Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Detsember 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Uhke on olla perearst

3. detsembril 1991, vaid loetud kuud pärast Eesti taasiseseisvumist sündis mittetulundusühing Eesti Perearstide Selts. Nüüd, 30 aastat hiljem, on suur au perearstina koos 888 kolleegiga sellesse ühingusse kuuluda.

Persoon

Katrin Siirak: toetavad kolleegid tähendavad noorele perearstile väga palju

Kivimäe perearstikeskuse perearst Katrin Siirak meenutab enda sinisilmset arvamust oma nimistuga alustamise ajast, et perearsti töö on ikka samasugune sõltumata sellest, kas tal on oma nimistu või mitte. Jah, töö on sama, aga vastutus ja just patsientide ootused on oma perearsti suhtes hoopis suuremad.

Aktuaalne teema

Perearstid kuulutasid välja aasta tegija ja aasta ämbri

Tallinna Perearstide Selts kuulutas 13. detsembril välja aasta tegija ja aasta ämbri. Aasta tegija tiitel anti perearst Elle-Mall Sadrakile ning aasta ämbri pälvis terviseameti külmlao rike.

Eesti Perearstide Selts 30 – kuidas on proovikivid aastatega muutunud?

Eesti Perearstide Selts, mis loodi 3. detsembril 1991. aastal, tähistas oma 30. sünnipäeva. Seltsi loomisega pandi alus ka peremeditsiini erialale Eestis. Küsisime seltsi endistelt juhtidelt Rein Kermeselt, Margus Lemberilt, Madis Tiigilt, Ruth Kaldalt, Diana Ingreainenilt ja praeguselt juhilt Le Vallikivilt, milliseid raskusi on selts selle aja jooksul ületanud.

Eesti peremeditsiin – 30 aastat arengut

Eesti peremeditsiinil täitub 30 aastat – aeg, mis kulub küpseks täiskasvanuks saamiseks. Sageli küsitakse: „Kui meenutate algusaega ja hindate saavutatut, mida oleksite teinud või pidanud tegema teisiti?“ Võin julgelt ja lühidalt vastata, et mitte midagi – kõik, mida tookord algatati, ja see, kuidas algatusi ellu viidi, osutus õigeks, pidas ajaproovile vastu ja võimaldas edasi areneda.

Mõtteid peremeditsiini erialast Eesti Perearstide Seltsi 30. sünnipäeval

Perearsti elukutse valib tänapäeval ettevõtlik noor, kes soovib olla aktiivne kogukonnaliige, pakkuda holistilist tervishoiuteenust, peab oluliseks patsientide rahulolu ja soovib olla vaba oma töö planeerimisel.

Tanel Kiik: inimeste tervise hoidmiseks vajame igakülgset koostööd

Perearstide panus koroonaviiruse tõkestamisel ja inimeste tervise hoidmisel on olnud võtmetähtsusega ning meie tervishoiutöötajad on keerulisel ajal muutustega hästi toime tulnud.

Rain Laane: Eesti perearsti- ja pereõeabi peab saama maailma parimaks

Sarnaselt eelmise aastaga on ka tänavu olnud seis tervishoius keeruline. Pandeemia on teinud laastavat tööd, täitnud haiglad inimestega ning olnud tervishoiutöötajatele seniolematu katsumus. COVID-19 on jätkuvalt number üks probleem ning see on sulandunud meie igasse eluvaldkonda. Siiski peame pidama meeles ka seda, et inimestel on jätkuvalt teisi tervisemuresid, millega tegelevad Eestis iga päev sajad perearstid ja pereõed.

Liina Kersna: vaktsineerimine ja kiirtestimine aitab haridust avatuna hoida

Alates 2020. aasta märtsist oleme pidanud elama koos koroonaviirusega. Pikas vaates polegi seda ehk väga kaua, kuid noorema põlvkonna jaoks tähendab see tervet ajastut. Kolmandas klassis käivad lapsed polegi teistes tingimustes õppinud, samamoodi on kevadel kooli lõpetavate abiturientide gümnaasiumiaeg olnud sootuks teistsugune, kui ette kujutati. Praegused koolieelikud aga ei mäletagi koroonaeelset aega.

Kuidas parandada perearstikeskuste küberturvalisust?

Kohe on käes pühadeaeg ning paljud saavad päevi veeta lähedastega. Kurb ja samas kentsakas on mõelda, et jõulude ajal on tervishoiutöötajad ja küberkurjategijad pisut sarnased – nad ei puhka, vaid töötavad.

Coaching on üks võimalus toetada oma vaimset tervist

Novembri alguses pöördus MTÜ ICF Estonia (International Coaching Federationi kohalik ühing Eestis) Eesti Perearstide Seltsi poole, et pakkuda perearstidele ja õdedele tasuta veebipõhist coaching’ut mahuga kolm kohtumist. Tahtsime aidata meedikuid keerulises tervisekriisi olukorras ning leidsime, et saame seda teha, pakkudes neile tasuta coaching’ut.

Teadustöö ja koolitus

Kuidas käsitleda fibroadenoomiga patsienti?

Rinnakaebustest on kõige kiiremat tähelepanu ja tegutsemist nõudev uue sõlme, tüki või moodustise leid rinnast. Ootamatult rinda tekkinud sõlme korral on oluline välistada rinnavähk ning seetõttu tuleks kõiki uusi rinnamoodustisi uurida piltdiagnostika ning sageli ka koeproovi abil. Sageli on rinnasõlme korral tegemist fibroadenoomiga (FA), eriti noortel naistel. Artikli eesmärk on ühtlustada fibroadenoomide käsitlust ning vähendada patsiendi ja arsti muret selle healoomulise muutuse jälgimisel.

Psoriaasi bioloogiline ravi

Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mida põeb olenevalt regioonist 1,5–3% rahvastikust ja selle kliiniline pilt on mitmekesine (1). Patogeneetiliselt on tegemist immuunvahendatud kroonilise põletikuga, milles on oluline roll Th1 ja Th17 tsütokiinidel. See viib omakorda keratinotsüütide kiirenenud jagunemisele ja diferentseerumishäirele ning teiste põletikku soodustavate tsütokiinide vabanemisele. Psoriaasi ravis on kasutusel nii toopilised, klassikalised süsteemsed kui ka bioloogilised ravimid (2).

Tänapäevase antidepressantravi eesmärk: depressioonipatsiendi tagasipöördumine täisväärtuslikku tavaellu

Depressiooni ravi tänapäevane eesmärk pole mitte ainult põhisümptomite taandumine, vaid ka varasema funktsionaalse seisundi taastumine nii emotsionaalsel, füüsilisel kui ka kognitiivsel tasandil (1–4).

Hormoonravimid reumatoloogias – näidustused ja vastunäidustused

Reumatoloogias on patsientide edukas ravis oma koht hormoon- ehk glükokortikoidravil. Glükokortikoidid (GK) on neerupealise poolt kolesteroolist toodetavad hormoonid ja ühed olulisemad põletiku regulaatorid inimkehas. Sünteetilised GK-d on meditsiinis laialt levinud ravimigrupp, mille abil saavutatakse kehaomaste GK-dega sarnaseid toimeid. (1) Reumatoloogias kasutatakse vastavalt patsiendi vajadustele erinevaid hormoonpreparaate eri manustamisviisidel nende põletikuvastase ja immuunsupresseeriva toime tõttu (2).

Kardiaalne äkksurm – sagedasemad põhjused ja ennetusvõimalused

Südame äkksurm ehk kardiaalne äkksurm on varem suhteliselt hea tervisliku seisundiga inimese ootamatu, mittetraumaatiline surm, see saabub ühe tunni jooksul sümptomite (näiteks valu rinnus, õhupuudus, minestus) tekkest ning selle on põhjustanud südameseiskus. Südamehaigus (nii kaasasündinud kui omandatud) võib olla varem teada, kuid surma saabumine on olnud ootamatu. Kui surm saabub ilma tunnistajate juuresolekuta, saab seda äkksurmaks lugeda juhul, kui surmale eelneva 24 tunni jooksul on patsient olnud hea tervise juures (1, 2).

Südame-veresoonkonnahaigused ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Vaadeldes südame-veresoonkonnahaiguste esinemissagedust kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide seas saab selgeks, et need haigused on omavahel seotud. Kardiaalse haiguse olemasolu mõjutab tugevalt ka KOKi-patsiendi elulemust.

Krooniline liigesepõletik lapseeas on tõsine katsumus kõigile osapooltele

Tugiaparaadi vaevused on lapseeas meditsiiniabi poole pöördumise põhjusena ägedate infektsioonide järel sageduselt teisel kohal. Erinevate ortopeediliste (jäsemete teljelisuse häired, ülekoormussündroomid, sidekoe nõrkus) probleemide kõrval on lapse- ja noorukieas levinud põletikulised liigesehaigused. Osa nendest moodustavad ägedad põletikud, mis on sagedamini põhjustatud erinevatest infektsioonidest ja mille kestus jääb alla kuue nädala.

Kas COVID-19 läheb südamesse?

23. novembril toimus veebiseminar kardioloogilistest haigustest COVID-19 infektsiooniga patsientidel. Teemast andsid ülevaate Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja kardioloog Heli Kaljusaar ning Laagri Perearstikeskuse perearst Triinu-Mari Ots.

Ravimiallergiatest perearstile

Ravimiallergia on meditsiinis võrdlemisi sage probleem, kuid diagnoosimine võib olla keeruline, sest puudub üks definitsioon, mis kataks kõik reaktsiooni- ja ravimitüübid. Mitme kroonilise haiguse ja ravimi foonil tekkinud uue sümptomi tõlgendamine ei pruugi olla lihtne. Siinses artiklis käsitlen ravimireaktsioonide tüüpe ja diagnostikat ning seda, kuidas need mõjutavad ravi ja ennetamist. Lisaks toon välja kõige sagedamini kasutusel olevad ravimid ja nendest tingitud reaktsioonid.

Lapseea raske astma

Astma on allergilise nohu järel kõige sagedasem lapseea krooniline haigus. Rikkamates riikides suurenes astmaga laste arv aastatel 1980−1990 suhteliselt kiiresti, 2000. aastate alguses see aeglustus ja saavutas platoo, kuid paljudes riikides kasvab astma levimus endiselt. Eestis on astma 5–10%-l lastest. Enamikul astma diagnoosiga lastest (80%) on haiguse kulg kerge, rasket astmat on hinnanguliselt umbes 3−4%-l.

Meeste tervisele pühendatud seminaril räägiti meeste tervisekäitumisest, eesnäärmevähist ja esmatasandi võimalustest mehe tervisenäitajate mõjutamiseks

Novembri keskel toimus veebiseminar, kus Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Margus Lõokene, Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog Martin Kivi ja peremeditsiini eriala arst-resident Gerhard Grents rääkisid meeste tervisest ja tervisega seotud käitumisest.

Ninakarbikute hüpertroofia

Ninahingamistakistus on väga levinud kaebus. Umbes 1/3-l täiskasvanutest on mingil määral esinenud ninahingamisprobleeme ning nendest umbes 1/4 otsib kaebustele ka leevendust. Ninahingamistakistusega tuleb tegeleda juba lapseeas, et suuhingamise kahjulikud tagajärjed ei saaks välja kujuneda.

Krooniline tsüstiit – sagedamad põhjused, diagnoosimine, ravivõimalused

Krooniline tsüstiit on levinud termin, millega nimetatakse pikalt kestnud kusepõievaevusi, nagu sagenenud urineerimine, valu urineerimise ajal või selle järel, äkiline urineerimistung, valulikkus kusepõie piirkonnas. Tegelikkuses on sõnaühend krooniline tsüstiit ekslik nimetus (ingl misnomer) ja sellega seotud sümptomite põhjus on tavaliselt kas retsidiveeruvad kuseteede infektsioonid või mitteinfektsioosne kusepõie valusündroom – nendest kahest haigusest tulebki artiklis täpsemalt juttu.

Bakteriaalne vaginoos ja Candida vulvovaginiit – kuidas ära tunda ja ravida?

Oma praktikas puutume väga sageli kokku patsientidega, kes kaebavad suurenenud tupevoolust, vooluse muutumist erinevatel (elu)perioodidel ning mitmeid teisi häirivaid sümptomeid tupes. Enne nende patsientide eriarsti juurde suunamist on võimalik ka perearstil ja pereõel üht-teist ära teha ning edukalt ravida lihtsamaid seisundeid. Kuidas siiski teha vahet normaalsel tupevoolusel ja põletikul? Artikkel püüab lühidalt selles selgust luua ning abistada bakteriaalse vaginoosi ja tupeseene diagnoosimisel ning ravis. Artiklis ei käsitleta postmenopausaalse ea iseärasusi ega põhjalikumalt suguhaigusi.

Uudised ja teated

Podagra farmakoteraapia kardiovaskulaarhaiguste korral

Hüperurikeemia ja podagra on seotud insuldi, hüpertensiooni, südamepuudulikkuse, kroonilise neeruhaiguse ja kardiovaskulaarse riski suurenemisega tõenäoliselt proinflammatoorsete protsesside kaudu. Mitmed kolhitsiiniga korraldatud uuringud (COLCOT, LoDoCo, LoDoCo2, LoDoCo-MI) on suurendanud viimasel ajal huvi podagraravimite ja kardiovaskulaarhaiguste seoste vastu.

Uudised

Konverents

Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressil tutvustati uusi juhendeid ja oluliste uuringute tulemusi

Euroopa Kardioloogide Seltsi (EKS) aastakongressil augustis käsitleti nelja päeva jooksul eri valdkondade teemasid, nagu arütmiad, koronaararterite haigus, baasteadused ja teadusuudised. Nn kuumal liinil esitleti mõjukamaid värskeid uuringutulemusi, millest tulebki selles artiklis juttu.

Vähikonverentsil seati fookusesse patsiendikesksus

Novembri lõpus toimunud vähikonverents keskendus tänavu kolmele põhiteemale. Räägiti patsiendikesksest lähenemisest, vähipatsiendi raviteekonnast Eesti haiglates ja vähiravi tänapäevastest võimalustest.

Noppeid diabeedikonverentsilt

Tänavusel diabeedikonverentsil, mis toimus 29. oktoobril Tallinnas Viru Konverentsikeskuses, räägiti taas diabeedivaldkonna olulistel ja aktuaalsetel teemadel. Artikkel tutvustab lugejale diabeetilise entsefalopaatia ravivõimalusi ning huvitavaid teemasid Ameerika Diabeediassotsiatsiooni ja Euroopa Diabeediuuringute Liidu aastakongressidelt.