Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Detsember 2019

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Kollegiaalsus ja usaldus

Käesoleva aasta viimane ajakirjanumber toob teieni kokkuvõtte perearstide jaoks olulistest sündmustest ja visandab suunad tulevikuks.

Aktuaalne teema

Perearstid ootavad lahendusi

Perearstiabi on tänapäeval muutunud iseenesestmõistetavaks, nii et vahel ei hoomatagi, kui suurt vastutust ja kohustust perearst kannab. Selle asemel, et perearstidele ülesandeid veelgi juurde anda, tuleks keskenduda sellele, et leida lahendused esmatasandi süsteemi sisse kodeeritud probleemidele.

Julius Juurmaa: peame keskenduma sellele, mis on meie ühisosa, mitte sellele, mis meid eristab

Kollegiaalsuse teemat lahti mõtestades tõi radioloogia eriala arst-resident Julius Juurmaa ühe olulise aspektina välja selle, et partnerid austavad üksteise võimet ühise eesmärgi nimel töötada. Samavõrd oluline on tuua siduserialade vaheline suhtlus väljaõppesse võimalikult varakult.

Tallinna Perearstide Selts kuulutas välja aasta tegija ning aasta ämbri

Tallinna Perearstide Selts valib traditsiooniliselt igal aastal välja sündmuse või inimese, kes on peremeditsiini valdkonda enim mõjutanud või lõppevast aastast meelde jäänud. Tiitlisaajate valimiseks korraldas Tallinna Perearstide Selts küsitluse perearstide hulgas.

Meie väärikus peab algama iseendast

Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi teeb kokkuvõtte 2019. aastast ja mõtiskleb tulevikusihtide üle.

Teadustöö ja koolitus

Uus diabeedi ja kardiovaskulaarsete riskide käsitlusjuhend

Euroopa Kardioloogide Selts (ESC) andis koos Euroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooniga (EASD) 2019. aasta septembris kolmandat korda välja juhendi diabetes mellitus’e (suhkurtõbi, DM) ja eeldiabeediga patsientide kardiovaskulaarsete riskide vähendamiseks ning kaasuvate südame-veresoonkonnahaiguste parimaks nüüdisaegseks käsitlemiseks.

Rinnavähiga patsientide tänapäevane taastusravi

Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil

Novembri lõpus toimus Viru keskuse konverentsisaalis seminar „Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil“. Vaatamata hallile ilmale ja küllaltki tuntud teemale oli saal kuulajaid täis.

Sagedamini esinevad toiduainetest põhjustatud tervisehäired ja nende laboratoorne diagnostika

Toidust põhjustatud tervisehäired on sageli seotud kas toiduallergiaga või toidutalumatusega. Organismi vastureaktsiooni toidule näitab hästi tervisehäire taandumine, kui toiduaine on mõneks ajaks menüüst välistatud, ja uuesti avaldumine, kui toiduaine on menüüsse lisatud. Nii toiduallergiaga kui ka toidutalumatusega avalduvad subjektiivsed ja objektiivsed (naha, seedetrakti, hingamisteede, südame-veresoonkonna) sümptomid on tihti väga sarnased. Selleks et teha vahet, mis tüüpi toiduvastase reaktsiooniga on tegu, tuleks jõuda selgusele, milline patogeneetiline mehhanism on selle põhjus.

Leetrid – salakaval, kuid võidetav vaenlane

Epidemioloogiliselt on leetrid üks ohtlikumaid nakkushaigusi, sest selle põhiline reproduktsiooniarv on nakkushaigustest suurim: leetrihaige võib nakatada 12–18 temaga kontakteerunud immuunsuseta inimest.

Perearstide aktiivsus patsientide HIV-testimisel on veel väike

Tänavu augustis-septembris viis Kantar Emor Tallinna ja Ida-Virumaa perearstide seas läbi küsitluse, uurimaks hoiakuid ja kogemusi seoses HIV-i testimisega. Uuringu eesmärk oli saada teada, milline on Eesti perearstide suhtumine HIV-i testimisse. Kuigi perearstid teevad võrreldes kolme aasta taguse ajaga kolm korda rohkem HIV-teste, on teadlikkusel siiski kasvuruumi.

Olulised uuendused täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitluse juhendis

„Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil“ oli 2012. aastal esimene Eesti ravijuhend, mis valmis rahvusvaheliselt tunnustatud ravijuhendite koostamise metoodikat arvestades. Metoodika nõuab, et ravijuhendeid tuleb regulaarselt uuendada. Üldjuhul tuleks seda teha viie aasta möödudes, kui varem ei ilmne uusi olulisi tõendusmaterjale, mis võivad muuta seniste soovituste sisu.

Lühidalt inimese papilloomiviirusest

Inimese papilloomiviirust ehk HPV-d (ingl human papillomavirus) võib lugeda kõige sagedasemaks seksuaalsel teel levivaks viiruseks. Elu jooksul nakatub vähemalt ühe HPV tüvega suur osa elanikkonnast. Viiruse esinemissageduse kõrgpunkt on paar aastat pärast seksuaalelu algust noorte poiste ja tüdrukute seas ning üldine HPV levimus on suurim 21–25-aastaste vanusegrupis.

Eakas pulmonoloogi pilgu läbi

Inimese vananedes väheneb kopsude võimekus kuni 40%, isegi tervetel eakatel. Hingamislihaste jõudluse vähenemine on seoses kehvema toitumusega. Kõrgema vanusega kaasneb bronhide suurenenud hüperreaktiivsus ja nõrgenenud köhatõuge ning vähenenud väljahingamistugevus, mis simuleerivad spirogrammil kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse leidu.

Tööga seotud kopsuhaigused

Kutsehaiguste loetelus on pikk rida kopsuhaigusi, Eestis on need haigused aladiagnoositud. Põhjus on töötajate vähene teadlikkus oma töökeskkonna mõjuritest, kahjuks ei soosi ka praegu kehtivad õigusaktid kutsehaiguste diagnoosimist. Ja ega arstilegi alati meenu patsiendi probleemidega tegelemisel neid tema kutsetööga seostada.

Opioidindutseeritud kõhukinnisus

Opioidid on ravimid, mis avaldavad farmakoloogilist toimet, seostudes opioidretseptoritega ja pärssides seetõttu valuimpulsside ülekannet nii perifeerses kui ka kesknärvisüsteemis. Opioide kasutatakse mõõduka ja tugeva valu vaigistamiseks. Nagu kõigil ravimitel, esineb ka opioididel mitmeid kõrvaltoimeid, neist sagedasemad sedatsioon, iiveldus ja oksendamine ning kõhukinnisus. Artiklis vaadeldakse lähemalt opioidindutseeritud kõhukinnisust (OIK), selle patofüsioloogiat ja käsitlust.

Perearst: väljaspool meditsiini peab olema mingi elu, kuhu saad maanduda

Artiklisarja „Tegin vea“ igas osas teen intervjuu ühe Eesti arstiga, kes räägib oma karjääri jooksul tehtud vigadest. Suurem osa artiklitest on anonüümsed. Selle sarjaga loodan avada vigadest rääkimise kultuuri kogu Eestis ning julgustada ka teisi kolleege ennast rohkem avama. Targad õpivad teiste vigadest ja ei tasu väärtuslikku ressurssi raisku lasta: kellegi teise veast lugedes jäävad meil endal loodetavasti nii mõnedki tegemata. Süsteemsest ja kestlikust vigade tunnistamisest ning nendest õppimisest võidavad aga nii arst, meeskond kui patsient.

Uudised ja teated

Uudised

Reumatoidartriidi ravi algoritm

Konverents

Laborimeditsiini konverents

Novembri alguses said laborimeditsiini konverentsil „Risk või haigus?“ kokku laboriarstid, perearstid, apteekrid ning ka muude erialade esindajad. Oluliste teemade üle arutleti mitme eriala vaatepunktidest. Artikkel toob lugejani valiku konverentsi ettekannetest.

Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverentsil olid fookuses neuroloogiateemad

Oktoobrikuu viimasel päeval toimus Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents koostöös Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsiga. Konverents kandis pealkirja „Mis toimub inimese peas ja miks?“ ning tõi saali kokku neuroloogid, neurokirurgid, perearstid, taastusarstid ja psühhiaatrid.

Haigusjuht

Haigusjuht: diabeet

Kirjeldamisele tuleb 77-aastase meesterahva lugu, kes sai 2017. aasta lõpus 2. tüüpi diabeedi diagnoosi. Tegemist oli üksi elava vitaalse mehega, kellele meeldis nalja visata ja kes oli nii tegus, et proovis küll pensionile jäämise ära, aga kaua vastu ei pidanud. Haigestumise ajal töötas ta lasteaias Hoovi-Vollina, nagu ta ise ütles: hoidis lasteaia ümbrust korras, sai sellega piisava füüsilise koormuse männimetsa läheduses ja kord pidin ravima olecranon’i bursiiti pärast seda, kui ta oli lastevoodi alla mänguasja järele roomanud.