Kuidas hoida kvaliteeti ja motivatsiooni?

Sellise pealkirjaga ettekanne on kavas sügisesel perearstide aastakonverentsil, kus perearsti tööd kvaliteedi ja lisapädevustega ning lisatööd analüüsib oma praksise näitel Sõmeru perearst Maire Suurkivi. Teisel konverentsipäeval vahetatakse kogemusi ja otsitakse uusi võimalusi selle kõigi jaoks ühiselt olulise teema lahtirääkimisel.

Patsientide usaldus tuleb võita

Noor entusiastlik Jõhvi perearst Jekaterina Trofimova loodab, et suhe eriarstidega muutub ajapikku positiivsemaks ja usalduslikumaks, sest see mõjutab ka igapäevast tööd patsientidega. Ent hingega tööd tehes võidab patsientide südame igal juhul. 

Perearstid peaksid saama parema ülevaate oma patsientide terviseinfost

E-tervise töölaual on sel aastal muu hulgas lahendus, mille kohaselt peaksid perearstid saama parema ülevaate oma nimistusse kuuluvate patsientidega toimuvast. Ehkki täpselt ei ole detailides veel kokku lepitud, tähendab see seda, et patsiendi kohta mujal tehtud sissekanded tervise infosüsteemi ei tohiks enam peretohtril kahe silma vahele jääda.

NOPE: Magasini tänav, mis koht see on?

Tallinna arstidest on ilmselt paljud saatnud oma patsiente Sinna – kes järelraviks, kes ravikindlustamatute hooldekodusse, kes õendushoolduseks, kes muudel põhjustel (saatekirjadelt lähtuv info), omamata teadmist sellest, mis seal tegelikult toimub.    

Eri huvidega õdedest on perearstipraksises palju abi

Kvaliteedisüsteemis häid tulemusi saavutanud perearstid mainivad sageli oma tublisid õdesid, ilma kelleta ei oleks võimalik oma tööd niivõrd eeskujulikult teha. Uurisime mõnelt tunnustust väärivalt tohtrilt, mis iseloomustab nende nimistut, kuidas head tulemused saavutatakse ning kas midagi võiks olla kvaliteedi hindamisel teistmoodi.      

Muudatused tekitavad Ida-Virumaa perearstides meelehärmi

Perearstide seltsi juhatuse kohtumisel Ida-Virumaa perearstidega küttis kirgi ja tekitas küsimusi nii e-konsultatsioon, tervise-keskustega seonduv kui ka mõned muudatused perearstide kvaliteedisüsteemis.

Ain Aviksoo lubab digiregistratuuri aktiivselt käsile võtta

Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo eelistab üleriigilise ühtse digiregistratuuri loomisel tsentraalse lahenduse asemel päringupõhist ning loodab, et kõikide osapoolte kokkuleppe saavutamisel saab vähemalt ühe etapi toimivast lahendusest valmis juba sel aastal. 

Äge lapseea healoomuline müosiit

Äge healoomuline lapseea infektsioonijärgne müosiit on enamasti healoomulise kuluga iseparanev haigus, mis ei vaja medikamentoosset ravi.    

Transseksualism

Sotsiaalministeeriumi poole on viimase viie aasta jooksul soovahetuse sooviga pöördunud 13 transseksuaali. Pärast kooseluseaduse vastuvõtmist on poole aasta jooksul avaldanud soovahetuse soovi juba 15 transseksuaali.

Ravijuhend: generaliseerunud ärevushäire ja paanikahäire käsitlus perearstiabis

Eestis on perearsti poole pöördujate hulgas üldistunud ärevushäire sümptomitega 10,2% naisi ja 5,5% mehi ning paanikahäire sümptomitega 8,0% naisi ja 5,5% mehi. Kokkuvõtte ravijuhendist koostas meditsiinitoimetaja Katrin Lätt.

Puukidega levivad nakkushaigused

Maailmas on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi ning pidevalt avastatakse uusi võimalikke haigustekitajaid. Eestis on peamised puukidega levivad haigused puukentsefaliit ja puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi. Võimalikud on ka teised nakkused, nagu erlihhioos, anaplasmoos, riketsioosid, babesioos, tulareemia, taastuvad palavikud, kuid nende levimuse kohta nii Eestis kui ka mujal Euroopas on vähe avaldatud andmeid. 

Allergiline riniit ja sellega kaasnevad probleemid

Allergiline riniit on väga sage haigus ja kõige sagedasem krooniline haigus lapseeas. Ravimata juhtudel kannatab elukvaliteet, see võib tähendada magamata öid, päevast väsimust tööl, koolis, lasteaias, takistusi või huvipuudust hobidega tegelemisel, sõpradega suhtlemisel jm.

Tinnitus - ravida või leppida?

Tinnitus ehk kõrvakohin on heli kuulmine ilma välisärrituseta. Tinnitus on petteaisting ehk fantoomkuulmine, mille puhul esineb küll helitaju, aga välist heli tegelikult ei ole.

Raviresistentne hüpertensioon

Raviresistentne hüpertensioon ei ole väga sage probleem perearstipraktikas (ligikaudu 10% kõikidest hüpertoonikutest), kuid nende patsientide käsitlemine võib olla väga keeruline.

Kuidas aidata fibromüalgiaga patsienti?

Fibromüalgia on krooniline haigus, mis sageli põhjustab arvestatavat töövõime ja elukvaliteedi langust. Paremaid ravitulemusi on võimalik saavutada farmakoloogilist ja mittefarmakoloogilist ravi integreerides.    

Imikute postoperatiivse valu hindamine Fulleri skaala abil

Imikute valu ja selle hindamine on keerukas protsess, kuna patsiendid ei ole võimelised oma valu sõnaliselt kirjeldama. Seega toimub valu ja sellega seonduva hindamine kõrvalseisjate hinnangute alusel. Eriti keeruline on imiku valu hinnata pärast operatsiooni, mil valu esinemise tõenäosus on suur, kuid samas on ka mitmeid teisi põhjusi, mis võivad last ärritada.   

Pille Sillaste: nõrkade narkootiliste valuvaigistite kasutamine on paranenud

Valuarst Pille Sillaste sõnul on oluline, et perearstid usaldaksid ennast ja julgeksid patsientidele valuravimeid välja kirjutada.

Kopsukasvajad on oluline avastada varajases staadiumis

Kopsukasvaja diagnoosihüpotees on põhjendatult alarmeeriv, sest kõigist primaarselt kopsust lähtunud kasvajatest moodustavad healoomulised alla 1%. Seega on halvaloomulise kasvaja esinemise tõenäosus primaarsete kopsukasvajate kontekstis üldistatult 100 korda suurem.  

Tuberkuloos Eestis

Kuigi tuberkuloosi leviku piiramisel on tehtud edusamme, on Eestis murettekitavateks probleemideks multiresistentsed (MDR-TB) haigusvormid, TB/HIV kaksikdiagnooside ning ravikatkestajate suur osakaal. 

Glaukoom ehk krooniline nägemisnärvi neuropaatia

Glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae on krooniline nägemisnärvi neuropaatia, mille käigus kahjustuvad nägemisnärvi närvikiud ja ganglionirakud. Glaukoom on pimeduse põhjustajana maailmas juhtival kohal.  

Nefropaatia diabeedi tüsistusena

  • Madis Ilmoja
  • Margit Muliin
  • Evelin Seppet
  • Kristin Sepp
  • Telli ajakiri
Diabeetiline neerukahjustus kujuneb diabeedi tüsistusena 20–40%-l suhkurtõvehaigetest: 1. tüübi diabeedi korral on sagedus 30%–40%, 2. tüübi korral väiksem, 10%–30%.

Diabeedi diagnoosimine ja glükeemilised eesmärgid

Ainult HbA1c kriteeriume rakendades võib jääda osa eeldiabeedi- ja diabeedijuhte diagnoosimata, seetõttu soovitatakse isikutel, kelle HbA1c tase jääb vahemikku 42–47 mmol/mol (6,0–6,4%), teha glükoositaluvuse proov.

Uudised