Kas rohkem meditsiini tähendab rohkem tervist?

Aprilli algul toimunud Eesti Arstide Päevade programm tabas väga täpselt ühiskonnas olulisi teemasid.

Juta Kogan: vanglas töötamine on muutnud mind paremaks inimeseks

Toila perearst Juta Kogan töötab lisaks oma nimistu patsientidele ka Viru vangla kinnipeetavatega ning nakkusarstina HIV-positiivsetega. Arst näeb oma patsientide kaudu palju elu pahupoolt, kuid kuidas see teda ennast mõjutab ning kuidas raskeid lugusid mitte hinge võtta, räägib ta intervjuus ajakirjale Perearst.

Kuidas tervete inimeste tervisekontroll võib muuta nad patsientideks

Kuidas tervete inimeste tervisekontroll võib muuta nad patsientideks, arutles Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda arstide päevadel.

Le Vallikivi: ülekoormatud, läbipõlenud ja väsinud arst on ohuks kõigile

Ülekoormatud, läbipõlenud, väsinud arst on ohuks kõigile inimestele ja selle probleemiga tuleb tegeleda, ütles perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

Haigusjuht: allergia

Naispatsient pöördub vastuvõtule ägedate allergianähtudega.

Lapse labajala areng

Vastsündinute ortopeedilistest patoloogiatest on kõige sagedasem puusaliigese düsplaasia, teisel kohal on labajala erinevat tüüpi kaasasündinud deformatsioonid. Labajala areng algab varajases embrüonaalses staadiumis, 5.–6. nädalaks on loote varbad juba eristatavad, kõõlused ja luualged on nähtavad, 42.–56. raseduspäevaks on labajalg formeerunud.

Uuenduslikud vitamiinid ja mineraalid apteegiriiulil

Inimkeha on keerukas organism, mis vajab normaalseks toimimiseks laia valikut vitamiine ja mineraale. Piisavalt mitmekesise toidusedeli ja erinevatest pahedest, nagu näiteks alkoholiga liialdamisest ning suitsetamisest hoidumise toel peaks keha enamuse vajalikest ainetest saama kätte oma igapäevasest toidust.

Sümptomipõhine käsitlus: krooniline köha – millal on tegemist KOK-iga?

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on laialt levinud hingamisteede haigus, mis kulgeb õhuvoolutakistusega (1). Haigus haarab rohkem kui 5% populatsioonist ja on seotud suure haigestumuse ja suremusega (2). Surma põhjustelt on KOK USA-s kolmandal kohal, tappes igal aastal 120 000 inimest (3). Kroonilise kulu ja ägenemiste tõttu on KOK sagedaste arstivisiitide ja hospitaliseerimiste allikas, nõudes püsivaid meditsiinikulutusi järjepideva ravi vajaduse tõttu (medikamentoosne ravi, kodune hapnikravi) (1).

Audit „Astma käsitlus esmatasandil“

  • Mari Soots
  • Hepp Nigol
  • Gerta Sontak
  • Kersti Veidrik
  • Argo Lätt
  • Telli ajakiri
Astma on levinud haigus ning sellesse haigestumus on kogu maailmas viimastel aastakümnetel suurenenud. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on orienteeruvalt 235 miljonil inimesel maailmas diagnoositud astma (1, 2). Eestis on astma diagnoositud hinnanguliselt 5–8%-l inimestest (2, 3). Eesti Haigekassa andmebaasi alusel diagnoositi 2010. aastal astmat esmase diagnoosina 8805 isikul ja 2015. aastal 9630 isikul. Perearstid diagnoosisid astmat esmase diagnoosina 2010. aastal 578 isikul ja 2015. aastal 995 isikul.

C -hepatiit ja rasedust plaanivad naised

Viiruslik hepatiit on rahvusvaheliselt levinud raske terviseprobleem, mis on võrreldav teiste nakkushaigustega, nagu HIV, tuberkuloos ja malaaria. Maailma Tervishoiuorganisatsioon on töötanud välja kroonilise C-hepatiidi elimineerimise strateegiad, mille eesmärk on likvideerida C-hepatiit 2030. aastaks.

Kaasuvad haigused ja nende mõju südamepuudulikkuse tekkele ning kulule

Krooniline südamepuudulikkus (SP), mille all kannatab umbes 2% täiskasvanud elanikkonnast (2), on vaatamata tänapäevastele ravivõimalustele (33, 35) invaliidistumise, hospitaliseerimise ja surma üks sagedasemaid põhjuseid (11, 25, 36). SP tekkes on võtmeroll südame kui pumba võimekusel. Mitmed kroonilised haigusseisundid kahjustavad müokardi ja võivad olla SP-d vallandavaks faktoriks või kiirendada SP progresseerumist.

Tänapäevane kardioloogiline farmakoteraapia

Kardiovaskulaarsed haigused (KVH) on läänemaailmas väga oluline tervishoiukulude allikas ning tervishoiuteenuste kasutamise põhjus. Kardiovaskulaarhaigused mõjutavad väga oluliselt inimeste elukvaliteeti ning elu pikkust. Viimastel aastakümnetel on kardioloogiliste protseduuride arsenali lisandunud mitmeid uuendusi. Sellega paralleelselt on aga suuri muutusi toimunud ka südame- ja veresoonkonnahaiguste ravimite kasutamises.

Lõplikud tulemused uuringust, mis hindas erinevate HPV genotüüpide esinemissagedust noortel Austraalia naistel kaheksa aastat pärast riikliku vaktsineerimisprogrammiga alustamist

Uuring VACCINE hindas neljavalentses HPV vaktsiinis sisalduvate HPV tüvede esinemissagedust noorte naiste seas 5–8 aastat pärast vaktsineerimisprogrammiga alustamist Victoria linnas Austraalias.

Kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetamine uudsete diabeediravimitega 2. tüüpi diabeediga patsientidel

Kuigi diabeeti on peetud klassikaliselt kõrgenenud veresuhkrutaseme haiguseks, on nüüdseks selgunud, et lisaks hüperglükeemia ravile on võimalik nendel patsientidel vähendada kardiovaskulaarseid sündmusi ja suremust. Naatriumi-glükoosi kaastransportija 2 (SGLT2) inhibiitorid ja glükagoonilaadse peptiid 1 retseptori agonistid on diabeediravimid, mis esmakordselt on näidanud kardiovaskulaarsete tüsistuste vähendamist suure riskiga diabeedipatsientidel.

2. tüüpi diabeedi preventsioon

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2014. aasta andmete kohaselt on maailmas diabeeti haigestunud 422 miljonit inimest (1). Rahvusvahelise Diabeediliidu (IDF) ülevaate kohaselt on aastaks 2040 maailmas umbes 642 miljonit diabeedi all kannatavat täiskasvanud inimest (Euroopas on see arv kasvanud 70 miljonini). Kui praegu on ülemaailmseks diabeedi levimuseks täiskasvanud elanikkonna hulgas ligikaudu 8,8%, siis 2040. aastaks prognoositakse levimuseks 10,4% (2).

Vähenenud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientide eriravivõimalused

Südamepuudulikkusega (SP) patsientide ravi eesmärgid on kliinilise seisundi, funktsionaalse võimekuse ja elukvaliteedi parandamine, hospitaliseerimiste ennetamine ja suremuse vähendamine.

Temporomandibulaarliigese häirete diagnostika ja ravi

Temporomandibulaarsed häired (TMH) on degeneratiivsed muskuloskeletaalsed häired, mis hõlmavad nii temporomandibulaarliigest (TML), liigest ümbritsevaid mälumislihaseid kui kõiki neid ümbritsevaid kudesid. Kõige sagedasemad nendest häiretest on liigesesisesed kõrvalekalded (ingl internal derangement), millele järgnevad mälumislihastega seotud valud.

Rahutute jalgade sündroom

Rahutute jalgade sündroom (RLS – restless legs syndrome), tuntud ka kui Willis-Ekbomi haigus, on krooniline närvisüsteemi haigus, mille korral esineb vastupandamatu vajadus jalgu, harvem ka käsi liigutada. Sümptomid tekivad peamiselt õhtusel ajal või öösel, leevenevad liigutamisel lühiajaliselt ning häirivad olulisel määral und. RLS võib tekkida mis tahes vanuses, kuid esinemissagedus on suurem naiste ning eakamate seas. RLS on väga levinud haigus, esinedes erinevatel andmetel 1,9–15%-l inimestest, kuid ebamääraste ja mitmetele teistelegi haigustele omaste sümptomite tõttu on RLS siiski laialdaselt aladiagnoositud.

Äge viiruslik gastroenteriit

Äge viiruslik gastroenteriit on sage haigus kõikides vanuserühmades. Kuigi enamasti on tegemist kergekujulise haigusega, võib raskem kulg esineda väikelastel ja eakatel, kes on enam ohustatud raskest vedelikukaotusest.

B-hepatiidist tervistumine ei ole tänapäeval veel võimalik

Käesolevas artiklis pööran tähelepanu sellele, millised on B-hepatiidi riskigrupid ja keda tuleks uurida, kuidas haigus kulgeb ja milline on kroonilise B-hepatiidi uus klassifikatsioon ning millised on kroonilise B-hepatiidi ravivõimalused ja kriteeriumid. B-hepatiidi patogeneesi, hepatiidi markerite tõlgendamist ja vaktsineerimist käsitleti Perearsti 2019. aasta veebruarinumbris.

Uudised

Eesti Hüpertensiooni Ühingu aastakonverents

14. märtsil toimunud Eesti Hüpertensiooni Ühingu aastakonverentsil keskenduti uutele hüpertensiooni ravijuhistele ning hüpertensiooni sekundaarsetele põhjustele.