Veerand sajandit perearstisüsteemi loomisest Eestis

3. detsembril 1991 toimus seltsi asutamiskoosolek ja loodi Eesti Perearstide Selts. Tänavu möödub 25 aastat sellest sündmusest.    

Eve Mõistus: tervishoiusüsteemi varjutab alarahastus

Üle kolmekümne aasta peremeditsiinis töötanud Eesti Perearstide Seltsi asutajaliige Eve Mõistus meenutas, et seltsi algusaastatel oli üheks eesmärgiks muuta perearstide nimistu piirmäär väiksemaks ning pearaha määr suuremaks. Aastakümnetega on aga nimistu piirmäär hoopis kasvanud ja rahastatus kahanenud.

Perearsti roll laste hammaste tervise parandamisel

Hambahaiguste ennetamisel ja õige tervisekäitumise kujundamisel on suur roll lapsevanemal, kuid oluline on koostöö kõikide osapoolte vahel, kes perega kokku puutuvad. Õigele tervisekäitumisele aitab suunata perearst või pereõde, kes teavitab, millal oleks õige aeg hambaarsti juurde minna ning kui tihti seda tegema peaks.

EQuiPi (European Society for Quality and Safety) 25 tegutsemisaastat

Tänavu täitub Euroopa esmatasandi kvaliteedi ja patsiendiohutuse organisatsioonil EQuiP 25. tegutsemisaasta. Veerandsaja aasta jooksul on rakendatud mitmesuguseid kvaliteediprogramme, mis ei ole aga siiski suutnud päriselt lahendada olemuslikku vastuolu kvaliteedi kontrollimise ja arendamise vahel.

Zika viirushaigus ja selle ohud

Alates 2015. a aprillist kuni 15. juulini 2016. a on Zika viirushaigus levinud maailma 62 riigis, millest 53 riigis on see muutunud püsilevikuga viirushaiguseks.

WHO eksperdi 9 soovitust esmatasandi tervishoiu paremaks korraldamiseks

Genti ülikooli peremeditsiini ja esmatasandi instituudi juht, WHO esmatasandi koostöökeskuse juht prof Jan De Maeseneer tegeles Eestis esmatasandi tervishoiukorralduse uurimisega ning otsis vastuseid küsimustele, millised on võimalused esmatasandi tervishoiu korraldamiseks regionaalsel tasandil, millised mudelid toetaks esmatasandi teenuseid, koostööd teiste sektoritega, koondumist suurematesse tervisekeskustesse. Raporti tulemustest rääkis ta intervjuus ajakirjale Perearst.

ESH konverents: ülevaade värsketest arengutest kardioloogias

Ülevaade olukorrast hüpertensiooni ja kardiovaskulaar- ning metaboolsete haiguste ravis.    

NOPE: Alustada tuleks küsimisest

Kuigi alkohol on pikalt teada-tuntud erinevate haiguste riskifaktor, rõhutatakse ülikoolis selle olulisust erinevate haiguste patogeneesis häbematult vähe ning see peegeldab ka seda, kui sageli arstid ja teised tervishoiutöötajad teemat puudutavad. Teades aga, et umbes veerand Eesti täiskasvanutest tarvitab alkoholi tervist ohustaval või kahjustaval tasemel, on arenguruumi veel tohutult.

Osteoporoos - haigus, mis ei teki üleöö

Osteoporoos on skeletisüsteemi haigus, mida iseloomustavad luumassi vähenemine ning luukoe mikroarhitektuuri häirumine koos luude hapruse suurenemisega ning kalduvusega luumurdude 
tekkele. Millised on riskifaktorid ning millal suunata patsient luutihedust mõõtma, annab nõu Ida-Tallinna Keskhaigla Reumatoloogiakliiniku õendusjuht Katti Kõrve. 

Sinusiit ja otiit

Nohu, äge sinusiit ja otiit on perearsti töös igapäevased probleemid, seda eriti sügis-talvisel perioodil. Artikkel ei pretendeeri olema ravijuhis perearstidele, vaid sisaldab mõningaid isiklikel praktilistel kogemustel põhinevaid näpunäited, millele võiks nimetatud patsientide diagnoosimsiel ja ravimisel tähelepanu pöörata.

Boris Gabovitš: valuravi aitab ennetada kroonilise valu teket

Ravijuhendi „Perioperatiivne ägeda valu käsitlus“ eesmärk on ühtlustada Eesti tervishoiutöötajate seisukohti ja teadmisi valuravist ning vähendada seeläbi patsientide valust tekkinud kannatusi ja võimalike tüsistuste teket.    

Päikesest tekkivad naha pigmentatsioonihäired

Ultraviolettkiirguse toimel võivad nahale tekkida erinevad kosmeetiliselt häirivad pigmendilaigud. Erinevate pigmendilaikude liike ning ravivõimalusi tutvustab dermatoveneroloog Ene Mäestu. 

Evo Kaha: Liikumine ja kompressioonravi on varikoosiravi alus

Missuguseid soovitusi võiks perearst anda patsiendile veenilaiendite korral, selgitab fleboloog-kirurg Evo Kaha.    

Alajäseme äge isheemia

Alajäseme ägeda isheemia edukas ravimine on keeruline igale veresoontekirurgile. Ravi tulemus sõltub nii patsiendist, temaga tegelevatest meditsiinilisest esmatasandi meditsiinitöötajatest kui ka veresoontekirurgia keskuse võimalustest.

Perifeersete arterite haigus sisearsti pilgu läbi

Perifeersete arterite haigus (PAH) on üks enimlevinud haigusseisundeid, millega käib alati kaasas elukvaliteedi langus ning mis viitab süsteemsele aterosklerootilisele haigusele.(1) Sellest tulenevalt on nendel haigetel väga kõrge risk haigestuda teistesse vaskulaarhaigustesse, mida näitasid ka REACH uuringu tulemused, kus > 60% PAHi-patsientidest esines kaasuvalt koronaarhaigus ja/või tserebrovaskulaarhaigus. 

Diabeedi ravijuhend

Peagi avaldatava Eesti 2. tüüpi diabeedi ravijuhendi ootuses avaldame ülevaate ravijuhendist ja diabeedi osas olulistest punktidest. See artikkel on kokkuvõte ravijuhendi koostamisega seotud olnud spetsialistide dr Anneli Rätsepa (Ülikooli Perearstikeskus) ja professor Vallo Volke (Tartu Ülikooli Kliinikum) juba varasemalt ajakirjades Perearst ja Eesti Arst ilmunud artiklite ja intervjuude põhjal kõlama jäänud seisukohtadest. 

Silmahaigused

Traditsioonilisel residentide ja noorte perearstide koolitusel Nelijärvel oli tänavu põhirõhk silmahaigustel. Ülevaate enamlevinud silmahaigustest ja nende käsitlusest tegid Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis töötavad oftalmoloogia arst-residendid, kes jagasid ühtlasi ka praktilisi näpunäiteid töötubades. 

Peavalu kaasaegsest käsitlusest

Juuni alguses toimus Tallinnas kolmepäevane Euroopa Peavaluföderatsiooni suvekool, mis tõi pealinna lisaks kohalikele nimekatele neuroloogidele peavalust rääkima ka mitmeid tuntud peavaluspetsialiste mujalt Euroopast. Konverentsil keskenduti aktuaalsemate peavaluga seotud teemade kõrval peaasjalikult sellele, kuidas erinevaid peavalusid paremini ära tunda, millise peavaluga patsiendi käsitlus peaks jääma esmatasandile ning kes vajaks kindlasti spetsialisti konsultatsiooni. Kokkuvõttes jäi kõlama juba tuttav seisukoht, et valdavalt on peavalud diagnoositavad ja ravitavad esmatasandil, spetsialiseerunud keskusesse peaks patsiendi saatma eelkõige diferentsiaaldiagnostiliste raskuste korral ja kompleksset ravi vajava peavalu esinemisel.

Kellele kuulub KOK-i patsient

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on esmatasandil sama levinud kui teised kroonilised 
haigused. Maikuus toimunud konverentsil „Kellele kuulub KOKi-patsient?“ tuli juttu haiguse olemusest, õhupuudusega patsiendi käsitlusest kardioloogi vaates ning KOKi ägenemisest ja ravist. Samuti jagati osalejatele praktilisi nõuandeid KOKi-patsientide füsioteraapiast ning räägiti hapnikravipatsiendi logistikast arstiabisüsteemis.