Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Märts 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Eesti arstiabi vajab läbimõeldud digilahendusi

Oleme praegu oma e-tervisega siin, kus oleme, sest protsesside käivitamisel 15 aastat tagasi olime naiivsed kolmes põhimõttelises küsimuses.

Persoon

Elinor Õunap: püüan seista selle eest, et residentuuri kvaliteetsemaks muuta

Peremeditsiini resident ja Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Elinor Õunap rääkis oma residentuurikogemusest ja organisatsioonitööst, tuues välja, et residentuuri kvaliteedi parandamiseks tuleks ajaga kaasas käia ja noorte arstide soove arvesse võtta.

Aktuaalne teema

Naise tervise konverentsil keskenduti ajule

Tänavu 7. märtsil toimus juba 13. korda naise tervise konverents. Seekordne peateema oli „Naine ja aju“.

Üle poole Eesti elanikest on arstiabiga rahul

Üle poole Eesti elanikest on tervishoiukorraldusega rahul ja võrreldes varasemaga on oluliselt paranenud ka inimeste hinnang arstiabi kättesaadavusele, selgus haigekassa ja Kantar Emori hiljuti läbiviidud uuringust.

Maire Suurkivi: tervisekeskuste juures tuleb arvestada piirkonna eripärasid

Perearst Maire Suurkivi rääkis perearstiabi olukorrast Lääne-Virumaal, tuues välja, et puudus on eriarstidest ning mõelda tuleks sellele, kuidas noori arste maapiirkondadesse meelitada.

Teadustöö ja koolitus

Rinnavähk ja hormonaalsed kontratseptiivid – on seal seos?

Kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine ja selle tagajärjel rinnavähi riski suurenemine on olnud vastuoluline teema juba mitmeid aastakümneid. Vaatamata efektiivsele rasestumisvastasele omadusele ei ole kahjuks ükski preparaat kõrvaltoimeteta. Varasemad uuringud käsitlesid vaid suukaudseid preparaate, mis sisaldasid östrogeeni ja gestageeni suuremas koguses kui tänapäeval kasutatavad preparaadid. Lisaks tablettidele on tänapäeval kättesaadavad hormonaalsed emakasisesed vahendid, nahaalune implantaat, plaaster ja tuperõngas.

Haigusjuht: raske astma

Kirjeldan ühe, praeguseks juba raske astmaga patsiendi haiguslugu.

Reumaatilised haigused ja igapäevaeluga toimetulek

Reumaatilisi haigusi on palju ja sagedasti on tegu pikaajaliste krooniliste haigustega, millega elatakse aastaid või aastakümneid. Toimetulek haiguse ja raviga, aga ka elukvaliteet sõltuvad suuresti sellest, missugused teadmised patsiendil on oma haiguse, selle olemuse, ravi ja haigusega kaasnevate probleemide ning nende lahendamise võimaluste kohta.

KOK ehk mis kasu on sest klaverist, kui mängida ei saa

Mulle meenus kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) seoses malevalauluke „Mis kasu on sest klaverist“ mitmel põhjusel. Paljud perearstid, nagu ma isegi, on Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva veteranid ja tasapisi märganud, et vanad malevakaaslased ongi jõudnud KOK-i ikka. Õnneks ei ole kõigil kõiki haiguseid, aga need, kes iga hinna eest „jumal-teab-mida“ suitsetasid (Belomor, Priima), on enamasti oma haiguse ka kätte „suitsetanud“.

Retsidiveeruv aftoosne stomatiit

Aftoosne stomatiit (ehk haavandiline stomatiit) on kõige levinum suulimaskesta haigus, levimuseks loetakse 2–10% elanikkonnast, naistel esineb seda haigust veidi rohkem. Üks USA-s läbiviidud uuring, kus kohord oli 40 693 koolilast, leidis levimuseks 1,23% ja eluaegseks esinemissageduseks 36,5% (1). Arvatakse, et 80%-l inimestest esineb üks aftoosse stomatiidi episood enne 30. eluaastat (2).

Alkoholi liigtarvitav patsient üldarstiabis ja psühhiaatrias

Üha enam puutuvad perearstid kokku patsientidega, kellel on probleeme vaimse tervisega. Paljudel juhtudel esineb inimesel rohkem kui üks vaimse tervise häire. Alkohol on sel juhul sage kaaslane ning selle liigne tarvitamine võib viia alkoholitarvitamise häire väljakujunemiseni.

Allergiline riniit lastel

Allergiline riniit (allergiline nohu) on ninatalitluse sümptomaatiline häire, mida põhjustab allergeenikontaktist vallandatud ja IgE vahendatud hüperreaktiivsusega kulgev limaskestapõletik (1).

Diabeetilise nefropaatia varajane avastamine ja käsitlus

Diabeetiline nefropaatia on suhkurtõve mikrovaskulaarne tüsistus, mida iseloomustab albuminuuria, progresseeruv glomerulaarfiltratsiooni vähenemine ja kõrgenenud vererõhk. Artikli eesmärk on rääkida diabeetilise nefropaatia sõelumisest ja diagnoosimisest ning ravivõimalustest nii neeru- kui ka kardioprotektsiooni seisukohalt.

Diagnoosimata müokardiinfarkt juhuleiuna

Juhuleiud on meditsiinis tavalised ning toovad sageli kaasa diagnostika ning käsitlusega seotud dilemmasid. Üks sellistest dilemmadest on ka asümptomaatilised patsiendid, kellel juhuleiuna leitakse varem diagnoosimata müokardiinfarkt (MI).

Eesti on puuginakkuste suhtes endeemiline piirkond

Puukide arvukus kasvab nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Eriti märgatav on see põhjapoolkeral ja Põhjamaades ning on ilmselt seotud kliima üldise soojenemisega. Kuigi puugid levitavad lisaks puukborrelioosile ja puukentsefaliidile ka teisi haigusi, siis praegu Eestis täpne ülevaade nende haigusjuhtude kohta puudub, kuna neid nakkusi riiklikult veel ei registreerita.

Praktilisi nõuandeid vähenenud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientide esmaste ravimite annuste tiitrimiseks

Südamepuudulikkus (SP) on kliiniline sündroom, millele on iseloomulikud tüüpilised sümptomid (nt õhupuudus, pahkluude piirkonna turse ja väsimus) ja tunnused (nt kõrge jugulaarveenide rõhk, kopsupais ja perifeersed tursed). SP põhjus on südame struktuurne ja/või funktsionaalne häire, mille tulemus on omakorda südame vähenenud väljutusmaht ja/või kõrgenenud intrakardiaalne rõhk. Vastavalt südame väljutusmahule võib patsiendil esineda säilinud (HFpEF, LVEF ≥ 50%), mõõdukalt vähenenud (HFmrEF, LVEF 40–49%) ja vähenenud väljutusfraktsiooniga (HFrEF, LVEF

Õige ravi ja hooldusega on võimalik akne kontrolli all hoida

Acne vulgaris ehk akne on kõige sagedamini esinev nahahaigus. Väliskirjandusest lähtuvalt on enne 21. eluaastat aknest mõjutatud üle 80% naistest ning 90% meestest. Eesti haigekassa andmetel diagnoositi Eestis 2017. aastal akne 14294 inimesel. 35% neist olid 15–19-aastased noored.

Nahahaigused noorukieas

Täiskasvanuks saamine toob endaga kaasa erinevaid muutusi nooruki kehas, sealhulgas ka nahas. Vanusega seotud nahahaigustest on kõige tavalisem akne, mida diagnoositakse kuni 85%-l noorukitest. Teisi nahahaigusi on suhteliselt vähe. Siiski võib, nagu lapseeaski, tulla ette tavalisi ja tallatüükaid või jätkub juba väikelapseeas alanud atoopiline dermatiit. Võib olla ka nõgestõve episoode ning seoses rasuerituse suurenemisega puberteedieas tekib osal noorukitest seborroiline dermatiit.

Mittealkohoolne maksarasvtõbi

Mittealkohoolne maksarasvtõbi on muutumas kõige sagedasemaks kroonilise maksahaiguse põhjuseks ja maksasiirdamise näidustuseks. Haigus on laialt levinud ning on tugevalt seotud metaboolse sündroomiga.

Südame-veresoonkonnahaiguste riski on võimalik laboris põhjalikumalt hinnata

Eestis on südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) surma põhjustena olnud aastakümneid esikohal. Kuna teema on aktuaalne, siis on mõistlik aeg-ajalt vaadata, mida pakutakse laborivaldkonnas SVH riski hindamiseks ja täpsustamiseks.

Müasteenia

Müasteenia on küllaltki harv autoimmuunne haigus, mille põhjustavad neuromuskulaarset ühendust blokeerivad antikehad ning haigus avaldub skeletilihaste nõrkusena. See on autoimmuunhaigustest üks paremini mõistetav ning neuromuskulaarsetest haigustest kõige ravitavam (1).

Pikaajaline kodune hapnikravi

Pikaajaline kodune hapnikravi määratakse kroonilise hingamispuudulikkusega patsientidele, kes vajavad püsivalt lisahapnikku. Patsiendi elukoht ei ole takistuseks ravi saamisel. Koduse hapnikravi eesmärk on saavutada võimalikult hea saturatsioon (vähemalt SO2 90%) ilma süsihappegaasi taseme tõusu esile kutsumata (4, 5). Artikkel on koostatud Tartu Ülikooli Kliinikumi juhendatava koduse hapnikravi näitel.

Pille Mukk: Eestis on põhjust KOK-i sõeluda

Pulmonoloog dr Pille Mukk rääkis kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) sõelumise vajadusest esmatasandil ja tutvustas ka pilootprojekti „KOK fookuses“, tuues välja, et kuigi praegu ei ole veel lõplikud tulemused teada, saab siiski öelda, et põhjust sõeluda on, kuid meetodid vajavad veel kohandamist.

Uudised ja teated

Uudised

Diabeediuudised