Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Inimesed unustavad, et vaktsineerimine on muuhulgas ka kollektiivse vastutuse võtmine

Päris ärritav on see, kui vaktsineerimissoovitusele on vastatud bravuurikalt, et haigust ei kardeta või et on võetud nõuks saada immuunsus loomulikul teel, aga kui see loomulik tee ehk et haigestumine on käes, siis kaeveldakse, et küll on paha ja küll kestab kaua.

Persoon

Karulaugu tervisekeskuse perearstid: nüüd jaksame rohkem

Eesti Perearstide Seltsi koostatud kvaliteedijuhiste alusel parimate praksiste valimine tõi tänavu rekordilise tulemuse: A-taseme praksisena pälvis tunnustuse sada perearstikeskust, neist 15 esmakordselt, sealhulgas Karulaugu tervisekeskus. Nüüdseks aasta Viimsi kaubanduskeskuse teisel korrusel tegutsenud Karulaugu tervisekeskuses teenindab patsiente neli perearsti, kaheksa pereõde, füsioterapeut, ämmaemand ja tänavusest sügisest ka vaimse tervise õde. Parima praksise tunnustuse on aga siinsed tohtrid pälvinud varemgi – dr Vanda Kristjan koos dr Arved Kristjaniga Mähe Perearst OÜ-na ja dr Kati Paal Randvere Perearst OÜ-na tegutsedes.

Aktuaalne teema

Perearstid kasutasid võimalust nimistu sujuvalt üle anda

Inkubatsiooniprogramm on pensionile jäävale perearstile suurepärane võimalus nimistust rahuliku südamega loobuda ning uuel arstil juba töötavas praksises end vaikselt sisse elada.

NOPE aitab liita peremeditsiini eriala residente ja noori perearste

  • Gerhard Grents
  • Anu Parvelo
  • Henri Randla
  • Eeva Protas
  • Pisar Pind
  • Telli ajakiri
NOPE ehk MTÜ Eesti Noored Perearstid on peremeditsiini residente ja kuni viis aastat pärast residentuuri lõpetamist tegutsevaid noori perearste ühendav organisatsioon. NOPE-sse kuulub 140 liiget. Meie eesmärk on parandada esmatasandi meditsiini kvaliteeti, esindada noorte perearstide vaateid nii riigi kui ka ülikooli tasandil ning pakkuda turvalist sotsiaalset tagalat noortele arstidele.

Perearstid saavad nüüd omavahel suhelda ka Discordi-keskkonnas

Eesti Perearstide Selts (EPS) on veebikeskkonnas Discord.com loonud ametliku elektroonilise kommuuni, mis koondab esmatasandit puudutavat informatsiooni ning kus kolleegid saavad omavahel suhelda.

Teadustöö ja koolitus

Perearstide aastakonverentsil tõdeti, et koroonaaeg on olnud täis ootamatusi

Perearstide tippsündmus, seltsi aastakonverents toimus sel korral Tallinnas. Tõdeti, et koroonaaeg on olnud täis segadust ja ootamatusi ning arutati, kuidas perearstid saavad oma vaimset tervist keerulises olukorras hoida.

Vaimse tervise probleemid arstidel ei ole ainult haigestunud arsti probleem

Septembri alguses toimus Ida-Virumaal Alutagusel iga-aastane Eesti Psühhiaatrite Seltsi Noorpsühhiaatrite sektsiooni suveseminar. Tänavune teema – tervishoiutöötajate vaimne tervis – oli väga aktuaalne. Kahe päeva jooksul toimunud loengud ja töötoad pakkusid võimalust õppida läbipõlemise vältimist, mõtiskleda enda vaimsest tervisest ja seda mõjutavatest teguritest, arutleda tervishoiusüsteemi väärtuste ja tervishoiutöötajate heaolu üle. Artikkel annab ülevaate mõningatest seminaril käsitletud teemadest.

Dementsussündroomi diagnoosimine ja ravi – kerge mäluhäire või algav dementsus?

Dementsus on eeskätt vanema ea probleem. Selles ülevaates keskendutakse mäluprobleeme põhjustavatele vanemas eas alanud haigustele. Haruldastest, nooremas eas algavatest dementsustest sel korral põhjalikumalt juttu ei tule.

Projekt „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“ aitab tuua geneetilised andmed arsti töölauale

Personaalmeditsiini defineeritakse kui lähenemisviisi, mis aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides tema terviseandmeid koos elustiili- ja ümbritseva keskkonna andmetega. Üks osa inimeste terviseandmetest on ka geneetiline eripära, mis mõjutab tervise hoidmist ja ravi.

Eakas patsient, kardiovaskulaarsed haigused ja polüfarmakoteraapia probleemid

Vananemine on seotud krooniliste haiguste arvu püsiva suurenemisega. Kui 70. eluaastates saadab inimest 2–3 püsivat tervisemuret, siis 90. eluaastates on neid juba 4–5. Ehkki enamikku haigustest oskame tänapäeval põhjalikult ja teaduspõhiselt käsitleda, napib meil infot erinevate haiguste koosesinemise ja samaaegse ravimise kohta. Lisaks kroonilistele haigustele määrab eaka heaolu veel hulk sotsiaalseid, kognitiivseid ja vaimseid muresid, mille olemasolu ja lahendamist ei tohiks ravimite kirjutamise tuhinas tähelepanuta jätta.

Pärilikud rütmihäired geneetiku vaatevinklist

Rütmihäire on südamehaigus, mille põhjused on väga varieeruvad ja need võivad olla nii omandatud kui ka pärilikud. Pärilikeks rütmihäireteks loetakse tavaliselt ioonkanali funktsioonihäireid ehk „kanalopaatiaid“, kus normaalse struktuuriga süda ei suuda tagada regulaarset südame siinusrütmi. Lisaks ioonkanalite funktsioonihäiretele loetakse pärilike rütmihäirete hulka ka teatud kodade fibrillatsiooni ja progresseeruva juhtehäire vormid ning arütmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia.

Uusimad teadmised astma ravist

Septembri keskel toimus e-koolitus, milles Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja ja Raplamaa haigla juht kopsuarst dr Pille Mukk ning Järveotsa perearstikeskuse perearst dr Diana Ingerainen rääkisid viimastest arengusuundadest astma ravi puudutavates juhistes ja astmapatsientide käsitlust hõlbustavatest abivahenditest perearsti virtuaalsel töölaual.

Euroopa Hüpertensiooni Ühingu uus konsensusdokument vererõhu mõõtmisest

Sel suvel avaldas Euroopa Hüpertensiooni Ühing (European Society of Hypertension, ESH) konsensusdokumendi, kus kirjeldatakse põhilisi soovitusi vererõhu mõõtmiseks nii arstikabinetis kui väljaspool seda. Artikkel tutvustab ülevaatlikult dokumendi sisu.

Immuunravi onkoloogias

Oktoobri alguses toimus veebiseminar „Immuunravi onkoloogias“, kus immuunravist ja selle kõrvaltoimetest rääkisid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia kaasprofessor ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Jana Jaal ning Rapla Perearstikeskuse perearst Argo Lätt.

Ravile raskesti alluva depressiivse häire käsitlusest

Psüühikahäirete esinemissagedus kogu maailmas kasvab. Erinevate pikemaajaliste levimusuuringute prognooside kohaselt on oodata vaimse tervise probleemide jätkuvat suurenemist ühiskonnas, kõige enam kasvab meeleolu- ja ärevushäirete levimus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmete kohaselt kannatab depressiooni all ligi 280 miljonit inimest, see põhjustab märkimisväärset tervise- ja töövõimekaotust kogu maailmas.

Unipolaarse depressiooni medikamentoossest ravist esmatasandil

Depressiooni esinemissagedus on viimastel aastakümnetel kogu maailmas olnud tõusutrendiga. Depressiooni haigestumine (RHK-10, F32) toob kaasa aktiivsuse vähenemise (1–3) ja Maailma Terviseorganisatsioon prognoosib, et 2030. aastal on depressioonist saanud suurima sotsiaalmajandusliku kulu põhjustaja, seetõttu vajab depressioon õigeaegseks diagnoosiks ja ravisekkumiseks kõrgendatud tähelepanu.

Sellest hooajast saab lastele gripivaktsiini manustada ka nina kaudu

Oktoobri esimesel päeval toimus veebiseminar, kus Tartu Ülikooli Kliinikumi laste infektsioonhaiguste arst Eda Tamm ja Rapla Perearstikeskuse perearst Argo Lätt rääkisid laste ja täiskasvanute vaktsineerimisest gripi vastu. Lisaks tutvustati seminaril ka uut lastele mõeldud ninna pihustatavat gripivaktsiini.

Lümfisõlmede suurenemine – praktiline käsitlus lastel

Palpeeritavad lümfisõlmed lapseeas on üsna tavaline nähtus. Sõlmede suurenemine on enamikul juhtudel tingitud normaalsete lümfoidsete elementide proliferatsioonist, aga ka fagotsüütide ning maliigsete rakkude infiltratsioonist (1, 2).

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi taastusravi

Pikka aega oldi KOKi-patsiendi ravis keskendunud hingamisteede obstruktsiooni farmakoloogilisele parandamisele, kuid viimaste aastakümnete jooksul on kogutud üha rohkem tõendeid ka mittefarmakoloogiliste ravimeetodite kasulikkusest. Taastusravi ja farmakoloogiline sekkumine ei ole konkurendid, vaid aitavad koostööna saavutada paremaid tulemusi.

Antikoagulantravi insuldi preventsioonis – mida soovitavad ravijuhendid?

Kodade virvendusarütmia (KVA) on sagedasim südame rütmihäire, mida Eestis põeb hinnanguliselt üle 26 000 inimese (1). KVA suurendab isheemilise insuldi riski 4–5 korda võrreldes nendega, kellel KVA-d ei ole (2). Insuldi riski suurendab samaväärselt ka paroksüsmaalne kodade virvendusarütmia (3) ning koos permanentse KVA-ga haigestub isheemilisse insulti 1,5% KVA-ga 50–59-aastastest inimestest, kuid 80–89 aasta vanustest juba 23% (4).

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Huvitavat Euroopa Diabeediuuringute Liidu aastakongressilt

Septembri lõpus ja oktoobri alguses toimus 57. korda iga-aastane Euroopa Diabeediuuringute Liidu (European Association for the Study of Diabetes, EASD) kongress. Virtuaalselt toimunud ürituse teemadevalik oli tavapäraselt lai. Artikkel toob lugejateni valiku kongressil räägitud teemadest.

Tähelepanekuid 2021. aasta Euroopa Kopsuarstide Seltsi kongressilt

Septembri alguses toimus järjekordne Euroopa Kopsuarstide Seltsi (European Respiratory Society, ERS) kongress. Nagu ka eelmisel aastal, oli üritus COVID-19 pandeemia tõttu virtuaalne. Ehkki vahetut kokkupuudet lektoritega ei olnud, oli virtuaalne platvorm muudetud niivõrd mugavaks, et kokkuvõttes kohapealse kogemusega võrreldes olulist erinevust ei olnudki. Järgnevalt tutvustan mõningaid teemasid, mis tundusid ühel või teisel põhjusel tähelepanuväärsed.