Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

November 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Peremeditsiin on Eesti tervishoiu vundament

Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik prioriteet. Panustades esmatasandisse, saame tuua terviseteenused inimestele lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda inimese eest kogu elu vältel.

Persoon

Maksym Umantsev: Ukrainas töötamise ajast mäletan siiani analüüside vastuseid õlleetiketi tagaküljel

Rakvere perearst Maksym Umantsev, kes tuli Ukrainast Eestisse kümme aastat tagasi, ütleb Eesti ja Ukraina meditsiinisüsteemi võrreldes, et kui Eestis patsient enamasti ei muretse selle pärast, kas ta peab haiglaravi eest maksma või kas ravimid on talle taskukohased, siis vaatamata sellele, et põhiseaduse järgi on Ukrainas meditsiiniabi täiesti tasuta, päriselus patsient ikkagi maksab.

Aktuaalne teema

Le Vallikivi: perearsti asendamine haiglaarstiga saab olla vaid erakorraline ajutine juhtum

Perearstide seltsi juht Le Vallikivi kommenteerib sotsiaalministeeriumist kooskõlastusringile saadetud esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu, mille eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust, muuta perearstiabi korraldust paindlikumaks ja inimkesksemaks.

Peremeditsiini õpik on vajalik abivahend kogenud arstilegi

Äsja ilmunud peremeditsiini õpik on suunatud peamiselt arstitudengitele ja residentidele, kuid teadmiste uuendamiseks on see kasulik ka juba kogenud perearstile, rääkis peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Uue nimistuga alustav perearst vajab rohkem tuge

Perearstid Katrin Lätt, Ülle Reinhold ja Ivan Jakovlev, kes võtsid endale hiljuti oma nimistu, iseloomustasid seda kui väga töömahukat protsessi, kus tee peale sattus pidevalt uusi ja ootamatuid takistusi, millega perearst enamasti üksi hakkama pidi saama.

Teadustöö ja koolitus

Eesti digiretsepti on Soomes kasutatud umbes 850 korda

Soome digiretseptiga on apteegikülastajad saanud Eestist ravimeid osta juba üle aasta, hiljem on liitunud ka Horvaatia ja Portugal. Sellest suvest saab Eesti digiretseptiga teha ravimioste Soome apteekides ning alates 31. augustist ka Horvaatia apteekides. Eesti Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Anett Lilleväli ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse tervisetalituse juht Tõnis Jaagus vastasid rahvusvahelist digiretsepti puudutavatele küsimustele.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire täiskasvanul

Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret on pikka aega käsitletud kui vaid lapseeas esinevat häiret, millest „laps välja kasvab“. Selline oli üldlevinud seisukoht veel 1990. aastatel. Praegune teadmine on, et ATH on kroonilise, elukestva kuluga häire, mille esinemissagedus on umbes 3% täiskasvanutest.

HIV-i ravi – mida peaks teadma perearst?

Infektsioonhaiguste arst ja Viljandi Haigla ambulatoorse ravi kliiniku juhataja dr Kadri Kõivumägi rääkis ajakirjale Perearst antud intervjuus HIV-i ravi teemal. Ta kõneles lisaks ravi kõrvaltoimete, koostoimete ja resistentsusega seotud probleemidele ka HIV-i PrEP-i (pre-exposure prophylaxis) ehk kokkupuute-eelse profülaktika võimalusest.

Kontratseptsioonist perearstile

Nii patsientidel kui meedikutel võib meie uuel, koroonaajastul tekkida küsimus, kas SARS-CoV-2 viirusega seoses on mingeid piiranguid või eripärasid eri kontratseptsiooni-meetodite valimisel või nende kasutamise jätkamisel. Artiklis on toodud mõned väliskolleegide seisukohad, mis on kogutud Euroopa Kontratseptsiooni ja Reproduktiivtervise Ühingu COVID-19 teemaga seotud andmebaasi.

Äge ja krooniline eesnäärmepõletik

Meie laiuskraadil esineb prostatiidile iseloomulikke kaebuseid 10–20%-l meestest, elu jooksul diagnoositakse eesnäärmepõletik vähemalt ühe korra enam kui pooltel meestel.

Kroonilised progresseeruvad fibroseerivad interstitsiaalsed kopsuhaigused ja kopsude haaratusega süsteemne skleroos on antifibrootilise ravi uued näidustused

Interstitsiaalsete kopsuhaiguste (ILD) mõiste hõlmab üle 200 erineva kopsuhaiguse või muu organsüsteemi haiguse, kaasa arvatud süsteemse haiguse (sidekoehaiguse või vaskuliidi) kopsumanifestatsiooni, millest enamik on väga haruldased.

Perekondlik hüperkolesteroleemia

Perekondlik hüperkolesteroleemia (familial hypercholesterolaemia, FH) on kõige sagedasem autosomaalne dominantne geneetiline haigus, mida põhjustavad funktsionaalsed mutatsioonid ühes kolmest geneetilisest lookusest. Kliinilisele sündroomile (fenotüüp) on iseloomulikud väga kõrged väikese tihedusega lipoproteiinide (LDL-C) tasemed ja varajane aterosklerootilise kardiovaskulaarhaiguse avaldumine. Kui geneetiline uuring ei ole võimalik, siis baseerub FH diagnoos kliinilistel kriteeriumidel.

Hüpertooniatõve ravi südamepuudulikkusega haigetel

Kõrgvererõhktõbi ja südamepuudulikkuse teke on omavahel kompleksselt seotud. Pikaajaline ravimata hüpertensioon viib enamasti südamepuudulikkuse (SP) tekkele (1). Eesti südamepuudulikkuse auditi andmetel esines vaadeldud patsientidel südamepuudulikkuse riskitegurina kõige sagedamini (64%-l uuringualustest) just hüpertooniatõbe (2).

Küberhügieen, infoturve ja arvutite „tervisekontroll“ on perearstide ja -õdede jaoks olulised digioskused

Alates 2020. aasta märtsist on Eesti perearstidel ja -õdedel võimalus osaleda digivõimaluste efektiivsema kasutamise koolitustel üle Eesti. Koolituse eesmärk on tutvustada võimalusi, mis aitavad muuta perearstide igapäevatöö sujuvamaks. Samuti annab koolitus ülevaate sellest, milliseid küberohte tasub arvuti ja nutiseadmete kasutamisel silmas pidada, ning sellest, kuidas koostada baasturbemeetmete dokumentatsiooni ja IT-riskianalüüsi.

Ajakohastati ravijuhendit „Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil“

Esimene eestikeelne ravijuhend „Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil“ valmis 2014. aastal. See oli aeg, kus astma diagnoosimisega, ravi alustamisega ning suures osas ka astmahaigete jälgimise ja ravi korrigeerimisega tegelesid kopsuarstid. Ravijuhend oli eeldus, et perearstid saaksid võtta vastutuse enda nimistus veel ühe grupi krooniliste haigete diagnoosimise, ravimise ja jälgimise eest, arvestades Eesti tervishoiusüsteemi vajadusi ja võimalusi.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käsitlusest GOLD 2020 konsensusdokumendi vaates

Tänavu on valminud ravijuhend „Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käsitlus“ (RJ-J/42.1-2020, kinnitatud ravijuhendite nõukojas 03.03.2020) ja patsiendijuhend, mis on minu arvates väga head juhendid kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) käsitluseks. Regulaarselt ülevaadatav kontinentide konsensusdokument „Global Strategy for the Diagnosis, Management, and Prevention of Chronic Pulmonary Disease. REPORT 2020“ ehk GOLD 2020 toob välja kõik 2020. aastal sisseviidud uuendused KOK-i käsitluses. Need ravijuhendid on valminud erineva metoodikaga. Käesoleva artikli eesmärk on anda ülevaade GOLD 2020 konsensudokumendist.

Kasvajaga seotud venoosne tromboos ja selle ravi edoksabaaniga

Venoosne tromboos (VT) on laialdaselt levinud ja potentsiaalselt eluohtlik haigus. See on maailmas kardiovaskulaarsete surmapõhjuste seas kolmandal kohal, järgnedes surmadele ägeda koronaarhaiguse ja insuldi tõttu. Maailmas sureb venoosse tromboosi tõttu kokku enam kui kolm miljonit inimest aastas.

Dementsuse diferentsiaaldiagnoos

Dementsuse definitsioon on mälu ja teiste kognitiivsete võimete (tähelepanu, kõne, täidesaatvad funktsioonid, visuaal-ruumilised võimed jm) häirumine sellisel määral, et see häirib isiku toimetulekut igapäevaelus. Dementsust eristab vaimse arengu mahajäämusest haiguse-eelne normipärane intellekt, mis vastab patsiendi eale ja haridusele. Artiklis antakse ülevaade dementsusega kulgevate seisundite diferentsiaaldiagnoosist eri vanuserühmades.

Digitaalsete võimaluste kasutamine kardioloogi ja perearsti koostöös

Digitaalmeditsiin on kiiresti arenev valdkond. Patsiendile tehtud uuringud, analüüsid, epikriisid on digiloos nähtavad, see omakorda aitab arstil paremini patsienti käsitleda ja vältida ilmaasjata uuringute kordamist.

Ambulatoorselt antikoagulantravi saavate patsientide jälgimine ning veritsuste käsitlus

Antikoagulantravi kasutatakse laialdaselt nii haiglas kui ambulatoorsetel patsientidel, et ära hoida ja ravida trombembooliat ning sellest tingitud tüsistusi. Antikoagulantravi kasutamisel on mitmeid erinevaid kõrvaltoimeid, millest kõige olulisem on veritsuste teke. Antikoagulantravi alustades on kõigepealt vaja hinnata sellest saadava kasu ja kahju suhet ning võimalusel mõjutada kas tromboosi või veritsust soodustavaid faktoreid.

Krooniline rinosinusiit

Rinosinusiiti defineeritakse kui põletikulist protsessi, mis haarab nii ninakõrvalkoopaid ehk paranasaale kui ka ninaõõnt. Praegu ei soovitata eristada eraldi riniite ja sinusiite, vaid soovitatakse kasutada üldterminit rinosinusiit. Termin rinosinusiit näitab, et riniit ja sinusiit eksisteerivad koos ning füsioloogiliselt ja patofüsioloogiliselt on raske neid teineteisest eristada, kuigi haigestumise korral võib üks olla rohkem haaratud kui teine. Seega kutsutakse tavalist külmetusnohu ka ägedaks rinosinusiidiks.

Ravimindutseeritud hüperglükeemia ja diabeet

Diabeet on krooniline haigus, mille levimus elanikkonnas kasvab aasta-aastalt. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF) andmetel oli 2019. aastal maailmas 463 miljonit diabeeti põdevat inimest, 2045. aastaks prognoositakse selle arvu kasvu 700 miljonile.

Veri väljaheites – kuidas käsitleda sellise sümptomiga patsienti?

Kuigi vere esinemine väljaheites on sageli esinev probleem, ei vaata umbes 40% inimestest enamasti või mitte kunagi oma väljaheidet või end puhastades tualettpaberit, ja vaid 15%, kes verd märkavad, küsivad nõu arstilt.

Põletikulise liigesehaiguse käsitlusjuhend esmatasandile

Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog dr Karin Laas tutvustas värsket liigesehaiguste käsitlemise juhendit, mis valmis tänavu aasta alguses. Juhend käsitleb põletikulisi liigesehaigusi (PLH): reumatoidartriit (RA), psoriaatiline artriit, juveniilne idiopaatiline artriit ja spondüloartriit. Suunised on nii laste (0–18 aastat) kui täiskasvanute kohta ning sisuliselt jaguneb juhend kaheks: esmane haige ja kroonilise haigusega patsient.

Konverents

Konverentsiülevaade: diabeedikonverents 2020

Oktoobri alguses toimus Tallinnas diabeedikonverents, kus endokrinoloogid Anu Ambos ja Ülle Jakovlev jagasid uusimaid teadmisi COVID-19 ja diabeedi koospõdemisest. Arutleti, kuidas peaks toimuma endokrinoloogide, kardioloogide, nefroloogide ja perearstide koostöö diabeediravimite kasutamisel. Anti ülevaade, mis läheb maksma diabeediravi. Lisaks olid kavas ettekanded diabeetilisest neerukahjustusest – mikroalbuminuuriast siirdamiseni –, diabeetilisest maksakahjustusest, diabeedi ja reumatoloogia kokkupuutepunktidest.

Haigusjuht

Haigusjuht: KOK või astma?

Kas on võimalik, et vahel ei saagi kroonilisel obstruktiivsel kopsuhaigusel (KOK) ja astmal vahet teha, või saavad need kaks haigust segamatult ühes patsiendis olla?

Haigusjuht: toiduallergia imiku- ja väikelapseeas

Üheksa kuu vanune laps sõi pulbrist valmistatud putru, mis sisaldas kaera, nisu, maisi, õuna ja piima. Umbes 15 minutit pärast söömist tekkis kehale nõgeslööve. Ema andis lapsele kaks tilka tsetirisiini, lööve aga laienes, lisandus huulte, silmalaugude ja keele turse ning laps hakkas öökima, oli hirmunud olekuga ning hingas ema hinnangul tavalisest raskemini.