Rinnavähki haigestumine sageneb peale 45 eluaastat.  Ka meestel võib esineda  rinnavähki.

50-90% naistest kogeb elu jooksul  erinevaid sümptomeid, nagu:

·         Rinnavalu. Valu võib olla ebamäärane, pisted või raskustunne rinnas. Tsükliline valu ja mittetsükliline valu.  Reproduktiivses eas naistel on tsükliline valu sage probleem. Tavaliselt ei vaja uuringuid ja harva vajab ravi.  Mittetsüklilise valu esinemise korral postmenopausis tuleb kaaluda riskifaktoreid ja uuringute vajadust.

·         Tükk rinnas. Rinnas on tuntav enamasti valutu tihend, vahel võib tihend olla hell. Tükk võib olla nii healoomulise muutuse kui ka kasvaja tunnus. 

Atüüpilised hüperplaasiad – atüüpiline duktaalne hüperplaasia ja atüüpiline lobulaarne hüperplaasia. Nende muutuste puhul on oluline vähiriski tõus.

Tsüstid, juhade ektaasiad, kaltsifikatsioonid, fibroadenoomid, piimajuha epiteliaalne hüperplaasia ei tõsta vähiriski

·         Rinnanibu muutused. Naha või rinnanibu sissetõmbumine.

·         Eritis rinnast.

 

 

Perearst on sageli esimene kontak patsiendile, kellel tekkinud muutused rinnas. Kuigi pahaloomulised protsessid sagenevad vanusega, ei tohi jätta tähelepanuta ka noorematel naistel esinevaid kaebuseid. Oluline on teada ja arvestada riskifaktoreid:

Ø      Vanus üle 45 aasta.

Ø      Lähisugulastel rinnavähk.

Ø      Eelnev munasarja-, emaka-, teise rinna vähk.

Ø      Varane menstruatsioon (enne 12 a), hiline menopaus (üle 52 a).

Ø      Hiline sünnitus, naine ei ole  sünnitanud.

Ø      Ülekaalulisus.

Ø      Pikaajaline östrogeenravi.

Ø      Proliferatiivne mastopaatia.

Ø      Atüüpiline lobulaarne hüperplaasia.

Ø      Meestel radiatsioon, östrogeenravi, alkoholism.

·         Õpetada enesekontrolli. Selgitada rinnavähi skriiningus osalemise olulisust, ka kaebuste puudumisel.

·         Kaebuste tekkel anamnees, selgitada  riskifaktoreid

·         Edasi füüsiline uuring. Vaatlusel selgitada, kas esineb märgatavat erinevust rindade suuruses, naha sissetõmbeid, tihendeid, „sidrunikoore fenomeni“, haavandeid, rinnanibude sissetõmmet, eritist rindadest. Järgneb palpatsioon. Rindu uurida kätt ringikujuliselt liigutades, kogu rinna ulatuses, 2-5 sõrme ja peopesaga. Menstruatsiooni järgselt palpatsioon usaldusväärsem. Suurte rindade puhul vähem usaldusväärne.

·         Iga kahtlane vaatlusleid või palpatsioonil leitud tihend tuleb täpsustada uuringutega.

·         Saata spetsialisti vastuvõtule.

Kaebuste esinemisel võib perearst ise saata  patsiendi uuringutele. Kuna enamus  muutuseid  rinnas on healoomulised ja ravi ei vaja,  siis jõuavad mammoloogi juurde  need naised, kes vajavad spetsialisti ravi või saadab perearst patsiendi  mammoloogi vastuvõtule, kus toimub edasine diagnostika, sageli jäävad patsiendid jälgimisele.  Oluline edasise tegevuse suhtes on järjekordade pikkus nii uuringutele kui ka mammoloogi vastuvõtule.

Näide nimistust

 1971. aastal sündinud naispatsient. Pöördus vastuvõtule 10.11.2006. Kuu aega varem oli leidnud paremas rinnas valutu tüki. Aksillaarsel lü/sõlmi suurenenud ei olnud. Saatsin 15.11.2006 rinna mammogrammile, tehti  ka rinna  ultraheli ja biopsia, kinnitus kasvaja diagnoos.  28.11.2006 operatsioon.  Teostatud parempoole radikaalne mastektoomia. Diagnoos – Carcinoma mammae dex multilocularis st IIa. Peale operatsiooni sai kemoteraapiat.  On jälgimisel.

Perearsti vastuvõtt on pingeline.  Abiks saavad olla pereõed, kes õpetavad naistele enesekontrolli ja   julgustavad uuringutele minema.

Kolleegi e-mail: *
Sinu nimi:
Sinu e-mail:*
Teade: