Tallinna Perearstide Seltsi sügiskonverents koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsiga (08.10, Tallinn). REGISTREERI SIIN!

Märts 2021

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Kroonilise neeruhaigusega patsiendid vajaksid senisest enam vaimse tervise abi

Et pöörata tähelepanu kroonilisele neeruhaigusele ja selle tüsistustele, tähistatakse alates 2006. aastast märtsikuu teisel neljapäeval ülemaailmset neerupäeva. Sel aastal oli neerupäeva teemaks „Elada hästi koos kroonilise neeruhaigusega“.

Maia Uusküla: eakate raviskeeme tuleks sagedamini üle vaadata

Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla sõnul on COVID-i vaktsiinidega seonduv kaasa toonud senisest laialdasema teadmise, et igal ravimil võib olla mõni kõrvaltoime, ja võib-olla loetakse tänu sellele varasemast enam ka ravimite infolehti. Uusküla soovitab, et arstidki võiksid veidi tihedamini ravimiteabele pilku heita. Eriti just eakate raviskeeme tuleks sagedamini üle vaadata – uue tervisehäda ilmnedes ei tasu tormata patsienti kohe ravima, vaid tasub arutleda, kas häire võib olla hoopis mõne ravimi kõrvaltoime.

Krooniline neeruhaigus ja diabeet

Krooniline neeruhaigus (KNH) on globaalne probleem. Erinevates riikides tehtud epidemioloogilistes uuringutes on leitud, et KNH-patsiente on elanikkonnas palju rohkem kui arvatakse: ligikaudu igal 10. inimesel esineb erineva raskuskategooria tasemel neerukahjustust (1). Kesk- ja vanemaealiste hulgas esineb neeruhaigust sagedamini kui noortel. Pärast 40. eluaastat alaneb neerufunktsioon ligikaudu 1% aastas ja juba üle 65 aasta vanustel inimestel on krooniline neeruhaigus igal neljandal naisel ja igal viiendal mehel.

Neeruasendusravi

Lõppstaadiumis neerupuudulikkusega haigete raviks on tänapäeval olemas efektiivsed neeruasendusravimeetodid. Iga patsiendi puhul tuleb eraldi otsustada, milline meetod on antud juhul parim, arvestades nii meditsiinilist põhjendust kui ka patsiendi soovi.

Söömishäired, diureetikumide ja kõhulahtistite liigtarvitamine ning neerufunktsioon

Neerude ülesanded on hulgitahulised – vedeliku tasakaalu ning elektrolüütide korrigeerimine ning jääkainete väljutamine on organismi hea üldseisundi jaoks vääramatu tähtsusega. Enamasti on neerufunktsiooni halvenemine mitte neeru­tekkene, vaid põhjustatud kaasuvatest haigustest, millest ühed varjatumad ning salakavalamad on söömishäired.

Hemofiilia uued ravivõimalused lastel

17. aprillil tähistatakse ülemaailmset hemofiilia päeva, mis sellel aastal kannab nime „Kohanedes muutustega: säilitades hoole ka uues maailmas“. Nii nagu maailm meie ümber on muutustes, on viimastel aastatel muutunud ka hemofiilia ravi. Artiklis on tehtud kokkuvõte tänapäevasest hemofiilia käsitlusest.

Rinnavähi uued ravivõimalused

Rinnanäärmevähk on kõige sagedasem vähidiagnoos naistel ja maailmas tervikuna on see naiste vähisurma põhjusena teisel kohal, Euroopas esikohal (1, 2). Artikkel annab ülevaate uutest võimalustest ning tulevikusuundadest rinnavähi ravis.

Hüperurikeemia ja kardiovaskulaarne haigus

Nüüdseks on selgunud hulk südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid, mis on enamikule arstidest hästi teada. Üle viiekümne aasta tagasi tekkis teadlas­konnal taas huvi hüperurikeemia (HU) kui võimaliku kardiovaskulaarse haiguse (KVH) ohuteguri vastu (1). Artikkel käsitleb eeskätt asümptomaatilise hüperurikeemia mõju südame-veresoonkonnahaiguste kujunemisele ning kardio­vaskulaarse riski modifitseerimisele.

Kodade virvendusarütmia medikamentoosse ja ablatsioonravi võrdlus

Kodade virvendusarütmia (KVA) on sagedasim südame rütmihäire, mille levimus­määr maailmas on ligikaudu 2% (1). Patsientide käsitlemisel on ülioluline põhihaiguslik lähenemine ning ravis tuleb arvestada trombemboolia­riskiga ja vastavalt sellele ordineerida antikoagulantravi. Oluline on ka adekvaatse sageduskontrolli strateegia. Kui vaatamata sellele püsib sümptomaatika, tuleb patsiendi profiili arvestades valida edasine ravitaktika, mille üheks alternatiiviks on rütmikontrolli strateegia Kas selleks on medikamentoosne ravi või kateeterablatsioonravi, sõltub patsiendi ja arsti dialoogis tehtud konsensuslikust otsusest.

Konverentsiülevaade: COVID-19 ja diabeet

Aasta 2020 jääb meile mälusse kui COVID-19 pandeemia aasta. Praegu ei ole veel selge, millal ja kuidas pandeemia lõpeb. Selle mõju inimesele, ühiskonnale ja perekonnale saame veel hiljem tunda. Dr Ülle Einberg andis 13. novembril 2020 toimunud diabeedikonverentsil ülevaate COVID-19 infektsioonist lastel – kuidas haigus neil kulgeb, missugused on COVID-19 ja 1. tüüpi diabeedi seosed – ning rääkis ka koroonaviirusest 2. tüüpi diabeedi põdejatel.

COVID-19 tüsistused ja taastusravi

22. veebruaril toimunud veebiseminaril rääkisid Põhja-Eesti Regionaalhaigla COVID-osakonna juhataja dr Marianne Laheäär ja taastusravikeskuse juhataja dr Annelii Jürgenson uue koroonaviirusega kaasnevatest tüsistustest ja haigete taastusravist.

Astma ja KOK kui une häirijad

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) leiame uneaegsete hingamishäirete klassifikatsioonis haigusest põhjustatud uneaegse hüpoventilatsiooni jaotusest. Astma diagnoosimisel küsitletakse patsienti astmale iseloomulike päevaste kaebuste suhtes. Liialt harva uuritakse aga varahommikusi ja unega seotud kaebusi. Samas piirdub ka patsient ise sageli vastusega, et jah, ta ei ole oma unega rahul. Artikli eesmärk on tutvustada, mil viisil mõjutavad astma ja KOK und ning kuidas käsitleda patsiente.

Vajadus vaagnapõhja puudulikkuse kirurgilise ravi järele järjest kasvab

Vaagnaelundite allavaje (pelvic organ prolapse – POP) all mõistame vaagnapõhja organite (emakas, põis, pärasool, tupp) vajumist normaalsest anatoomilisest asendist allapoole, mis põhjustab vaagnapõhja organite talitluse häireid (1). Asümptomaatilist prolapsi esineb kuni 50%-l naistest, sümptomaatilise prolapsi prevalents on 3–6% (2). 80.–85. eluaastaks vajab vaagnaelundite prolapsi tõttu kirurgilist ravi 11–19% naistest, neist 30% korduvat operatsiooni. Arvestades elanikkonna vananemist ja aktiivse eluviisi jätkamist kõrge vanuseni, suureneb POP-i kirurgilise ravi vajadus järjest rohkem, näiteks ajavahemikus 2010–2030 suureneb see hinnanguliselt 35% (3).

Meeleoluhäirega laps kui sümptomikandja – keda ravida, last või peret?

Varasemalt arvati, et depressioon on vaid täiskasvanud inimeste haigus. Nüüd teatakse, et ka lastel võib esineda depressiooni, mis vajab ravi. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu raporti järgi oli 11–15aastaste uuringus osalenud noorte seas depressioonisümptomitega 26% poistest ja 40% tüdrukutest. 13- ja 15-aastastel tüdrukutel oli suitsiidimõtteid 26%-l ja poistest 13%-l.

Uudised

Allergeen-immunoteraapia alustamise näidustus allergilise riniidiga patsiendil ARIA ravijuhendi järgi