Farmaatsia instituudi uus juht: inimesed ei tea sageli, millega proviisor päriselt tegeleb

Proviisori eriala populaarsemaks muutmine on äärmiselt oluline, sest ühiskonnas ei teata, kes on proviisor ja mida ta teeb, leiab Tartu ülikooli farmaatsia instituudi uus juht professor Karin Kogermann.

Oleme üks meeskond!

Juhtusin hiljuti televiisorit vaatama ja sealt jäid silma mitmed reklaamid. Küll soovitati sooja pesu, siis pesukaitsmeid, aga kõige tobedamad paistsid ikka ravimireklaamid. Eriti hullutav tundus mulle “valu kohe leevendav” geel – kui vanaema ei saa oma liigesevalude tõttu hästi liikuda, siis koer/kass/laps toob geelituubi ja ongi vanaema jälle korras!

Maailma apteekrid kogunesid pandeemiajärgsele konverentsile

Selle aasta septembri viimasel nädalal toimus Hispaanias Sevillas Rahvusvahelise Farmaatsialiidu (International Pharmaceutical Federation, FIP) 80. maailmakongress, kus osales üle 2300 külalise 104 riigist. Eestist olid konverentsil kohal Triinu Entsik-Grünberg Eesti Farmaatsia Seltsist, Reelika Jõgi ravimiametist ja Ly Rootslane Eesti Proviisorapteekrite Liidust.

Nahaarst Marina Teras: jälgimist vajavad eelkõige pigmentkoldelised muutused

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Confido meditsiini­keskuses töötava nahaarsti Marina Terase sõnul nimetavad inimesed sünnimärkideks paljusid nahal esinevaid muutusi. Dünaamikas jälgimist vajavad aga eelkõige pigmentkoldelised nahamuutused.

Onkoloogilised haiged ja käsimüügipreparaadid

  • Kelli Somelar-Duracz
  • Kairi Marlen Antoniak
  • Marika Saar
  • Telli ajakiri
Vähktõbi on laialdaselt levinud haigus. Ühendkuningriigi statistika näitab, et ühel igast kahest inimesest on elu jooksul risk haigestuda vähki (1). Risk vähi tagajärjel surra on siiski oluliselt väiksem, jäädes näiteks Ameerika Ühendriikides ligikaudu 20% juurde (2), kuid sõltub suuresti haiguse avastamise staadiumist ning kasvaja tüübist. Arvestades kasvajaliste haiguste esinemissagedust, on suur tõenäosus, et apteeker nõustab oma igapäevases töös vähipatsiente.

Mittesteroidsete põletikuvastaste ainete iseärasused

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA) on tuntud ja laialdaselt kasutatud tänu põletikuvastasele, palavikku alandavale ning valuvaigistavale toimele. 2022. aasta septembrikuu seisuga on Eestis registree­ritud ja turustatud MSPVA-dest 6 käsimüügi- ning 13 retseptiravimi toimeainet (vt tabel 1) (1).

Günekoloogilised põletikud

Sageli põhjustavad günekoloogilisi põletikke sugulisel teel levivad nakkused ja seisundid, mis kahjustavad normaalset kaitsebarjääri ning häirivad tupe mikrobioota tasakaalu. Kuna põletike kaugtagajärjed mõjutavad naise fertiilsust ja heaolu, siis on põletike ennetamine, õigeaegne diagnoosimine ja ravi olulise tähtsusega.

Levinumad laste uneprobleemid ja nende käsitlus

Uni on vajalik igas vanuses inimestele, kuid eriti oluline on täisväärtuslik uni lastele, kuna uni ja magamine mõjutavad otseselt lapse kasvu- ja arenguprotsessi. Uni tugevdab immuunsüsteemi, alandab stressi, parandab õppimis- ja keskendumisvõimet ning aitab kaasa paljude terviseprobleemide ennetamisele.

Inhalaatori vahetus peab olema alati läbimõeldud, patsiendiga kooskõlastatud ning sellega peaks kaasnema kasutamisõpetus

Sügis-talvine hooaeg on käes ning see on kaasa toonud sagedasema haigestumise viirushaigustesse. Astmaga patsientide jaoks tähendab see suurenenud riski astma ägenemiseks.

Lööbega kulgevad infektsioonid lapseeas

Nahalööbed esinevad lapseeas sagedasti ning on enamasti ohutud ja isemööduvad. Suurema osa infektsioossete nahalöövete vallandajad on viirused, mis ei vaja tavapäraselt spetsiifilist ravi.

Kuidas märgata eakate depressiooni?

Pole uudis, et maailma elanikkond mitte ainult ei kasva üha kiiremas tempos, vaid ka vananeb. Hinnanguliselt on 2050. aastaks maailmas üle 60 aasta vanuseid inimesi kaks miljardit. Elanikkonna üldise vananemisega seoses suureneb ka koormus vaimse tervise valdkonna teenustele ja vanemaealiste depressioon on meie ühiskonnas üha sagedasem probleem.

Mida teha ägeda kõhulahtisuse puhul?

Äge kõhulahtisus on äkki tekkiv selge või vesine ja suurenenud mahuga väljaheide, mis esineb tihemini kui kolm korda päevas ja kestab maksimaalselt 14 päeva. Ägeda kõhulahtisusega võivad kaasneda ka muud kliinilised sümptomid, näiteks iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või palavik.

Ägeda rinosinusiidiga patsient apteegis

Äge rinosinusiit on sageli esinev haigus, millesse haigestuvad inimesed pea kõikjal maailmas. Aastas haigestub ÄRS-i ligikaudu 6–15% inimestest ning tekkepõhjuseks on üldiselt ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon.