Patsiendikindlustuse seaduse eelnõuga kavandatav kriminaalmenetluslik muudatus – kas arsti karistusõigusliku vastutuse kauaoodatud leevendaja?

Sandra-Kristin Kärner

Sandra-Kristin Kärner

vandeadvokaat, advokaadibüroo Derling Primus, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna õppeülesande täitja
Meditsiinitöötaja tööd peetakse väga pingeliseks, sest otsuste tegemisest või tegemata jätmisest võib tihti sõltuda patsiendi elu ja tervis. Tehtud vigadele võidakse reageerida kahjunõuete või raskematel juhtudel ka riigi karistusõigusliku sekkumisega. Sellest murest ajendatuna on sotsiaalministeerium saatnud 2019. a suvel esimesele kooskõlastusringile patsiendikindlustuse seaduse eelnõu (1), millega on plaanitud reguleerida Eestis tervishoiuteenuse osutajate kohustuslikku vastutuskindlustust (edaspidi ka kui patsiendikindlustus) eesmärgiga luua konkreetsemad ja selgemad alused patsientide kahjuhüvitise nõuetele ning tagada ravivigade ja ohujuhtumite parem dokumenteerimine tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamiseks. Kavandatava eelnõuga tehakse muudatusi ka teistes seadustes, sh nt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), milles loodaks uus alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks ravivea korral. Kas tegemist on kaua­oodatud ja paljuräägitud arsti karistusõigusliku vastutuse leevendajaga või oleks sama tulemus saavutatav mõnel muul samaväärsel viisil?

Artikli täismahus lugemiseks peate Med24.ee sisse logima:

Registreeru kasutajaks