Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Oktoober 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Koroonakriis tõi muudatused meie ajaarvamises ja tegutsemises

Aasta alguses alanud koroonaviiruse epideemia muudab maailma, kus elame ja töötame. Olen kuulnud isegi ütlust, et pärast seda kriisi tuleks meie ajaarvamine uuesti määratleda. Nüüdsest võiks „BC“ tähendada „enne koroonakriisi“ (Before Coronacrisis). Seda vähemasti meditsiinisüsteemi jaoks.

Persoon

Sirje Uueküla: tervisekeskuses n-ö ühe mütsi all töötamine tekitab turvavõrgu

Pärnu perearstid töötavad alates maist uues Ristiku Tervisekeskuses. Perearst Sirje Uueküla sõnul on üheskoos, n-ö ühe mütsi all töötamisel lisaks kolleegide toele veel palju plusse: saab puhata, koolitustel käia ja haigena koju jääda.

Aktuaalne teema

Digilahendused perearsti töölaual 2020. aastal

Arvuti ja internet on perearsti igapäevased töövahendid ja ilma nendeta ei kujuta me elu enam ettegi. Vahel meile küll tundub, et digilahenduste areng on väga aeglane, ja kurjustame, kui miski töölaual ei toimi, kuid kas me ikka soovime tagasi aega, mil ambulatoorsed kaardid olid koltunud paberil narmendavad vihikud, saatekirjad väikesed loetamatud lipikud ning röntgenipilte lappasime suurtes ümbrikutes?

Kvaliteedisüsteem hakkab rohkem võtma arvesse nimistu eripära

Haigekassa koostöös Maailmapanga ja Eesti Perearstide Seltsiga (EPS) loob õiglast perearstide kvaliteedisüsteemi (PKS), mis hakkab rohkem arvestama nimistute eripärasid. Samuti alustatakse mentorluse juhtprojektiga.

Perearstide selts: gripivaktsiin peab olema kättesaadav eeskätt perearstikeskustele

Perearstide seltsi teatel on esmatähtis, et gripivaktsiin oleks kättesaadav perearstikeskustele, ja paneb nördima, et apteegid keelduvad vaktsiine väljastamast, kuigi need on neil kohapeal vaktsineerimiseks olemas.

Residendid küpsevad kiiremini

Peremeditsiini residentide seas tehti küsitlus, millega uuriti peamiselt õppetsüklite soovitud kestust. Tulemused näitavad, et noored arstid saavutavad endale püstitatud eesmärgid lühema ajaga, kui programm ette näeb.

Perearstide aastakonverentsil küsiti, kuidas suhtuda patsiendi tellimusse arsti vastuvõtul

11. septembril toimus Pärnus perearstide seltsi aastakonverents, kus tunnustati parimaid ning arutleti aktuaalsetel teemadel.

Teadustöö ja koolitus

Noorukite depressioon – varajane sekkumine on pool võitu

Noorukieas areneb infantiilne ja mustvalge maailmapilt küpseks kogemuseks rohkemate varjunditega. Selles arengus võib olla tagasilööke, mille üks väljendusi on noorukiea depressioon.

Põlveliigese endoproteesimine

Põlveliigese endoproteesimine on (kulu)tõhus lõppstaadiumis artroosi ravimeetod, mille eesmärk on vähendada valu ja parandada liikuvust. Põlveliigese endoproteesimine on maailmas laialt levinud 1970.–1980. aastatest. Eestis tehakse praegu aastas ligikaudu 3700 endoproteesimist, neist laias laastus pooled põlveliigesel, aastal 1994 oli endoproteesimisi aga vaid 400.

Ameerika Reumatoloogia Kolledži 2020. aasta podagra ravijuhend

Podagra on kõige levinum põletikulise artriidi vorm. Kuigi haiguse etioloogia on hästi teada ja olemasoleva medikamentoosse ravi võimalused on efektiivsed, esinevad ravikvaliteedis lüngad. 2012. aastal väljaantud Ameerika Reumatoloogia Kolledži ravijuhendis rõhutakse tugevalt kusihappesisaldust vähendavate ravimite ordineerimisele, kuid sellest hoolimata ei ole nende tarvitamine viimase paarikümne aasta jooksul suurenenud. Põhjenduseks on toodud, et 2012. aasta ravijuhendi tõenduspõhisus oli kesine, mistõttu on läbi viidud mitmeid täiendavaid kliinilisi uuringuid ravimite efektiivsuse hindamiseks. Nendel baseerudes töötati 2020. aastal välja uus podagra käsitlus- ja ravijuhend.

Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni 56. konverents

Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni 56. konverents toimus tänavu 21.–25. septembril ja oli ajastu vaimule kohaselt virtuaalne. Artikkel toob lugejateni valiku konverentsil käsitletud teemadest.

Anhedoonia – depressiooni jääknäht või antidepressandi kõrvalmõju?

Anhedoonia on seisund, mida iseloomustab vähenenud võime ette näha, oodata ja/või kogeda naudingut. Anhedoonia on depressiooni korral sagedasti esinev sümptom, mida esineb umbes 75%-l depressioonihaigetest.

Sagedasemad kilpnäärmepatoloogiad ja nende käsitlus

Kilpnäärmehaigusi võib kõige üldisemalt jaotada funktsioonihäirega ja struktuurimuutusega seonduvateks, viimase korral omavad kliinilist tähtsust need vähesed sõlmed, mis võivad osutuda pahaloomulisteks. Artikkel annab ülevaate sagedasematest kilpnäärmepatoloogiatest ja nende käsitlusest.

Venoosne trombemboolia

Venoosse trombemboolia (VT) esinemissageduseks loetakse 1–3 juhtu 1000 elaniku kohta aastas (2) ning peamised avaldused on süvaveenitromboos (SVT) ja kopsuarteri trombemboolia (KATE). Kogu maailmas on VT üks märkimisväärsematest suremuse ja töövõimetuse põhjustajatest, kusjuures surmajuhtumid on enamasti seotud massiivse KATE-ga (Medscape). Artikkel keskendub peamiselt süvaveenitromboosile, millest 80–90% esineb alajäsemete, 1–10% ülajäsemete ning ülejäänud nn atüüpilise lokalisatsiooniga veenides (portaal-, põrna-, mesenteriaalveen, aju venoosne siinus).

Diabeet on kodade virvendusarütmia riskifaktor – edoksabaani ohutus ning efektiivsus diabeetikutel

Kui tavaliselt mõtleme diabeedist kui koronaarhaiguse riskifaktorist, siis tihti unustame, et tegelikult on see seotud ka kodade virvendusarütmiaga. Uuringud on näidanud, et diabeedihaigetel esineb sageli kodade virvendusarütmiat. Arvestades, et kodade virvendusarütmia ning diabeediga haigetel on trombembooliliste tüsistuste, eeskätt ajuinfarkti tekke risk suurenenud, on sellistele haigetele näidustatud antikoagulantravi.

Mida arvestada antikoagulantravi alustamisel mittevalvulaarse kodade virvendusarütmiaga patsiendil?

Kodade virvendusarütmia (KVA) on üks sagedasemaid rütmihäireid maailmas, selle esinemissagedus suureneb koos vanusega. Sageli on kodade virvendusarütmia mingi muu südamehaiguse tüsistus (kõrgvererõhktõbi, südame isheemia, klapipuudulikkus), kuid võib esineda ka iseseisvalt. Kodade virvendusarütmia põhjustab ka ise probleeme, kõige sagedasemad on trombemboolilised tüsistused (insult, infarkt), kuid sageli põhjustab kodade virvendusarütmia ka südamepuudulikkuse teket. Epidemioloogiliste uuringute alusel leitakse kodade virvendusarütmiat 30%-l esmase insuldiga patsientidest. (3)

Ägeda müokardiinfarktiga patsientide ravimisoostumus

Südame-veresoonkonnahaigused, sealhulgas äge müokardiinfarkt (ÄMI), on kogu maailmas ühed olulisemad surma põhjustajad (1). Käesolev artikkel annab ülevaate ÄMI-patsiendi ravisoostumust mõjutavatest teguritest ja ravisoostumuse parandamise võimalustest. Just patsientide hea raviskeemi järgimine vähendab oluliselt suremust ning korduvhaigestumiste riski.

Mida uut tõi selleaastane Euroopa kardioloogide seltsi kodade virvendusarütmia juhend?

Tänavu, suve lõpus avaldas Euroopa kardioloogide selts koostöös Euroopa kardiotorakaal-kirurgide assotsiatsiooniga kolmanda versiooni kodade virvendusarütmia (KVA) käsitluse juhendist. KVA tekkemehhanisme, loomulikku kulgu ja ravi puudutavate uuringute tulemuste alusel otsustati värskendada soovitusi, sellest tulebki järgnevalt juttu.

Ülevaade gabapentinoididest: gabapentiin ja pregabaliin

Gabapentinoidid on inhibeeriva neuromediaatori gamma-aminovõihappe (GABA) derivaadid, mille toimemehhanism on α2δ alaühikut sisaldavate voltaažist sõltuvate kaltsiumikanalite blokeerimine (1, 2). Gabapentinoidide gruppi kuuluvad toimeained pregabaliin ja gabapentiin on näidustatud eelkõige epilepsia ja neuropaatilise valu raviks. Viimastel kümnenditel on gabapentinoidide kasutamine järjest enam levinud.

Kopsuarstide ja perearstide ümarlaud: mida peame tegema astma käsitluse parandamiseks?

Septembri keskel Tallinnas toimunud ümarlaual püüti leida võimalusi, kuidas parandada astmahaigete jälgimist ja ravi Eestis.

GINA astmaravisoovitused 2020. aastal

Astma on heterogeenne haigus, mis hõlmab kõiki vanusegruppe. Astma, eriti just lapseea astma esinemissagedus kasvab jätkuvalt paljudes riikides. On riike, kus astmast tingitud hospitaliseerimised ja suremus on vähenemistendentsiga, kuid sellele vaatamata mõjutab astma nii tervishoiusüsteemi, töö-, kooli- kui ka kodukeskkonda.

Bronhoskoopia – näidustused, võimalused, ettevalmistus

Bronhoskoopia on endoskoopiline uuring, mis võimaldab kaamera abil visualiseerida alumisi hingamisteid. Bronhoskoopia juured ulatuvad 19. sajandi lõppu, mil Gustav Killian eemaldas esmakordselt larüngoskoobi abil inimese peabronhist võõrkeha (1, 2). Mõned aastakümned hiljem, 20. sajandi alguses loodi alused kaasaegse jäiga bronhoskoopia arenguks ning 1968. aastal võeti kasutusele esimene fiiberoptiline bronhoskoop (1, 2). Nüüdseks on bronhoskoopia tuntud nii diagnostilise kui ka terapeutilise protseduurina (3).

Krooniline kõhulahtisus – diferentsiaaldiagnoosist esmase käsitluseni

Krooniline kõhulahtisus täiskasvanutel on sage probleem, hinnanguliselt on levimus arenenud riikides 4–5% (1). Kõhulahtisus võib tähendada roojamissageduse, rooja konsistentsi või mahu muutust. Patsientide jaoks tähendab kõhulahtisus enamasti rooja konsistentsi muutust.

Uudised ja teated

In memoriam Ester Eensaar (sünd. Mägi)

26.10.1949–16.08.2020

Uudised

Haigusjuht

Haigusjuht: hemipleegiline migreen püsiauraga

Paremakäeline kõrgharidusega praegu 35-aastane naine pöördus 30-aastaselt esmakordselt Tartu Ülikooli Kliinikumi peavalukliinikusse sagedaste raskete auraga migreenihoogude tõttu.