Ärevushäire 12.07.14 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Aasta tagasi diagnoositi mul mõõdukas depressioon ilma somaatiliste sümptomiteta, mille puhul kirjutati estsitalopraam 10mg (hommikul) ning alprasolaam 0,25mg (hommikul ja õhtul). Ravimite tarvitamisel algas meeletu pearinglus, uimasus ja väsimus (koguaeg haigutasin, mis lõi lausa jalust nõrgaks). Pärast 2-3 nädalast tarvitamist läks olukord hullemaks. Ühel päeval algas peavalu, mis läks õhtuks järjest suuremaks, kuni üks hetk tekkis ebareaalne tunne ja imelik surin peas. Seejärel tekkis kõhus põletustunne, ülekeha värinad, kananahk, külm higi, kõrge palavik, aegajalt ka krambid jalgades. Põletustunne kõhus käis erinevate inervallidega. Sümptomid kestsid õhtul mitu tundi, mils lõpuks leevenes ja sain magama jääda. Järgmise päeva hommikul oli meeletu väsimus ja kõhus keeras. Helistasin psühhiaatria valvearstile, kes ütles, et oli lihtsalt asjade kokkusattumus. Küsisin, et kas võin rohud ära jätta, kuna tunnen end halvasti siis öeldi, et estsitalopraami ei tohi aga xanaxi võin ära jätta/vähendada. Vähendasin seejärel xanaxit poole tabletini hommikul ja õhtul. Nädal aega oli enesetunne jube ja sarnased sümptomid õhtuti aga mitte nii intensiivsed, kuid selle nädala lõpuks oli jälle meeletult halb, mis hakkas õhtupoolikul pihta. Järgmine päev ei suutnud süüa, segasustunne, nõrkus, pearinglus ja aegajalt krambid jalgades. Kuna ei saanud arsti kätte, siis vähendasin estsitalopraami iseseisvalt 5mg peale. Peale lõunat Eestisse jõudes oli mul nii halb ja jalad tuimad (nagu oleks kümneid kilomeetreid jooksnud). Seejärel läksin koheselt erakorralise meditsiini osakonda, teadmatuses mis mul viga on. Proovid olid kõik korras ja vastuseks sain, et ravimite kõrvaltoimed ning edasi ühendust võtta perearsti/psühhiaatriga. Sellel päeval jätsin ära ka xanaxi ning edasi tarbisin ainult estsitalopraami. Enesetunne läks paremaks aga jäid sellised sümptomid: pearinglus, uimasus, raskustunne peas.
Jäin ootama aega kui saan 2 kuu pärast psühhiaatrile. Vahepealsel ajal jäi väiksemaks pearinglus ja uimasus kuid tekkisin uneraskused. Magama jäin alles kell 4-5 öösel. Voodisse heites tekkis rahutu tunne, kulmud iseenesest käisid üles/alla kontrollimatult, mis oli ebameeldiv ning elektrilöögi taoline tunne jalgades. Rääkisin perearstile, et ei suuda jääda magama ning ütles, et minu estsitalopraami annus on väike ja pean tagasi minema 10mg peale. Läksin tagasi 10mg peale ning mõne aja pärast sain ka rahulikult magada. Aga selle 10mg tekkis jälle suur iiveldus, pearingus , värinad ja raskustunne peas.
Lõpuks kui sain psühhiaatri vastuvõtule, sain teada et mul on tekkinud ärevushäired. Kuna ma tarvitasin odavamat estsitalopraami ravimit nimega Elicea siis otsustasime ümber vahetada orginaalile nimega Cipralex. Katsetasin teist ravimit kuu aega, millega tulid närvivalud ja elektrilöögi taolised tunded üle keha, mis kadusid umbes 2 kuuga. Kuna aga see rohi ka väga paremaks enesetunnet ei teinud siis otsustas psühhiaater minu estsitalopraami annust tõsta. Mina seda ei soovinud, kuna tundsin et ravimid põhjustavad seda ning arst ei tõstnud annust. Tegin psüholoogiga koostööd ja leidsin ka endale tegevust, mis natuke küll aitasid aga ikkagi oli igapäeva elu häiritud. Umbes 3 kuud oli küll halb olla aga väga palju ei seganud mind seni kuni ühel päeval aga hakkas meeletu kõhuvalu ja iiveldus, mille pärast kutsusin endale kiirabi. Kiirabi manustas valuvaigistit ja rohtu iivelduse vastu ning kuna mul oli ka kõht pinges ja ärevus siis ka diasepaami. Pärast seda mul hakkas väga halb, oksendasin ja tekkis hingamisraskused. Kiirabi võttis mind haiglasse kaasa, et teha proovid. Haiglas aga tekkis rahutu tunne ja veel suurem ärevus. Proovid olid kõik korras ja arvati, et kõhuviirus ning lubati kodusele ravile. Pärast seda haiglas käiku oli enesetunne mitmed päevad väga halb. Koguaeg iiveldus, pearinglus, raskus ja pigistustunne peas, värinad. Õhtuti kui magama hakkasin minema siis tekkis voodis hõljumise tunne, pea käis ringi ning tunne, et silmad lähevad tagurpidi. Enesetunne oli selline olnud 4-5 päeva kui sain kätte oma psühhiaatri ja rääkisin talle, mis ma tunnen. Psühhiaater tahtis tõsta estsitalopraami annust ning kui ma rääkisin, et mul on koguaeg halb olla olnud ja juba 6-7 kuud tarivtanud siis võiks proovida vähendada. Saime siis kokkuleppele, et kui nädalaga paremaks ei lähe 5mg estsitalopraamiga siis vahetame rohtu. Pärast estsitalopraami vähendamist läks vaikselt järjest paremaks ning jäin 5mg peale. Lõpuks oli enesetunne kõige parem selle poole aasta jooksul. Sain võtta 5mg umbes 2 kuud kui ühel hommikul läks rohu võtmine meelest ja siis otsustasin, et rohkem ei võta. Kokku olin võtnud 9 kuud ja siis hakkasid ärajätunähud, mis avaldusid väga tugevalt.
Nüüdseks on viimasest tabletist möödas 3 kuud ja praegu tunnen igapäevaselt imelikku tuima valu peas, mis aegajalt kaob ja tuleb tagasi, lisaks pearinglus ja aegajalt iiveldus. Ravimite tarvitamisel oli ülekeha ärevuse aeg värinad aga nüüd on värinad kadunud aga tunnen ärevust.
Hetkel on enesetunne halb, mis häirib väga palju aga tunnen end paremini kui AD-ga. Enesetunne enne AD tarbimist oli palju parem võrreldes praegusega.
Alkoholi ega narkootikume ei tarbi. Elustiili olen väga palju muutnud(kohvi enam ei joo, igapäevased jalutuskäigud, psühholoogi koostöö), kuid paremaks ei lähe.
Kas mul on siiani ärajätunähud? Kas peaksin uuesti hakkama AD-e tarvitama? Mida peaksin edasi tegema? Praegu on meeletu kartus erinevate rahustite ja antidepressantide ees, kuna tunnen nendega halvasti.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Arstirohtu võttes peab olukord koheselt paremuse poole minema, kui kõrvalnähud segavad, siis annust vähendada. Kui seegi ei aita, siis uus ravim!
Alprazolami ei soovita võtta skeemi järgi - see nn kiirabivahend ja ainult vajadusel, ka siin annusega "mängida".
Aga see on teile nüüd möödanik.
Arstirohte võttes (ja kui neid ka ei võta), siis ikkagi on vajalikud ka muud tervist edendavad harjutused - vastavalt nö nõrgale kohale (mis endast tunda annab).
Rohtudest soovitaksin Mirtazapinumit (Esprital) 7,5...15 mg õhtul - leida katsetamisega endale sobilik annus.
vt varasemaid soovitusi või sirvige Tervisemaja soovitusi minu raamatust "Väljavalitu"
Lahendid on olemas.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

ärevushäire?

Tere!
Kas ärevushäire või depresiooni puhul on iseloomulik, et hambad on kanged ja nina ning selle ümbrus on tuim? On diagnoositud peente närvikiudude neuropaatia, oletatavasti borrelioosi järgselt,kuid ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Paranemiseks võimalusi mitmeid.
Sportlikud harjutused, rahustav tee, korralik puhkus. (Enneti Palve nn kutsari asendis). Mure pihtimine või päevikusse kirjutamine. Arstiohi on vaid osakene tervenemisel, ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere!

Tülitan uuesti!Kas põletavat valu rinnus võib tekitada ärevus?Ekgd,vereproove tehtud mitu korda,muutusi ei ole ja kõik korras.

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Jah, võib.
Ärevushäire on ravitav. Arstirohi annab 1/10 ja harjutused 9/10
tervenemist.
Kui inimene, keskkond ja nendevaheline suhe on tasakaalus, siis on inimese näol Mona-Lisa naeratus ...

Loe edasi

Ärevushäire diagnoos

Kas ärevushäire diagnoos muudab mu elus midagi keerulisemaks?
Näiteks laenu saamine, relvaloa, jahiloa, juhiloa, töökoha saamine?

Olen ärevusele lahendust otsimas aga diagnoosi ei tea ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoos ei muuda midagi, konkreetne tervislik seisund on oluline. Kui harjutusi teete, siis organism tugevneb.
vt varasemaid ärevushäirete/paanikahoogude soovitusi.
vt rmt Ennet - Psühhiaater ...

Loe edasi

Generaliseerunud ärevushäire

Tere, kas selline asi on võimalik, et ärevushäire ja depressioon muudab keha tunnetust? Ehk siis kehas on selline imelik tunne, nagu käed ja jalad oleks kerged ja kõhus ka imelik tunne. Ehk siis kehatunnetus ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Igasugused tunded on võimalikud. Põhjus-olemus on vajalik koos psühhiaatriga selgitada ja siis saab konkreetseid soovitusi anda.
Kõik tervisliku eluviisi valdkonda kuuluv on kasulik, normaalsest ...

Loe edasi

Lapsesaamine ärevushäirega inimesega

Minu küsimus puudutab seda, kas lapsesaamine ärevushäirega mehega on hullumeelne? Kui suur on võimalus, et selline asi geneetiliselt lapsele edasi kandub?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Diagnoosi paneb arst, ärevushäire diagnoosi psühhiaater. Ärevushäire on ravitav. See ei ole pärilik haigus. Kui ravi tehtud, siis on teil ju kõrval ilma ärevushäireteta elukaaslane ja siis seda küsimust ...

Loe edasi

Ärevushäire ja ajateenistus

Tere, mul pool aastat tagasi algas ärevushäire. Nüüd koos rohtudega pole olnud 2 kuud. Küsimus Teile: tuleb veebruaris minna arstliku komisjoni. Kas mind üldse võetakse sõjaväkke selle haiguse pärast? ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Mirtazapin on OK. Harjutusi on vaja teha (kehalised, sotsiaalsed, psüühilised). vt. varasemais soovitusi.
Tegeled endaga ja oled kuu-pooleteise pärast heas vormis. Tegele jõukohaselt kehalisega! ...

Loe edasi

Ärevushäire

Kas Te soovitate metatsiooni all raamatut? Ei ole enne kokku puutunud sellise asjaga, sellest ka küsimus. Kas 1 pudel õlut päevas võib tekitada ärevushäiret? Ma ei mõtle iga päev.1 aasta ei suitsetanud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Loe varasemaid ärevushäire vastuseid.
Iga päev pudel õlut on palju, tekib harjutmus ja pudelite arv hakkab kasvama. Alprazolam on nn kiirabivahend ja seda ei soovita regulaarselt võtta. Tervislikud ...

Loe edasi

Ärevushäire

Tere! Kas peaks pöörduma psühholoogi või psühhiaatri poole?

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Oleneb millises astmes e tugevuses. Kujutle ristkülikut diagonaaliga ja siis tekib kaks kolmnurka: üks on see ärevushäire kolmnurk ja kui seda on vähe, siis saab psühholoogilisest lähenemisest abi. Kui ...

Loe edasi

Ärevushäire ravi

Olen tarvitanud Remeron 15 poolteist kuud ärevushäire raviks.Kogu selle ravi vältel on pea nagu vati sees ja esineb ka kergelt pearinglus.Kuidas on võimalik määrata kas minu selline seisund on tingitud ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Inimesi on 50 kg raskusi, 60...110 kg. Tabletike on aga 15 mg. Järeldus - leida endale sobiv annus. Teie puhul annust veidi vähendada - leida sobib annus.
Olete tubli, et harjutusi teete.
Igast ...

Loe edasi

Teraapiast?

Ärevushäirega võitlen juba 7 aastat.Teraapiat olen vähe saanud,aga mõned korrad ikkagi proovinud,siis küll ei aidanud sugugi.Kas arvate ,et võiks veel proovida??Ravimid on ka peal.Kas Rakveres on võimalik ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Ärevushäire vastu peaks ikka abi saama.
Rakveres töötab kaks psühhiaatrit.Psühhoterapeute
töötab nii Tallinnas kui ka Tartus.Konkreetset nagu ei oska
kohe soovitada.Peaksite helistama ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: