Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

Aprill 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Juhtkiri

Kriisist ja esmatasandist

Koroonaviirus on ilmselt kõigi Eesti elanike elu praeguseks rohkem või vähem muutnud. Minu, nagu ilmselt paljude teistegi jaoks algas see lugu kuskil jaanuaris, mil hakkasid kirjandusse jõudma esimesed teated uuest viirusest. Jaanuaris võttis suurema osa tähelepanust veel gripp, mille lainet ootasime, aga mis jäi esmatasandi vaates võrdlemisi lahjaks.

Persoon

Laura Prett: kliiniline otsustustugi aitab ravikvaliteeti ühtlustada

Kliinilise otsustustoe tugisüsteem on oluline selleks, et perearstid suudaksid tohutus infohulgas orienteeruda, ravi oleks kvaliteetsem ja üle Eesti rohkem ühtlustatud, rääkis Linnamõisa perearstikeskuse perearst Laura Prett.

Aktuaalne teema

Perearst: Rootsis töötades olen pidanud ka kohtus tunnistamas käima

Artiklisarja „Tegin vea“ igas osas teen intervjuu ühe Eesti arstiga, kes räägib oma karjääri jooksul tehtud vigadest. Suurem osa artiklitest on anonüümsed. Selle sarjaga loodan avada vigadest rääkimise kultuuri kogu Eestis ning julgustada ka teisi kolleege ennast rohkem avama. Targad õpivad teiste vigadest ja ei tasu väärtuslikku ressurssi raisku lasta: kellegi teise veast lugedes jäävad meil endal loodetavasti nii mõnedki tegemata. Süsteemsest ja kestlikust vigade tunnistamisest ning nendest õppimisest võidavad aga nii arst, meeskond kui patsient.

Perearstide ja pereõdedeni jõudis kliiniliste otsuste tugisüsteem

Perearsti töölaual muutus kättesaadavaks tänapäevane, teaduspõhine, kliinilist tööd toetav ravijuhendite andmebaas.

Teadustöö ja koolitus

Diabeediga seotud dementsus

On teada, et 2. tüüpi suhkurtõbi suurendab Alzheimeri tõve ja vaskulaarse dementsuse korral kognitiivsete võimete vähenemist ja dementsuse tekkeriski. Lisaks võib aga eksisteerida dementsuse vorm, mida seostatakse pigem spetsiifiliste diabeediga seotud metaboolsete kõrvalekalletega kui Alzheimeri tõve patoloogia või tserebrovaskulaarsete haigustega.

Psühholoogilised vaevused krooniliste haiguste taustal

Tänapäeva moodsalt inimeselt nõuavad ühiskonnas valitsevad ideaalid igavest noorust ja eitavad vananemist, haigusi ja surma. Kui ühel päeval haigus kehas ootamatult avaldub, tuleb arstil seista silmitsi ka patsiendi psühholoogiliste vaevustega, millest sagedasemad on depressioon ja ärevus.

Kardioloog: kui 40–50-aastasel mehel tekib erektsioonihäire, siis tuleb kindlasti uurida, kas tal on muutusi koronaararterites

Erektiilse düsfunktsiooni ja südamehaiguste seostest rääkides tõi kardioloog professor Margus Viigimaa välja, et kui mehel on tekkinud erektiilne düsfunktsioon, siis tõenäoliselt võib olla tal ka südame-veresoonkonnaprobleem. Arsti sõnul on eriti tundlik grupp 40–50-aastased mehed – kui selles vanuses mehel tekib erektsioonihäire, siis tuleb kindlasti uurida, kas tal on muutusi koronaararterites.

Hormoonasendusravi ajastamine mõjutab kardiovaskulaarset riski

Suukaudne östrogeenravi kuue aasta jooksul menopausist vähendas platseeboga võrreldes märkimisväärselt lipiidide ladestumist unearteri seina. Suukaudse östrogeeni tarvitamise alustamine kümme aastat pärast menopausi aga niisugust kasu ei toonud.

Kardiovaskulaarsete haiguste primaarne preventsioon – millest lähtuda esmatasandil?

Kardiovaskulaarhaigustest (KVH), eelkõige südame isheemiatõvest ja müokardiinfarktist põhjustatud suremus on Eestis viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud, kuid püsib sellele vaatamata kõige olulisema surmapõhjusena, moodustades 55% kõigist surmadest (1). Tähtsaimaks suremuse vähenemise põhjuseks on hinnatud riskifaktorite, eelkõige suitsetamise, kõrge vererõhu ja düslipideemia vähenemise mõju (2). Järelikult tuleb suremuse edasiseks vähendamiseks veelgi tõhustada KVH ennetust ehk primaarset preventsiooni.

„Diabeedi, eeldiabeedi ja kardiovaskulaarhaiguste ravijuhend“ pöörab suurt tähelepanu patsientide kardiovaskulaarsele riskile ja ajakohastab diabeediravimite valiku põhimõtted

Eesti Kardioloogide Seltsi ja Eesti Endokrinoloogia Seltsi koostöös on eestindatud Euroopa ravijuhendi „2019 ESC Guidelines on diabetes, pre-diabetes, and cardiovascular diseases developed in collaboration with the EASD“ (1) taskuversioon.Juhendi on tõlkinud Eno-Martin Lotman ning retsenseerinud Toomas Marandi ja Vallo Volke.

Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemise käsitlus

Artikkel annab ülevaate astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemise põhjustest, diagnoosimisest ja ambulatoorsetest ravivõimalustest.

Põletikuline soolehaigus lapseeas

Artikli eesmärk on anda ülevaade lapseea põletikulise soolhaiguse klassifikatsioonist, epidemioloogiast, patogeneesist, kliinilisest pildist, diagnoosimisest ja ravist ning aspektidest, millele on vaja pöörata tähelepanu patsientide jälgimisel.

Mida peab perearst teadma kroonilise koronaarhaige käsitlusest?

Eelmisel aastal andis Euroopa Kardioloogide Selts välja kroonilise koronaarsündroomi uuendatud ravijuhendi. Ravijuhend hõlmab kroonilise koronaarsündroomiga haige käsitlust alates anamneesist, riskide hindamisest, diagnostilistest meetoditest kuni ravini. Kroonilise koronaarsündroomiga patsiendi medikamentoosse ravi eesmärk on vähendada stenokardia sümptomeid ja pingutusest tingitud isheemiat ning hoida ära kardiovaskulaarsete sündmuste teket.

Osteoartroosi käsitlusest perearstile

Osteoartroos (OA) on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja Eestis ning on ühtlasi üks olulisemaid rahvatervise probleeme. Osteoartroosi all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast (1, 2, 3). See tähendab Eesti kohta ligi 200 000 OA-haige olemasolu. Elanikkonna vananemisega haigestumine pidevalt suureneb.

Väliskuulmekäigu põletiku diagnoosimine ja ravi

Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) on kuulmekanali naha ja nahaaluskoe põletik. Peamised sümptomid on kõrvavalu, sekreet kõrvast ning kuulmislangus. Ägeda haiguse korral on enamasti tegemist bakteriaalse infektsiooniga, kroonilise vormi korral on enam sega- ja seeninfektsiooni. Haigus võib esineda kõigis vanusegruppides, sagedamini suvel. Diagnoos põhineb kliinilisel leiul. Ravis on oluline kõrva puhastamine ja toopilised ravimid (5).

Krooniline spontaanne urtikaaria

Urtikaaria on suhteliselt sageli esinev haigusseisund, mis kroonilisena võib kesta nädalaid, kuid või aastaid ning mõjutada märkimisväärselt inimese elukvaliteeti.

Psoriaasi tänapäevane ravi

Psoriaas on krooniline süsteemne põletikuline haigus, mida esineb ühiskonnas 2–4%-l täiskasvanutest ja mille korral toimub epidermise keratinotsüütide hüperproliferatsioon (1, 2). Kuna haiguse teke sõltub nii geneetilistest ja immunoloogilistest faktoritest kui ka keskkonnateguritest (2), esineb seda tihti perekonnas mitmel liikmel. Lisaks nahamuutustele esineb kuni 30–40%-l haigetest ka artriit (1, 2).

Allergilised silmahaigused

Allergiliste haiguste esinemine on viimase kümnendi jooksul sagenenud, kuid selle põhjust ei ole õnnestunud tuvastada. Arvatakse, et tegemist on mitme teguri koostoimega ning olulised on geneetiline eelsoodumus, õhusaaste, kokkupuude loomadega ja varajane sensibiliseerumine lapsepõlves (1). Ligikaudu 15–20%-l inimestest on mingit tüüpi allergiline haigus (2). Silma haaravad sümptomid esinevad 40–60%-l allergiat põdevatest patsientidest ja halvendavad oluliselt elukvaliteeti (2, 3). Lapseea astma ja allergia rahvusvahelise uuringu (International Study Asthma and Allergies in Childhood, ISAAC) andmetel esineb allergilist rinokonjunktiviiti 1,4–39,7%-l lastest ja noorukitest (2).

Uudised ja teated

Uudised

Konverents

Kliinik 2020

Veebruari alguses toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses täienduskonverents „Kliinik 2020“.