Eesti noored perearstid: riik peab ka tegudes näitama, et arstiteaduskonna lõpetanutel on Eestis tulevikku

MTÜ Eesti Noored Perearstid (NOPE) ühendab peremeditsiini residente ja kuni viis aastat erialal töötanud perearste. NOPE seisab selle eest, et Eesti peremeditsiin ja selle õpetamine areneksid ja oleksid eesrindlikud kogu maailmas.

Eva Gustavson: tahan oma nimistule leida perearsti, kelle juurde ma ka ise läheksin

Eva Gustavson on perearstina töötanud 22 aastat. Selle aja jooksul on ta kogenud nii häid kui ka halbu muutusi perearstisüsteemis ja suhtumises perearstidesse üldiselt. Suure nimistuga perearstina ning ühtlasi Mustamäe ja Nõmme Perearstikeskuse omaniku ja juhatajana on tööd olnud liigagi palju ning aega perele liiga vähe. Seetõttu otsib ta aktiivselt endale järeltulijat.

Iga teekond algab esimesest sammust

Eesti Perearstide Seltsi (EPS) aastakonverentsil 29. septembril valitakse seltsile uus juhatus. Toon artiklis välja mõned olulised teemad viimaste juhatuste teekonnal.

Patsiendiportaal Digilugu muutub Terviseportaaliks

Digilugu väljavahetava Terviseportaali olulisemaid teenuseid saab kasutada juba peagi ning alates sügisest peaks uus portaal olema kättesaadav täismahus.

Eesti elanike vaimse tervise allakäiku pidurdaks eneseabioskuste õpetamine ja varajane sekkumine

Miks on vaja õpetada eneseabioskusi nii lastele kui ka täiskasvanutele, kas teraapiafond toimib pärast olulisi muudatusi efektiivsemalt ja kuidas luuakse uudset astmelise abi süsteemi, selgitavad sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai ja teenuste koordinaator Triin Naudi.

Triinu Tänavsuu: soovime, et kõigis tervisekeskustes oleks täidetud vähemalt kaks kliinilise psühholoogi ja vaimse tervise õe ametikohta

Kliinilised psühholoogid tervitavad kollektiivleppesse kirja pandud 20%-list palgatõusu, mis võib nende hinnangul aidata mõningaid murekohti lahendada ja ka kliinilisi psühholooge tagasi haiglatesse tuua. Paraku on aastatega kogunenud palju murekohti, millest nii mõnedki on seotud esmatasandi ja kliiniliste psühholoogide koostööga, rääkis kliiniline lapsepsühholoog ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse liige Triinu Tänavsuu.

Personaalmeditsiini areng Eestis – uus riiklik taristu, seotud projektid ning täiendatud terviseinfosüsteem

4. aprillil toimus veebiseminar personaalmeditsiini arengust ja selle tulevikuvaatest Eestis. Praegu on Eestis terviseandmed koondatud ühtsesse tervise infosüsteemi ning geenivaramul on olemas info ligi 20% riigi täiskasvanud rahvastiku genoomiandmetest. See loob ainulaadse võimaluse rakendada personaalmeditsiini nii, et geneetilise info lisamine terviseandmetele võimaldab teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid, seejuures saavad teenuseid ka need, kes ei ole geenidoonorid.

Mida peaks perearst teadma aktiivsus- ja tähelepanuhäire ravist?

Veebruari viimasel päeval toimus aktiivsus- ja tähelepanuhäire teemal (ATH) veebiseminar, kus fookuses oli ATH-ga patsientide ravi ning perearsti ja lastepsühhiaatri koostöö. Räägiti ravimitest, kõrvaltoimetest, ravipausidest ja raviskeemi korrigeerimisest ning otsiti vastuseid küsimustele, kuidas peaks perearst ATH diagnoosiga last ja noorukit jälgima, kas peaks kartma kõrvaltoimeid, sõltuvust või hoopis midagi muud, ning mida teha, kui ATH ravis tekivad probleemid. Seminari viis läbi Tallinna Lastehaigla lastepsühhiaatriaosakonna juhataja Kerstin Kõiva.

Üks aasta pika COVID-i juhendist – mis on uut?

1. aprillil 2022 avaldati tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsi koostöös praktiline käsitlusjuhend pika COVID-i kohta tervishoiutöötajatele (1) ja sellega kaasaskäiv patsiendijuhend (2). Juhendid on pikad ja erinevad tavalisest tervisekassa ravijuhendite nõukoja kokkupandud ravijuhendite ülesehitusest.

Ülevaade spondülolisteesist ja selle käsitlusest

Spondülolisteesiks nimetatakse lülisamba seisundit, kus ülemine lüli on all asetseva lüli suhtes nihkunud. Spondülolisteesi kirjeldati juba 1782. aastal, mil Belgia günekoloog Herbiniaux (1) märkas, et „lisaluu“ ristluu ees takistab normaalset sünnitustegevust.

Meil kõigil on süda – riskifaktoritest tüsistusteni

Märtsi lõpus Tallinnas Swissôtelis toimunud seminaril „Meil kõigil on süda – riskifaktoritest tüsistusteni“ keskenduti hüpertensiooni ravile. Seminari viisid läbi dr Priit Pauklin, kes rääkis, kuidas hüpertensiooni edukalt ohjata ja millised on hüpertensiooni seosed rütmihäiretega, ning dr Anu Hedman, kes käsitles hüpertooniku ravivalikuid südamepuudulikkuse kontekstis.

HFrEF-iga patsientide optimaalne ravi

Südamepuudulikkuse ravi on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt arenenud ning lisandunud on mitmeid erinevaid ravimiklasse, mis parandavad patsiendi prognoosi ja elukvaliteeti. Viimane Euroopa Kardioloogide Seltsi südamepuudulikkuse ravijuhend anti välja 2021. aastal ja võrreldes varasemaga on seal mitmeid muutusi.

2. tüüpi diabeet – kas ja kuidas ravib dieet ning selle koosmõju ravimitega

2. tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral on häiritud beetarakkude insuliinitootlikkus, mis tekib sageli insuliiniresistentsuse foonil (1). 2. tüüpi diabeet tekib geneetiliste, keskkonna- ja käitumuslike riskitegurite vastastikusel mõjul.

Diabeetilise sensomotoorse polüneuropaatia sõelumine, diagnoosimine ja ravi kliinilises praktikas: rahvusvaheliste ekspertide konsensussoovitused

Ziegler D, Tesfaye S, Spallone V, Gurieva I, Al Kaabi J, Mankovsky B, Martinka E, Radulian G, Nguyen KT, Stirban AO, Tankova T, Varkonyi T, Freeman R, Kempler P, Boulton AJM. Diabetes Res Clin Pract 2022 Apr; 186: 109063.

Kasvupeetuse erinevad põhjused

Kasv on oluline lapse füüsilise ja vaimse heaolu indikaator. Normipärane pikkuskasv annab infot lapse hea tervise kohta ning aeglustunud pikkuskasv võib olla kroonilise haiguse või endokriinpatoloogia esmane ilming.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse taastusravi

Pulmonaalset taastusravi (rahvusvahelise terminiga pulmonaalne rehabilitatsioon) peetakse tõhusaimaks ravistrateegiaks, mis parandab kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendi füüsilist võimekust ja elukvaliteeti. Selle alustamisel on oluline vahetu kontakt spetsialistiga.

Vitamiin B12 defitsiit, selle põhjused ja ravi

Vitamiin B12 ehk kobalamiin on vesilahustuv vitamiin, mida toodavad loomade seedetrakti mikrobiootasse kuuluvad bakterid. Arvatakse, et erinevalt mäletsejatest ei suuda inimesed seda vitamiini omastada.

Oskus, mis võib muuta kolleegide elusid

Organisatsioonidel on Eestis kohustus koolitada välja töökeskkonnas füüsilist esmaabi anda oskavad isikud. Normiks peaks muutuma ka see, et kollektiivides on olemas vaimse tervise esmaabi andjad.

Seborroiline keratoos

Seborroiline ehk seniilne keratoos (SK) on sageli esinev epidermaalsetest keratinotsüütidest lähtuv healoomuline pigmenteerunud nahatuumor, mis esineb tüüpiliselt kesk- ja vanema-ealistel inimestel. SK on teravalt piirdunud rasuse pinnaga ja ümbritsevast nahapinnast kõrgem lesioon, mille värvus võib varieeruda helepruunist tumepruuni või mustani. Muutus on healoomuline ja enamasti ravi ei vaja.

Esmakordselt Eestis välja arendatud – rauaga rikastatud lastetoit toetab raua saamist imikutel ja väikelastel

Tühjenenud rauavarud on imikute ja väikelaste üks peamisi toitumisega seotud probleeme. Lapsed vajavad rauda nii psühhomotoorseks arenguks, kognitiivseteks funktsioonideks kui ka kasvamiseks, mis kulutab suure osa rauast esimesel kolmel eluaastal.

Ehlersi-Danlosi sündroomid

Ehlers-Danlosi sündroom (EDS) on pärilik sidekoehaigus. Selle sündroomi kliiniline pilt on väga varieeruv, haaratud võivad olla erinevad koed ja organid. Haiguse algus on samuti varieeruv – see võib avalduda nii väikelapse- kui täiskasvanueas. Kõige sagedasem sümptom on üliliikuvad liigesed. Sageli on ka nahk väga veniv, haavad ei parane hästi ja verevalumid tekivad kergesti (5, 9).

Günekoloogilised kasvajad ja nende jälgimine

Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate tõttu ravi saanud naiste arv aastate jooksul aina kasvab, kuna rahvastiku vananedes suureneb ka vähihaigete arv, samuti parandavad pahaloomuliste kasvajatega patsientide elumust kasvajate varajane avastamine ja uued efektiivsemad ravimeetodid.

Kuiva silma haigus

Kuiv silm on multifaktoriaalne haigus, mis haarab nii silmapinda kui ka pisarakilet, tuues kaasa ebamugavustunde silmades. Selle aluseks on pisarakile ebastabiilsus ja hüperosmolaarsus koos sellega kaasneva potentsiaalse silmapinna kahjustuse ning neurosensoorsete häiretega.

Kuulmislanguse ja kognitiivse võimekuse seosed

Nii kuulmislangust kui dementsust esineb vanematel inimestel väga sagedasti. Viimastel aastatel on nende seost järjest rohkem uuritud, eriti seda, milline mõju võib kuulmislangusel olla kognitiivsele võimekusele. Võib öelda, et kuulmislanguse ennetamine ja sümptomaatika vähendamine mõjub positiivselt kuulmisprobleemidele ning vähendab ka dementsuse tekke tõenäosust.

Meditsiiniterminoloogia tänapäev

Meditsiiniterminoloogia all mõistetakse üldjuhul tervishoius kasutatavat oskuskeelt, mille abil kirjeldatakse inimkeha keerukust, terviseseisundit, vigastusi, haigusi jmt. Selle oskuskeelega tehakse tutvust anatoomiaõpikutes, sõna- ja käsiraamatutes, haiguste klassifikatsioonides, ravijuhendites, teadusartiklites jm, seda keelt omandatakse kutse- ja kõrgharidusõppes, arendatakse koostöös erialaasjatundjate ja keeleinimestega.

Uudised


Soovite tellida ajakirja Perearst?

Perearst – eelistatuim meditsiiniväljaanne perearstide seas.

Kortikosteroid-indutseeritud okulaarne hüpertensioon ja steroidglaukoom – haigusjuht

Kortikosteroidid silmatilkadena on silmahaiguste ravis olnud kasutusel juba 1950. aastatest. Praegu on lokaalseks kasutamiseks silmas saadaval deksametasoon, hüdrokortisoon, triamtsinoloon, fluotsinoloonatsetoniid. Neist enim kasutatav on deksametasoon, seda nii silmatilga kui ka silmasalvina.