Hemorroid kui anaalkanalit vooderdav kude on kõigil inimestel olemas. Ilma hemorroidideta elada ei saa. „Hemorroidid olid, on ja jäävad,” ütleb Lääne-Tallinna Keskhaigla proktoloogia osakonna juhataja Jüri Kivimäe. „Probleem tekib siis, kui nad hakkavad inimest kiusama: hemmoroidisõlmed suurenevad, hakkavad välja vajuma ja  veritsema.”

 

Hemorroididest põhjustatud vaevused on kõige sagedasem põhjus, miks proktoloogide poole pöördutakse.

 

Hemorroidide klassikaline operatsioonimetoodika on hästi välja töötatud ja annab ka häid tulemusi, tüsistusi esineb harva. Dr Kivimäe hinnangul on Milligan-Morgani meetod küllaltki efektiivne.

„Halb on aga see, et patsient peab kaua haiglas viibima, postoperatiivsed valud on suured ja taastumine võtab kuu-poolteist. Pärast seda kõike on tulemus küll väga hea ja  võiksime ju rahul olla, aga uusi võimalusi otsitakse just sellepärast, et kergendada patsiendile postoperatiivset perioodi. Inimesed ei taha ju 1,5 kuud haiguslehel olla, lisaks valu ja tualetiskäimise probleemid.”

 

Klassikalisele tehnikale on alternatiiviks parakirurgilised meetodid – lateksligatuurid,  laseriga kõrvetamine jne.

„Meie kasutame lateksrõngaid. See on ka hästi lihtne, vähe valus ja efektiivne meetod. Aga ta sobib ainult algstaadiumis hemorroidide raviks,” sedastab dr Kivimäe. „See ei ole põhjuslik meetod – me lihtsalt kustutame tuld, paneme n-ö paela kaela ühele või kahele-kolmele suurenenud sõlmele. Toitearterit me ei puutu. See meetod ei ole etioloogiline, ravime vaid sümptomit, kuigi küllaltki efektiivselt. Lääne-Tallinna Keskhaiglas teeme seda igapäevaselt – olenevalt hemorroidide suurusest, kas  polikliinikus või päevakirurgias.”

 

Itaallaste välja mõeldud tehnika THD – transanaal-hemorroidaalarterite deartelisatsioon ehk lihtsamalt öeldes HAL – hemorroidaalarterite ligeerimine on ohutu ja efektiivne põhjuslik meetod, eriti 2. ja 3. staadiumi hemorroidide puhul.

„Väike trauma, vähene postoperatiivne valu, vähe komplikatsioone, võib teha päevakirurgias ja inimene saab kähku tööle. Patsiendi seisukohast vaadates väga sümpaatne tehnika,” võtab dr Kivimäe lühidalt kokku THD eelised.

Itaallaste operatsioonitehnika põhialuseks on hemorroide toitva veresoone sulgemine. Nii redutseeritakse vere pealevool kavernooskoes, tekitatakse õmblustega väikene armkude ja hemorroid taandareneb.

 

Protseduuri teostatakse spetsiaalse proktoskoobiga, kuhu käib sisse ultraheliandur, mis reageerib arterile. Spetsiaalsesse komplekti, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kuuluvad veel nõelahoidja, nõel ja niit.

„Ultraheliga kuulatatakse veresoone koht välja, pannakse ümber veresoone spetsiaalne niit ja sõlmitakse kinni. Põhiliselt tehakse seda kuuest kohast. Spetsiaalselt selleks protseduuriks kohaldatud proktoskoobiga ei saa ka väga sügavale minna, vaid parasjagu – 6 mm sügavusele,” selgitab dr Kivimäe. „Hemorroidaalarterite ligeerimine on etioloogiline meetod, samas ei ole ta invasiivne – me ei tekita mingeid haavu. Ka narkoos võib olla hoopis väiksem ja pindmisem kui Milligan-Morgani meetodi puhul. Valdavalt kasutatakse spinaalanesteesiat, kogenumad spetsialistid saavad hakkama ka ilma narkoosita. Inimene tunneb ainult proktoskoobi pärasoolde panekut, aga seda tehakse ju igal uuringul. Toimetame seespool linia dentata’t, kus valutundlikkus tegelikult puudub.”

Samuti ei vaja patsient postoperatiivselt olulisi valuvaigisteid, ta on haiglas jälgimisel ainult ühe päeva. Pärast protseduuri võib kohe süüa-juua, tualetiskäimise vaevusi ei esine.

„Patsient tunneb ainult natukene ebamugavust, siis võib võtta näiteks ibuprofeeni. Sisuliselt on inimene juba järgmisel päeval töövõimeline, 3-4 päeva jooksul kohe kindlasti,” kinnitab proktoloog.

Alates 2002. aastast hakkasid TDH spetsialistid lisaks arteri ligeerimisele tegema ka anopeksiat – et tulemusel oleks kohene kosmeetiline efekt. Samuti esineb anopeksiat kasutades vähem retsidiive – 4-10%, sõltuvalt hemorroidide staadiumist.

„Hemorroidid tõmmatakse natukene ülespoole peitu, et tulemus jääks esteetilisem. Redutseeritud hemorroidist jääb poole aasta pärast järele ainult väikene tihedam armikoht,” selgitab dr Kivimäe.

 

Väga suurtele, 4. staadiumi hemorroididele seda tehnikat hästi kasutada ei saa. Hemorroidaalarterite ligeerimine on näidustatud põhiliselt  2. ja 3. staadiumis.

„Kõige suurem häda on selles, et kogu komplekt on ühekordne ja kallis – umbes 6000 krooni. Seda haigekassa ei kompenseeri. Haigekassa kompenseerib meile vaid hemorroidilõikuse, mis maksab 2500 krooni,” nendib Jüri Kivimäe. „Praeguses majansussituatsioonis ei ole haiglal võimalik neid operatsioone ilma patsiendi omaosaluseta teha. Arvan siiski, et leidub inimesi, kellele on viiest tuhandest kroonist olulisem kiiresti tööle tagasi saada. Perearstidele lihtsalt teadmiseks, et selline võimalus on olemas. Kas see tehnika inimesele sobib, selgub siis, kui oleme patsiendi läbi vaadanud.”

Lääne-Tallinna Keskhaiglas hakati THD-d kasutama 2 aastat tagasi, selle ajaga on tehtud 35-40 lõikust.

„Oleme elementaarse kogemuse saanud, aga enam meil kahjumiga neid lõikusi teha ei lasta,” sedastab proktoloog Kivimäe. „Kui varemalt opereerisime Milligan-Morgani tehnikas 260 – 280 patsienti aastas, siis 2008. aastal ainult 150. Üle 50% teeme mitmesuguseid parakirurgilisi protseduure. Püüame klassikaliste operatsioonide hulka vähendada ja leida alternatiivseid variante. Aga kõik alternatiivid maksavad.”

Kolleegi e-mail: *
Sinu nimi:
Sinu e-mail:*
Teade: