Haavaravi konverents "Atüüpilised haavandid" (10.05.2024 Tartus) REGISTREERI SIIN!

November 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Digilugu vajab uuendamist

Tänavu 12aastaseks saav digilugu teeb inimese elukaarel alles teismelisesamme, kuid arvutimaailmas on tegemist juba süsteemiga, mis januneb uuenduste järele. Seda, et enam ei piisa pelgalt digitaalsest raamatukogust, mis on aastatega kasvanud nii suureks, et vajalike andmete otsimine ja leidmine on omaette proovikivi, tunnevad kindlasti ka kõik arstid, õed ja teised ravimeeskonna liikmed.

Margus Punab: perearstid ja günekoloogid peaksid läbima ka androloogia õppetsükli

Eesti kliinilise androloogia üks looja, professor Margus Punab tunnistas intervjuus Lege Artisele, et eriala loomisele tagasi vaadates ei teeks ta täna midagi teisiti – on rõõm tõdeda, et süsteem on ajale vastu pidanud. Ta tõi aga välja asjaolu, et praegu ei õpetata androloogiat arstiõppe põhiprogrammis ega ka mitte perearsti residentuuris. Ainsa siduserialana läbivad androloogiatsükli kohustuslikult uroloogid. Tegelikult peaksid vähemalt perearstid ja günekoloogid läbima ka androloogia õppetsükli. Selles suunas mingit arengut kahjuks toimunud ei ole.

Eesnäärmevähi diagnoosimine ja ravivõimalused

Igal aastal saab Eestis eesnäärmevähi esmadiagnoosi peaaegu 1200 meest ja selle tagajärjel sureb 280. Eesnäärmevähi diagnostikas, ravis ja jälgimises on viimastel aastatel toimunud olulised muutused. Järjest rohkem avastatakse haigus varajases staadiumis, kui radikaalne ravi ja tervenemine on veel võimalik.

Meeste migreen – millised on erinevused võrreldes naistega?

Võib tunduda, et meestel esinev migreen on liialdus, sest migreen teatakse siiski enam olevat naistel esinev peavalu. Praktiline elu toob aga olulised asjad meile ise kätte ja meeste migreen on kindlasti aktuaalne probleem. Seetõttu ongi artikli eesmärk anda ülevaade teemast, mida pole seni ehk eriti Eesti arstkonnale tutvustatud.

Konverentsiülevaade: meeste tervise konverents „Diagnoos: mees. Ravi?“

Oktoobri alguses toimus Tallinnas meeste vaimse tervise konverents „Diagnoos: mees. Ravi?“, kus käsitleti meeste vaimse tervise häired, nende avaldumist ja mõju igapäevaelus nii meestele endile kui ka nende perekonnale ja kogu ühiskonnale. Konverentsil esinesid eelkõige mehed, kes aitasid ise sõnastada, kui palju peenise võimekust, meeleolu ravi, alkoholi pinge alandajana, psühhoteraapiat, ekstreemsporti või naise armastavat tähelepanu nad läbi elukaare enda tervise defineerimiseks või abiks vajavad.

Haigusjuht: algav emakakaela adenokartsinoom noorel naisel

Artiklis kirjeldatud haigusjuhtum on teatud mõttes eriline. Esiteks seetõttu, et algav emakakaela adenokartsinoom avastati väga noorel, 26-aastasel naisel. Sellele eelnes kolm aastat varem tehtud normaalne PAP-analüüs. Keskmine adenokartsinoomi haigestumine algab 50. eluaastast. Kuna papilloomiviiruse levik on laialdane, ilmselt ka stressitase on praeguses maailmas muutunud, on aga märgata emakakaela adenokartsionoomi esinemissageduse tõusu alla 40-aastastel (1, 5).

Ajakohastati ravijuhendit „Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil“

Esimene eestikeelne ravijuhend „Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil“ valmis 2014. aastal. See oli aeg, kus astma diagnoosimisega, ravi alustamisega ning suures osas ka astmahaigete jälgimise ja ravi korrigeerimisega tegelesid kopsuarstid. Ravijuhend oli eelduseks, et perearstid saaksid võtta vastutuse enda nimistus veel ühe grupi krooniliste haigete diagnoosimise, ravimise ja jälgimise eest, arvestades Eesti tervishoiusüsteemi vajadusi ja võimalusi.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on kutsehaigusena Eestis aladiagnoositud

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on sageli esinev, ennetatav ja ravitav haigus, millele on iseloomulikud püsivad hingamisteede sümptomid ja õhuvoolutakistus (ehk obstruktsioon) hingamisteedes. Obstruktsiooni teke on tingitud muutustest juhtehingamisteedes ja/või alveoolides vastusena sisse­hingatud kahjulikele osakestele või gaasidele. KOK-ile on iseloomulik krooniline progresseeruv haiguse kulg (2). Terviseameti statistikale toetudes võib väita, et kutseekspositsioonist tingitud KOK jääb Eestis erinevatel põhjustel väga sageli diagnoosimata.

Euroopa uued ravijuhendid: kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi ning kaksik- ja kolmikravi perkutaanse koronaarse interventsiooni järel

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) kardioloog dr Heli Kaljusaar rääkis ITK tromboosikoolitusel Euroopa Kardioloogide Seltsi uuendatud ravijuhendite põhjal kodade virvendusarütmia (KVA) vanadest ja uutest soovitustest ning andis ülevaate kaksik- ja kolmik­ravist perkutaanse koronaarse interventsiooni (PKI) järel.

Kaugelearenenud maksavähi süsteemravi

Hepatotsellulaarne ehk maksarakuline vähk on maailmas kopsuvähi ja kolorektaalvähi järel sageduselt kolmas vähisurmade põhjustaja, seega on tegemist olulise tervishoiuprobleemiga. Ülemaailmses esinemuses on jälgitav geograafiline mitmekesisus ja sooline erinevus. Kuigi suure riski piirkondadeks on näiteks Põhja- ja Lääne-Aafrika, Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Ameerika, diagnoositakse peaaegu kolmveerand maailma maksavähkidest Aasias. Haigestumuse soolises struktuuris on jälgitav märkimisväärne meeste ülekaal (1).

Nahahooldussoovitused meditsiinipersonalile eriolukorras

COVID-19 pandeemia on maailmas endiselt tõsine probleem. Tegemist on nakkusohtliku viirusega, mis levib teadaolevalt aerosoolina aevastamise, köhimise ja saastunud pindade kaudu. Nakkuse leviku vältimisel on oluline näomaskide, respiraatorite ning silmade kaitsevahendite õige kasutamine tervishoiuasutustes ja avalikes kohtades. Ühtlasi on oluline usin ja korrektne käte ning muude kehaosade hügieen (1). Selle artikli eesmärk on anda soovitusi korrektseks nahahoolduseks, mis tagaks kaitset viiruse leviku eest, olles samas võimalikult kasutajasõbralik.

Insuliinravi 2. tüüpi diabeediga patsiendil

Insuliinravi alustamine ja tiitrimine võib olla keeruline paljudele esmatasandi arstiabi pakkujatele, kes tegelevad 2. tüüpi diabeediga haigete raviga. Hoolimata paremate insuliinianaloogide kasutusele­võtust ja insuliini manustamisseadmete täiustustest ei ole paljudel 2. tüüpi diabeediga patsientidel glükeemiline kontroll endiselt optimaalne, see toob endaga kaasa diabeeditüsistuste tekke ja halvendab diabeedihaige elukvaliteeti.

Diabeet ja reumatoloogia

Diabeet on laialt levinud süsteemne haigus, mis avaldab oma mõju ka muskulo­skeletaalsüsteemile. Diabeedi reumaatilised ilmingud võib jagada valdavalt liigeste liikuvuspiiratuse sündroomiks ja neuropaatiateks. Samuti on diabeedist ja selle raviks kasutatavatest ravimitest mõjutatud ka luude ainevahetus ning osteoporoosi kujunemine. Lisaks diabeedist tingitud muskuloskeletaalsüsteemi muutustele mõjutavad reumaatiliste haiguste ravis kasutatavad ravimid omakorda diabeeti.

Podagra tüsistused

Podagra on kogu maailmas sagedasim põletikuline liigesehaigus, mille põhjuseks on pikaaegne kusihappe kõrge tase ja selle kristallide ladestumine liigestesse. Vananeva ühiskonna, läänelike eluviiside ja hüperurikeemiaga seotud krooniliste haiguste sagenemisega on podagra levimus järjest suurem. Kuigi podagra on üks paremini mõistetavaid ja ravitavaid reumaatilisi haigusi, on selle käsitluses sageli puudujääke ning säilib oht haiguse raskemateks avaldusteks (1).

Arteriaalne hüpertensioon lastel

Arteriaalne hüpertensioon on täiskasvanueas väga levinud ning lisaks iseseisvaks haiguseks olemisele on see ka peamine südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. Lapseeas diagnoositakse arteriaalset hüpertensiooni tunduvalt vähem, ent pärast 2004. aastal publitseeritud „Fourth Report on the Diagnosis, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure in Children and Adolescents” (FourthReport) (1) on huvi selle teema vastu märgatavalt suurenenud. Viimased Euroopa Hüpertensiooni Ühingu (EHÜ) juhendid on välja antud 2016. aastal ning Ameerika Pediaatria Akadeemia (AAP) juhendid 2017. aastal (2, 3). Siinses artiklis on välja toodud mõlema juhendi ühised jooned ja erinevused.

Inotroopsete ravimite farmakokineetika ja farmakodünaamika vastsündinutel

Artiklist saab ülevaate dr Maarja Halliku juunis kaitstud doktoritööst, mis annab olulist infot kahe kriitilises seisundis vastsündinutel sageli kasutatava südant ja vereringet mõjutava ravimi – dobutamiini ja milrinooni – doseerimise, plasmakontsentratsiooni ja toimete kohta.

Tehnostress ja töö tulemuslikkus

Nii nagu uue infotehnoloogia kasutamine on paratamatus, on paratamatu ka sellega kaasnev tehnostress. Liiga kõrge tehnostressitase ei kahjusta mitte ainult töötajate heaolu, vaid ka ettevõtte või asutuse edukust. Tehnostressitaseme jälgimine ja selle ohjamine nii töötaja kui ka organisatsiooni tasandil on oluline ning see ei ole liialt keeruline, vaja on vaid teadmisi ja tahtmist.

Uudis: bariaatriline operatsioon pikendab eluiga

Ülekaalulisus on mitme raske haiguste riskifaktor ning lühendab eluiga 5–20 aasta võrra. Bariaatriliste operatsioonide abil on patsiendil lihtsam kaalu langetada ning seeläbi vastavaid riske vähendada. Rootsis käimasolev uuring on jälginud bariaatrilisi patsiente juba üle kolme aastakümne ning sellest ilmneb, et bariaatrilised operatsioonid on tõhusamad kui mittekirurgilised ülekaalulisuse ravi meetodid.

EULAR-i 2019. aasta algoritm PsA farmakoloogiliste mittepaiksete ravimite kohta