„Ei karda kurja susi ma, sest kõnnin Memme musiga!”

Ühel hommikul ütles mu abikaasa pärast Ukraina uudiste lugemist imetlusega: „Ukraina inimesed võitlevad nii visalt ja vapralt ülekaaluka vaenlase vastu, et nende käsutuses peab küll Memme musi olema.”*

Elle-Mall Sadrak: perearsti nimistu ei peaks olema eluaegne

Perearstikeskused, mis pakuvad patsientidele rohkem teenuseid, peaksid saama rohkem baasraha ja nimistu ei peaks olema eluaegne, leiab perearstide seltsi juhatuse liige Elle-Mall Sadrak.

Uus tehnoloogiline abimees annab patsiendi terviseandmetest senisest parema ülevaate

TEHIK-u loodud tervise infosüsteemi andmevaatur võimaldab tervishoiutöötajal tutvuda patsiendi terviseandmetega senisest kiiremini ja mugavamalt, sest koondab ühte lahendusse kõik olulisemad andmed – näiteks analüüsitulemused, diagnoosid, uuringud, operatsioonid, allergiad, kõrvaltoimed, riski- ja ohutegurid, töövõimetuse info ning immuniseerimised. See säästab oluliselt arsti aega ja võimaldab erinevate tulemuste otsimise asemel selle aja kulutada patsiendiga suhtlemise peale.

Olulist küberturvalisusest

Ukraina-Venemaa sõja tõttu on tõenäoliselt ka Baltimaades suurenenud hübriidsõja võimalikkus, mis väljendub näiteks erinevates provokatsioonides ja küberrünnetes. Asutuse küberturvalisuse suurendamine ja selle ajakohastamise eest hoolt kandmine minimeerib riske, et kolmandad osapooled saaksid enda kasutusse perearstikeskusega seotud tundlikku informatsiooni. Hea küberturbehügieeni korral on potentsiaalsete ründajate elu keerulisem ning pärast edukat rünnakut andmete lekkimisest ja/või kadumisest tingitud kahjud väiksemad.

Autismispektri häire – mida see endast kujutab, kuidas üles leida eripära ja kuidas sekkuda?

Autismispektri häirega isikud on heterogeenne rühm, kellel elukestva arenguhäire foonil on tekkinud püsivad raskused sotsiaalses suhtlemises, kommunikatsioonis ja keda iseloomustavad ebatavalised korduvad mustrid, mis mõjutavad oluliselt isiku käitumist, huvisid või tegevusi (1, 2).

Dermatoloogias sagedamini kasutatavatest paiksetest ravimitest

Dermatoloogias on endiselt väga tähtsal kohal paiksed ravimid, millel on vastavalt oma vormile ja koostisele nahale väga erinev toime. Selles artiklis on toodud ära peamised ravimivormid ja naha seisundid, mille korral neid kasutatakse.

Proovikivid vanemaealiste depressiooni ravis

Depressioon on vanemaealiste seas levinud haigus, mis mõjutab negatiivselt elukvaliteeti, igapäevaeluga toimetulekut ning kaasuvate haiguste kulgu. See omakorda põhjustab patsientidele olulisi kannatusi ja suurendab suitsiidiriski. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel esineb depressiooni kuni 7%-l vanematest inimestest (1). Depressiooni diagnoosimine eakal ja talle ravimi valimine võib olla mõnevõrra keerulisem. Valikut mõjutavad lisaks efektiivsusele ka koostoimed teiste ravimitega, võimalikud kõrvaltoimed ning toimeprofiil.

Südamepuudulikkuse ravi 2021.aastal ilmunud uute ravijuhendite kontekstis

Artikli eesmärk on tutvustada südamepuudulikkuse (SP) uusimaid arengusuundi, mis puudutavad nii haiguse diagnoosimist kui ka erinevaid ravivõimalusi.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja ravisoostumus

Kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele (KOK) on iseloomulik krooniline ja progresseeruv haiguse kulg. Kuigi KOK-i ei saa välja ravida, tagab optimaalne ravi sümptomite kontrolli, aeglustab haiguse progresseerumist ja võib parandada elukvaliteeti.

COVID-19 põhidilemma: kas ennetada või põdeda?

21. veebruaril toimus COVID-19 teemaline veebiseminar, kus rääkisid infektsioonhaiguste eriala arst-resident Hanna Rätsep ja kliiniline psühholoog Kärolin Kajalaid.

Kuidas edeneb projekt geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks?

Personaalmeditsiin on lähenemisviis, mis aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus- või raviplaani, analüüsides inimese ja vajadusel tema lähedaste terviseandmeid koos elustiili- ja ümbritseva keskkonna andmetega. Üks terviseandmete osa on geneetilised andmed. Selleks et geneetiline info jõuaks Eestis tervishoius laiemasse kasutusse, viib Tervise Arengu Instituut koos partneritega ellu projekti „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“.

Neerukahjustusega diabeetiku ravivõimalused ja -eelistused

Krooniline neeruhaigus (KNH) on muutunud ülemaailmseks tervishoiuprobleemiks, erinevas astmes neeruhaigus esineb 8,5–15,6%-l elanikkonnast ning esinemissagedus on kasvanud viimastel aastatel, eriti seoses diabeedi leviku suurenemise ja elanikkonna vananemisega (1).

Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni 2022. aasta diabeedi käsitluse standardid

Traditsiooniliselt uuendab Ameerika Diabeedi Assotsiatsioon (ADA) aastavahetusel oma diabeedi käsitluse standardeid. Uuendatud juhend publitseeritakse tavapäraselt ajakirja Diabetes Care jaanuarinumbri lisana ja on ka internetis kõigile vabalt kättesaadav.

Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni algoritm: hüperglükeemia medikamentoosne ravi 2. tüüpi diabeediga täiskasvanutel


Kodade virvendusarütmia – kuidas ennetada kriisi ja tüsistusi?

Veebruari keskel toimus kodade virvendusarütmia (KVA) teemaline perearstidele suunatud veebiseminar, kus anti ülevaade KVA diagnostikast, ravisoovitustest ning ravisoostumusega seotud küsimustest.

Podagra tekkimisest, ennetamisest ja ravivõimalustest

Podagra on nii mõneski mõttes elustiilihaigus, mille ravitulemused ei sõltu ainult meditsiinist, vaid ka sellest, kuidas inimene ise oma elustiili muudab. Medikamentoosne ravi on vaid väike killukene parema enesetunde poole.

Raske astmaga patsient perearstipraksises

Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille esinemissagedus riigiti on väga erinev. Global Initiative for Asthma (GINA) 2021. aasta ravidokumendile tuginedes on see 1–18%. Astma sümptomid on vilistav hingamine, köha, hingeldus ja pingsustunne rinnus. Sümptomid võivad varieeruda mitte ainult nädalate ja kuude, vaid ka päevade lõikes, olles mõjutatud füüsilisest koormusest, allergeenidest ja muudest ärritajatest, nagu näiteks ilmamuutus, samuti hingamisteede viirusinfektsioonid.

Raua profülaktiline kasutamine menstruatsiooni ajal

Latentne rauapuudus ehk rauapuudus ilma aneemiata saab järjest rohkem tähelepanu. Latentse rauapuuduse tõlgendamisel võib tugineda plasma ferritiini väärtusele. Ferritiini väärtuse tõlgendamine ei ole aga alati lihtne. Latentset rauapuudust võib diagnoosida ferritiini väärtusega

Uudised

Palliatiivravi – eeskujusid mujalt maailmast ja arengusuunad Eestis

Veebruari algul toimunud konverentsi Kliinik 2022 üks osa oli pühendatud palliatiivravi puudutavatele küsimustele. Sessiooni modereeris dr Katrin Elmet, kes tõdes, et palliatiivravi areng on Eestis kulgenud läbi vaeva ja viletsuse, just nagu elu nendel patsientidel ja peredel, kes seda ravi vajaksid, aga peavad ilma läbi ajama.

Lapse silm peegeldab lapse üldtervist

18. veebruaril toimunud konverentsi „Lapse silm“ sisse juhatades märkis lasteendokrinoloog dr Ülle Einberg asjatundlikult: „Lapse silm peegeldab lapse üldtervist ja laste silmahaigusi diagnoosides saab leida ka üldhaigusi.“

Alice Lill: COVID-19 haiglapatsientide profiil on tunduvalt muutunud

Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse juhataja Alice Lill sõnab, et kuigi viimase koroonalainega on sattunud haiglasse peamiselt raskete üldsümptomitega vanemaealised inimesed ja kopsukahjustusi nii väga enam ei ole, siis ei saa öelda, et see koroonalaine kokkuvõttes leebem oleks. Osakonnad ikkagi haigeid täis ja plaaniline ravi raskendatud.

COVID-19 ja lapsed

Kui COVID-19 pandeemia alguses puudus teadmine laste nakatumisest SARS-CoV-2-ga ja laste rollist infektsiooni levitamisel, siis praegu on selge, et lapsed nakatuvad ning levitavad viirust keskkonnas sarnaselt täiskasvanutega, kuid laste haigestumus on oluliselt väiksem ja surmajuhud väga harvad (1, 2).

COVID-19 põdemise järgne multisüsteemne põletikusündroom vajab rohkem märkamist

Aprillis 2020 ilmusid Ühendkuningriigist esimesed teated kriitiliselt haigestunud lastest, kelle sümptomid meenutasid toksilise šoki sündroomi ja atüüpilist Kawasaki haigust. Haiguse tekkimist seostati hiljutise COVID-19 põdemisega (1).

COVID-19 diagnoosiga lapseootel naistel on mõnevõrra suurem tõenäosus haiguse raskemaks kuluks

Praegu oleme kaks aastat elanud koos COVID-19-ga. COVID-19 riskirühma kuuluvaks on arvatud ka rasedad, uuringute tulemustele toetudes võib neil samuti haiguse kulg olla tõenäolisemalt mõnevõrra keerulisem.

COVID-19 raske kulu riskifaktorid

  • Tatjana Meister
  • Kadri Suija
  • Ruth Kalda
  • Anneli Uusküla
  • Telli ajakiri
COVID-19 pandeemia põhjustas tervishoiusüsteemide ülekoormatust kogu maailmas. Vaatamata laiaulatuslikele piirangutele, elanikkonna informeerimisele ja muudele SARS-CoV-2 leviku tõkestamisele suunatud ennetusmeetmetele levis viirus ikka tohutu kiirusega üle kogu maailma.

Pikk COVID

Teadmised COVID-19 põdemise järel püsima jäävate probleemide kohta täienevad pidevalt ja seda ilmselt veel mitme aasta vältel. Pika COVID-i diagnoosimise kriteeriumid ei ole kindlalt paigas.

SARS-CoV-2 ja selle erinevad tüved

Kui võtta lahti mõni eelmise sajandi viroloogiaõpik, siis paljudest nendest me ei suudaks leida infot koroonaviiruste kohta. Kuni 2000ndate alguseni peeti koroonaviiruste perekonna liikmeid pigem kergemaid sümptomeid põhjustavateks patogeenideks, mistõttu tuli 2002. aastal lahvatanud SARS-CoV-1 epideemiline levik teadus- ja meditsiinimaailmale suure üllatusena.

Maskidest ja muust, mis aitab (või siis mitte) SARS-CoV-2 levikut pärssida

COVID-19 pandeemia on olnud suur õppetund paljudel aladel, muuhulgas respiratoorsete viirusnakkuste levikuteede ja SARS-CoV-2 viiruse leviku pärssimise viiside osas.