Veebiseminar: Uued COVID-19 vaktsiinid - kellele, mida ja millal? 08.12 (Zoomis) REGISTREERI SIIN!

Märts 2020

Arhiiv

Telli ajakiri koju

Uudised

Krooniliste koronaarsündroomide diagnostika ja ravi algoritmid

Eesti Hüpertensiooni Ühing 25

Eesti Hüpertensiooni Ühing (EHÜ) asutati 20. aprillil 1995. aastal Tartus Maarjamõisa polikliiniku saalis toimunud koosolekul. Selle aasta aprillis täitub EHÜ-l juba 25 edukat tegutsemisaastat.

Kognitiivselt normaalsetel naistel enim esinevad meeleolu- ja ärevushäired

Eestis on psüühikahäirete diagnoosiklassifi­katsioonis ametlikult kasutusel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) välja antud Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni 10. versioon ehk lühendatult RHK-10. Siin artiklis on kasutatud RHK-10-põhist psüühikahäirete jaotust.

Antibakteriaalne ravi KOK-iga patsientidel

KOK-i ägenemised on enamasti kõige sagedamini hingamisteede infektsioonid (2). Ägenemisi klassifitseeritakse kergeteks (ravitakse ainult lühitoimeliste bronho­dilataatoritega), mõõdukateks (ravitakse lühitoimeliste bronhodilataatoritega koos antibiootikumide ja/või suukaudsete kortikosteroididega) või rasketeks (patsient vajab haiglaravi või EMO-sse pöördumist) (1). Kuidas otsustada, millal vajab patsient antibakteriaalset ravi, ning kuidas valida sobiv antibiootikum?

Üliaktiivne põis – diagnoosimine ja ravivõimalused

Üliaktiivne põis (kirjanduses sageli kui OAB, overactive bladder) on kliiniline diagnoos, mille püstitamise aluseks on põhjalik anamnees. Tegemist ei ole konkreetse haigusega, mille vastu on olemas üks kindel ravi, vaid sümptomite kompleksiga. ICS (International Continence Society) defineerib üliaktiivset põit järgmiselt: tugev urineerimistung, sageli kaasneb sellega sage urineerimine ning noktuuria, lisaks võib esineda tunginkontinents ja välistatud on muud haiguse põhjused (1).

Supraventrikulaarsed tahhükardiad

Euroopa Kardioloogide Selts publitseeris supraventrikulaarsete tahhükardiate (SVT) ravijuhendi 2019. aastal (1) ning artikkel võtab lühidalt kokku peamised ravijuhendi soovitused. Autor soovitab huvilistel täpsemate teadmiste hankimiseks siiski lugeda ravijuhendit.

Haigusjuht: hulgimüeloom

Artiklis kirjeldatud hulgimüeloomi haigusjuhuga soovib autor juhtida tähele­panu olukordadele, kus näiliselt tavaliste kaebuste foonil võib olla tegemist tõsise patoloogiaga. Iga seljavalu taga ei saa alati kahtlustada tõsisemat haigust, kuid kuna perearsti vastuvõtule ei satu varasemalt juba uuritud patsiendid, on “lihtsate” juhtumite juures alati oht (või võimalus) avastada midagi tõsisemat.

Menopausi sümptomaatika leevendamine

Hormoonasendusravi (HAR) võeti kasutusse juba 1960. aastatel ja praegu kasutab seda umbes 12 miljonit naist üle maailma. Naised jõuavad menopausiikka keskmiselt 51aastaselt, ent individuaalne varieeruvus on suur. Üleminekuea sagedasemad sümptomid on kuumahood, meeleolu- ja unehäired ning urogenitaaltrakti vaevused, nagu näiteks tupekuivus ja düspareuunia.

Rasedus ja sclerosis multiplex

Sclerosis multiplex on kesknärvisüsteemi krooniline autoimmuunne demüeliniseeriv haigus, mis algab enamasti noores täiskasvanueas tundlikkus-, motoorika- või nägemishäirega.

Vaktsineerimine raseduse ajal

Nii rase naine, loode kui ka vastsündinu kuuluvad riskigruppi, kelle puhul teatud tekitajate poolt põhjustatud haigused võivad kulgeda tavapopulatsiooniga võrreldes oluliselt raskemalt. Kui mõned haigused võivad olla ohtlikud rasedale, tekitades oluliselt väiksemat kahju lootele, siis teised seevastu võivad kulgeda rasedal väga kergelt või isegi asümptomaatiliselt, põhjustades ometi raskeid kahjustusi lootele. Artikkel põhineb Tartu Ülikooli lastekliiniku vanemarst-õppejõud Eda Tamme ettekandel konverentsil Kliinik 2020.

Irja Lutsar: imestan, kui väike mõju on ekspertidel

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi osakonna juhataja ja meditsiinilise mikrobioloogia professori Irja Lutsar ütleb, et meditsiin on aina enam meeskonnatöö ja kõik tugiteenused, mis raviarsti toetavad, on ääretult olulised. Paraku jätab näiteks viroloogide juurdekasv soovida. Koroonapuhangust kõneldes avaldab Lutsar, et üks õppetunde on tema jaoks olnud ehmatav avastus, kui väike mõju on tegelikult ekspertidel. Mõjuisikud on hoopis kusagil mujal ja teised.

Tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust

Eesti inimeste tervis sõltub väga suurel määral soost, haridusest, sissetulekust ning elukohast. Rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks tuleb vähendada ebavõrdsust, et ka majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed saaksid elada kauem tervena ning panustada aktiivselt ühiskonda, selgub Euroopa Komisjoni ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostöös valminud Eesti terviseprofiilist.