomustab nende nimistut, kuidas saavutatakse head tulemused ning kas midagi võiks olla kvaliteedi hindamisel teistmoodi.      

Viljandi haigla otsib võimalusi koostööks perearstidega

Perearstide seltsi juhatus kohtus 13. jaanuaril Viljandis piirkonna perearstidega ja haigla esindajatega, et arutada tervisekeskustesse puutuvat, rääkida muutustest ja plaanidest. 

Teadustöö ja koolitus

Kliinilised kriteeriumid anafülaksia diagnoosimiseks

HIV ja perearsti roll

Eesti on Euroopa Liidus jätkuvalt esikohal uute HIVi juhtude arvu poolest ning kokku on meil HIVi diagnoositud ligi 9300 inimesel [1]. Uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta aastas oli 2014. aastal Eestis seitse korda suurem kui Soomes (vastavalt 22,1 ja 3,3) [2]. Viimasel seitsmel aastal ei ole esinenud olulist vähenemist uute juhtude arvus.

Allergiatestid - kellele ja millised?

Allergia põhjuste väljaselgitamisel on põhiline meetod nahatestid, vajadusel võetakse appi in vitro diagnostika. Allergiatestide tegemisega kaasneb vajadus nende tulemusi asjakohaselt interpreteerida. 

Kopsupõletik perearsti praktikas

Kopsupõletik ehk pneumoonia on äge alumiste hingamiselundite haigus, millega esmatasandi arstid puutuvad kokku sageli. Artikli eesmärk on anda ülevaade kodutekkese kopsupõletiku käsitlusest esmatasandil Euroopa erinevate ravijuhiste põhjal. 

Imikut kimbutavad gaasivalud võivad olla tingitud soolestiku ebaküpsusest

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku lastearsti-teaduri Tiia Voori sõnul arvatakse, et kuni 40 protsendil imikutest esinevad gaasivalud võivad olla tingitud soolestiku ebaküpsusest – gaasid jäävad soolestikust väljutamata ning tekitavad sinna pidama jäädes valu ja ebamugavustunnet.

Äge ja krooniline pankreatiit

Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik on kõhunäärme haigus, mille puhul seedeensüümide 
enneaegse aktivatsiooni tõttu kõhunäärme aatsinuse rakkudes tekib näärme kahjustus (eneseseedimise teel). 

Veenilaiendite tänapäevane ravi

Veenilaiendite traumaatiline kirurgiline ravi on asendunud valutu ja kiire miniinvasiivse protseduuriga.

Silmapõhjakahjustused diabeedi tüsistusena

Diabeet (DM) ja diabeedi ravi on tänapäeval väljakutse nii mitme eriala arstidele kui ka patsientidele. Krooniline hüperglükeemia diabeedi korral põhjustab pikema aja jooksul mitme organi, nagu silmade, neerude, südame ja närvisüsteemi kahjustusi ning düsfunktsiooni. 

Krooniline südamepuudulikkus

Suuremal osal südamepuudulikkuse juhtudest on just perearstid need, kellel on kõige suurem roll kroonilise südamepuudulikkuse kui diagnoosi püstitamisel ja nende haigete abistamisel.  

Klapirikete käsitlus esmatasandi arstiabis

Klapirikete diagnostika esmatasandi arstiabis on alati seotud mitmete probleemidega. Uuringute raskendatud kättesaadavus ja suur maksumus on tihti takistav asjaolu, erialaspetsialisti konsultatsioonile pääsemiseks on pikad ootejärjekorrad. Seda olulisem on klapirikete esmadiagnostikas täpsem anamneesiküsitlus ja südame auskultatoorne leid. Alarmeeriv moment on alati rütmihäirete teke, seda enam, kui põhjus veel ebaselge.

Erinevate erialade spetsialistid käsitlesid läbimurdeid kõrge riskiga patsiendi tarvis

Suure riskiga patsiendi käsitluses on aastate jooksul toimunud olulisi läbimurdeid – näiteks on turule tulnud uued ravimikombinatsioonid või antud välja uusi ravijuhendeid. Erinevate erialade spetsialistid käsitlesid suure riskiga patsientide probleeme ning ravivõimalusi juba 7. korda toimunud konverentsil.    

Hapruse sündroom eakatel

Hapruse sündroom eakatel oli käsitluse all Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse konverentsil Kliinik 2016.

Toitumine ja toidusoovitused

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse konverentsi Kliinik 2016 toitumise ja toidusoovituste sessioonist annab ülevaate meditsiinitoimetaja Katrin Lätt.

Uudised ja teated

Uudised

Perearst

Eksootilised infektsioonid

Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsionist Pille Märtin kõneles Tallinna Perearstide hommikukonverentsil pagulastega seotud teemadel ja mõningatest eksootilistest infektsioonidest. Ülevaade ettekandest annab meditsiinitoimetaja Katrin Lätt.