Kas ülikool saab leevendada perearstide põuda?

Kui Med24 ajakirjanik Madis Filippov mind aasta alguses intervjueeris vahetult pärast seda, kui asusin Tartu Ülikooli (TÜ) peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi etteotsa, uuris ta muuhulgas, mida peaks peremeditsiini õppes muutma või parandama. Toona vastasin, et kui õppe korraldajatega, st kolleegidega peremeditsiini õppetoolis olen oma senises tööelus erinevas vormis koostööd teinud, siis teise osapoole ehk noorte arstidega, kes on parasjagu residentuuris või värskelt tööpõllule jõudnud, väga napilt.

Peremeditsiini resident Jürgen Merilind: perearsti ülesanne on kokku panna üldpilt

Peremeditsiini resident ja Eesti Noorte Perearstide juhatuse liige Jürgen Merilind leiab, et perearsti töö on panna patsiendi terviseandmetest saadud tükkidest kokku üldpilt patsiendi tervise kohta ja seda vajadusel eriarstidele tutvustada. See meeldib talle perearsti töö juures kõige enam.

Eesti Perearstide Seltsi aasta 2022 kokkuvõte – sõda algas homme*

Aasta 2022 algas perearsti vaates justkui paljutõotavalt. COVID-pandeemiast tingitud kõige karmimad õppetunnid olid üle elatud ja selle käigus oli selgunud ka nii mõndagi positiivset, mis vahepealsel heaoluühiskonda kulgemisel mugavustsooni peetuma oli jäänud: oh seda üllatust, kriisiolukorras olid imeväel tagasi otsustusjulgus, kiired ja „kastist välja“ lahendused, meditsiinisektori koostöö. Rääkimata sellest, et kümnendeid kestnud kriisiga perearstiabis oli niigi elama õpitud. Tundus, et nüüd on aeg hinge tõmmata, kriisist õpitust parim kaasa võtta, halvim maha jätta ja koos edasi minna.

Ruth Kalda esmatasandi arengukavast: me loome visiooni tulevaste põlvkondade jaoks

Esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035 projekti juht ja Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Ruth Kalda sõnab 2022. aasta kokkuvõtteks, et uues arengukavas on paika saanud visioon, väärtused ja strateegilised põhisuunad. Edasi tuleb detailsemalt tegeleda strateegiliste suundade alla koonduvate alateemadega. Selleks kaasatakse palju erinevaid esmatasandi osapooli.

Tallinna linna tunnustuse pälvisid ka kaks perearsti ja kaks pereõde

Tallinna linnavalitsus ning sotsiaal- ja tervishoiuamet tänasid ja tunnustasid raekojas 2022. aasta silmapaistvamaid tervishoiutöötajaid. 17 tunnustatu seas olid ka perearstid Eero Merilind Meditiimi perearstikeskusest ja perearst Irina Ogoltsova Tallinna Perearstikeskusest, samuti pereõde Marelle Maiste Ädala perearstikeskusest ning pereõde Galina Kendra Tallinna Perearstikeskusest.

IT-töörühma esialgne visioon aastaks 2035

Viimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt suurenenud digitehnoloogia kasutamine. 2022. aasta seisuga on kahel kolmandikul maailma rahvastikust ligipääs internetile ja nad kasutavad mobiiltelefoni. Digilahendused on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks ja ootused nende suhtes on kasvanud. Sarnane on ka suund meditsiinis.

Perearsti nimistuga alustamise käsiraamat

Hea meel on teatada, et avaldasime oktoobris 2022 perearsti ja -õe nimistuga töö alustamise käsiraamatu. Käsiraamat on leitav haigekassa kodulehelt perearsti teema alalehelt nimistuga alustamise ja lõpetamise viite alt. Dokumendi eesmärk on anda nimistuga alustavatele perearstidele ülevaade tööprotsessist ja toetada alustavat arsti kogemuslugudega.

Perearst Ingrid Alt: lahendasin ära kõik probleemid, mis mul mentorlusprogrammi tulles olid

Tervisekeskuse Paide Arst OÜ juht ja perearst Ingrid Alt osales mentorlusprogrammis ja jagas sealt saadud muljeid ka Perearsti ajakirjaga. Dr Alt võttis enda jaoks igati positiivse kogemuse kokku järgmiste sõnadega: „See teekond andis hingerahu ja teadmise, kuidas oma tööd optimeerida ja kuidas oma töös käituda.“

Perearsti kohustused surma põhjuse kindlakstegemisel

  • Marika Väli
  • Siim Siigur
  • Piret Viiklepp
  • Gleb Denissov
  • Telli ajakiri
Eestis on surma põhjuse tuvastamine reguleeritud surma põhjuse tuvastamise seadusega (SPTS), mis kehtib alates 2005. aastast (1). Kehtiv SPTS sätestab surma fakti ja surma põhjuse tuvastamise ja sellest teavitamise, patoanatoomilise lahangu, kohtuarstliku lahangu ning kohtu-arstliku ekspertiisi tegemise, surma põhjuste andmete kogumise ja riikliku järelevalve teostamise.

Reetina migreen

Migreen on neuroloogiline, enamasti peavaluga kulgev haigus, mis on maailmas kümne sagedasima igapäevategevust segava tõve hulgas. Geneetilise eelsoodumusega haigusena haarab migreen 14% maailma populatsioonist (esineb 17,0%-l naistest ja 9%-l meestest) (1). Reetina migreen on haiguse erivorm, mis on harv isegi migreeni põdejate hulgas.

Fabry tõbi – kuidas märgata?

8. novembril toimus teist korda veebikonverents „Fabry tõbi – kameeleon haruldaste haiguste seas – kuidas märgata?“, mis oli eelmise aasta Fabry tõve konverentsi jätk. Tänavusel konverentsil keskenduti haiguse pärandumisele, sümptomitele, diagnoosimisele ja patsiendi teekonnale, mida illustreeris haigusjuhu kirjeldus. Konverentsi lõpetas arutelu.

Trimetasidiin kui reservrea preparaat tänapäevases südame isheemiatõve ravis

  • Katrin Kurvits
  • Mai Blöndal
  • Jana Lass
  • Maia Uusküla
  • Telli ajakiri
Südame isheemiatõbi (SIT) on kõige sagedamini esinev kardiovaskulaarhaigus, mida iseloomustab müokardi ebapiisav verevarustus tingituna koronaararterite ahenemisest, mille peamine põhjus on ateroskleroos. SIT kulgeb sageli varjatult, sagedasim ilming on stenokardia, raskematel juhtudel võib esmane avaldus olla ka müokardiinfarkt. SIT on üks kõige sagedasem enneaegse surma põhjus eestimaalaste hulgas (1).

2. tüüpi diabeet ja mikrovaskulaarsed tüsistused

Krooniline hüperglükeemia kahjustab erinevate organite mikrovaskulatuuri, kuid käesolev artikkel käsitleb diabeedi klassikalisi mikrovaskulaarseid tüsistusi – diabeetilist nefropaatiat, retinopaatiat ja neuropaatiat.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide elumust mõjutavad tegurid

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev, välditav ja osaliselt ravitav haigus. Selle haiguse korral esinevad püsivad hingamisteede sümptomid (hingeldus, köha, rögaeritus, vilistav hingamine) ja obstruktsioon hingamisteedes, mille teke on tingitud muutustest juhtehingamisteedes ja/või alveoolides, mis omakorda on tekkinud vastusena sissehingatud kahjulikele osakestele või gaasidele (1, 2).

C-hepatiidi viirusinfektsioon – rohkem kui vaid maksahaigus

Krooniline C-viirushepatiit (HCV) koormab järjest rohkem nii ühiskonda kui tervishoiu-süsteemi pikaajaliste tüsistustega (1). Kokkuvõtvate andmete põhjal esineb haigust umbes 1%-l maailma rahvastikust (2). Terviseameti statistika järgi registreeriti 2021. aastal Eestis 133 kroonilise C-hepatiidi juhtu (3).

Sekundaarne hüpertensioon lapseeas

2017. aastal avaldas Ameerika Pediaatrite Akadeemia (American Academy of Pediatrics, AAP) uuendatud ravijuhendi laste ja teismeliste kõrge vererõhu sõelumise ja ravi kohta. Nagu ka varasemates juhistes, on kõrge vererõhk (sh hüpertensioon) määratletud normaalse vererõhu jaotumusega tervetel lastel, muuhulgas ka National Health and Nutrition Examination Survey (NHANES) jt sõeluuringutes osalenutel.

Õndraluu- ehk sabakondivalu

Õndraluuvalu ehk coccydynia või coccygodynia (koktsügodüünia) on valu, mis esineb õndraluu piirkonnas. Enamasti põhjustab kaebuseid istumine, valu võivad süvendada defekatsioon ja seksuaalne vahekord. Valu võib tugevneda istumast tõusmisel või istudes tahapoole nõjatudes. Ka pikem seismine võib anda õndravalu. (1–3)

Tänapäevane kolonoskoopia ja soolestiku patoloogiad: näidustused, riskid ja seedekulgla puhastamine

Kolonoskoopia on jämesoolehaiguste diagnoosimises ja ravis laialdaselt kasutatav meetod. Kuna kogu maailmas tehakse aina rohkem kolorektaalvähi (KRV) sõeluuringuid ja seiret, suureneb pidevalt ka vajalike kolonoskoopiate arv. Prognoositava eluea pikenedes suureneb nende arv ka kaasuvate haigustega ja eakatel patsientidel.

Tänapäevane kroonilise valu käsitlus*

Eelmise kuu Perearstis ilmunud artiklist said lugejad ülevaate kroonilise valu olemusest ja erinevatest valu mehhanismidest. Artikli teises osas käsitleme täpsemalt kroonilise valu mittemedikamentoosseid ja medikamentoosseid ravimeetodeid.

Polüneuropaatia – diagnoosimise põhitõed ja esmane käsitlus

Polüneuropaatia all mõeldakse paljude või kõikide perifeersete närvide düsfunktsiooni. Termin hõlmab väga paljudel erinevatel põhjustel tekkinud erineva kliinilise pildiga närvikahjustuse sündroome. Kõigi nende detailse olemuse ja käsitluse kirjeldus oleks omaette käsiraamatu materjal.

Pikka aega kestnud alakõhu- ja vaagnavaluga patsient günekoloogi vaateväljas

Kroonilist alakõhu- ja vaagnavalu defineeritakse kui pidevalt või vahelduvalt esinevat valu alakõhus või vaagnas rohkem kui kuue kuu vältel, mis ei ole seotud menstruatsiooni, seksuaalvahekorra või rasedusega.

Kas seks tekitab sõltuvust ja miks see üldse on oluline?

Seksisõltuvusest on viimastel aastatel palju räägitud ning mitmed avalikud juhtumid on toonud selle probleemi ka üldsuse huviorbiiti. Käesolevas artiklis lahkame, mida on ja ei ole vaja sellest n-ö sõltuvusest teada ning mida tuleks panna tähele töös patsiendiga.

Ärevushäired meestel – kas ja mille poolest erineb nende avaldumine ja ravi?

Ärevushäire on kõige levinum psühhiaatriline haigus nii laste ja noorukite kui ka täiskasvanute hulgas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) globaalse haiguskoormuse hinnangu alusel oli 2019. aastal maailmas 301 miljonit ärevushäirega inimest, ning COVID-19-ga seotud värskemad uuringud viitavad ärevushäirete levimuse kiirenenud kasvule (1, 2).

Uudised


Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Diabeedikonverentsil räägiti diabeedi ja elustiili seostest – 2. osa

Tänavu 10. oktoobril toimunud diabeedikonverents oli järjekorras juba kümnes. Konverentsil keskenduti seekord diabeedi ja elustiili seostele. Kuna huvitavaid teemasid oli palju, siis toome ka Perearsti selles numbris lugejateni noppeid konverentsil räägitust. Konverentsi ülevaate esimene osa ilmus Perearsti novembrinumbris.