Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!
Veebruar 2018

Veebruar 2018

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

ABC4 konverents: sel aastal plaanitakse avaldada uus levinud rinnavähi konsensusravijuhend

4.–5. novembril 2018. a toimus Lissabonis IV rahvusvaheline levinud rinnavähi konverents. Kõneldi uusimatest ravisoovitustest, avaldati järgmise kümne aasta põhieesmärgid ning toodi välja, et sel aastal on plaanis levinud rinnavähi uue, täiustatud ravijuhendi avaldamine.     

Sisearstide ühendus: elanikkonna vananemise tõttu vajame üha enam voodikohti ja lisarahastust

2006. aastal asutatud sisearstide ühenduse järgmise kolme aasta peamiseks eesmärgiks on oma eriala tutvustamine ning arstide enesetäiendamine. Suurima valukohana tõi ühenduse juht dr Kai Sukles välja asjaolu, et n-ö varjatud haigeile, kes ühenduse veendumusel saaksid parimat abi just sisearstidelt, on vaja juurde voodikohti ja seega ka lisarahastust.     

Toitumist korrigeerides saab vähendada depressiooni ja käitumishäirete tekke riski

Suurendades ja mitmekesistades köögiviljade ning vähendades suhkrurikaste toiduainete osakaalu laste toidulaual on tõenäoliselt võimalik vähendada depressiooni ja käitumishäirete tekke riski hilisemas elus, kinnitab Mariheleen Rostoki 2017. aastal Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöö „Toitumise seosed psühholoogilise ja emotsionaalse heaoluga 2–9aastastel Eesti lastel“.    

Rasedusega seotud rinnavähk

Rasedusega seotud rinnavähi (RRV) all mõistetakse rinnavähki (RV), mis diagnoositakse raseduse ajal, esimese aasta jooksul pärast sünnitust või imetaval naisel. RV raseduse ajal on keeruline kliiniline situatsioon, kuna ravi planeerimise igal etapil tuleb arvestada nii ema kui ka loote heaoluga.     

Vähk Eestis – haigestumus, suremus ja elulemus

2015. aastal diagnoositi Eestis 8662 vähi esmasjuhtu, mis on üle 40% rohkem kui 2000. aastal (6032 juhtu) (1;2). Kui jätta arvestusest välja naha mittemelanoom, suurenes juhtude arv 35% (2000. aastal 5362 juhtu; 2015. aastal 7231 juhtu). Meestel diagnoositi enim eesnäärme-, kopsu- ja soolevähki, naistel rinna-, soole- ja emakakehavähki. Vanus on vähi peamine riskitegur – nii meestel kui ka naistel suureneb vähihaigestumus järsult alates 50. eluaastatest. Juhtude arvu suurenemisega on kaasnenud vanusejaotuse muutus: 2015. aastal diagnoositi vähk juba ligi 35% juhtudest 75aastastel ja vanematel inimestel.     

Uus riiklik HIVi tegevuskava: HIVi ravi ei ole enam üksnes nakatunud patsiendiga tegelemine, vaid ka HIVi ennetamine

Möödunud aasta lõpus heaks kiidetud riiklikus HIVi tegevuskavas on senisest suurem rõhk biomeditsiinilistel sekkumistel. HIVi ravi ei ole üksnes nakatunud patsiendiga tegelemine, vaid ka HIVi ennetamine. Muidugi on endiselt plaanis klassikalised ja tõenduspõhised sekkumised, sealhulgas kondoomikasutamise propageerimine ja steriilsete süstimistarvikute kättesaadavuse tagamine. Uue kava olulisematest aspektidest annab ülevaate Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel.

Inimese papilloomiviiruse käsitlus meestel

Inimese papilloomiviirusega (HPV) seotud haigused või sellekohased küsimused on võrdlemisi sage põhjus, miks mehed otsivad abi ja asjakohast teavet meditsiiniasutustest või internetist. Artikli eesmärk on anda lühiülevaade HPVga seotud haigustest meestel, HPVga seotud uuringutest, võimalikust HPV meditsiinilisest käsitlusest ja ka meeste HPV-vastase vaktsineerimise seisukohtadest.     

Diabeetiline neuropaatia

Diabeetiline neuropaatia kujutab endast 1. ja 2. tüüpi diabeedi sagedast komplikatsiooni, mille korral prolongeeritud krooniline hüperglükeemia on viinud närvikahjustuseni (1). Kõige levinumaks diabeetilise neuropaatia vormiks on polüneuropaatia (PNP), mis algab valude ja sümmeetriliste tundlikkushäiretena labajalgades, kuid esineda võib ka autonoomse närvisüsteemi kahjustust ja fokaalseid sündroome (2). Intensiivse glükeemilise kontrolliga saab neuropaatia kulgu rohkem mõjutada kahjustuse varases faasis.    

Kroonilised kopsuhaigused aastal 2018: probleemid ja valikud

Lisaks poliitikale ja ühiskonnakorrale on viimase 30 aasta jooksul märkimisväärse kiirusega muutunud ning arenenud ka meditsiin ning meditsiinikorraldus.     

Uneaegne hingamishäire ei tähenda alati uneapnoed

Uneaegseid hingamishäireid on pahatihti harjutud võrdsustama uneapnoega, kuid kopsuarsti jaoks on see teema tegelikult laiem. Nimetatud häireid võivad põhjustada paljud kopsuhaigused ja muud haigused, millega kaasneb kopsude ventilatsiooni häirumine ning hingamispuudulikkus.    

Astma: ennetuse ja ravi tänapäevased seisukohad

Astma on heterogeenne haigus, mida tavaliselt iseloomustab krooniline põletik hingamisteedes. Maailmas on hinnanguliselt 300 miljonit astmat põdevat inimest. Olemasolevaid ravisoovitusi järgides ja müügil olevaid ravimeid adekvaatses annuses ja hea inhalatsioonitehnikaga kasutades on võimalik astmasümptomeid hästi kontrollida.    

Günter Taal: soovin, et Eestis saadaks aru, et elundidoonorlus on korrektne tegevus ning siirdamine üle maailma aktsepteeritud ravimeetod

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardiovaskulaarkirurg-vanemarst Günter Taal peab üheks oma märkimisväärsemaks saavutuseks südame vatsakest toetava seadme haigekassa hinnakirja lisandumist 2014. aastal. Ka toob ta välja enda eestvedamisel toimunud Eesti liitumise Skandinaavia maades organidoonorlust kureeriva organisatsiooniga Scandiatransplant. Taal nõustus, et ühenduse täisliikmeks vastuvõtmine on oluline samm, kuid möönis, et organidoonorluse edendamisel on Eestis veel palju tööd teha.     

Ühised väärtushinnangud aitavad arstikunsti edendada

Meie riigi juubeliaastal kõneldakse palju Eesti vabariigi ajaloost läbi möödunud 100 aasta. Pulmonoloogia ajalugu Eestis võimaldab vaadata enamgi kui 100 aastat tagasi. Kolleegidega samade väärtushinnagute jagamine aitab edendada eriala, et püsiksime ka edaspidi.