Pärast pulmonoloogia-kardioloogia internatuuri läbimist läks noortohter Rita Uuetalu Rakvere haiglasse tööle. Aasta oli siis 1983. 90-ndate alguses, mil hakati valdade juurde oma arstikeskusi looma, tehti talle ettepanek Sõmeru vallas, Näpil, KEK-i majas asuvas velskripunktis ambulants avada.

„Mulle tundus see suur väljakutse ja ahvatlus, et saab kõike ise teha, täitsa nullist alustada,” läheb naine ammuseid aegu meenutades veel praegugi elevile. „1993 oli meil tohutu hepatiidipuhang – haigestus üle 400 inimese. Metsik töökoormus. Siis sai ka esimesed arvutid kasutusse võetud – muidu oleks olnud täitsa võimatu seda haigete hulka jälgida. Vajadus sundis.”

Samasse aega jäid ka perearsti kursused. Rita Uuetalu kiidab just kursuste praktilist külge  – õpitut sai hakata kohe rakendama.

„90-ndate aastate lõpupoole läksid lagunevas KEK-i majas üüriarved üle mõistuse suureks. Tuli hakata väljapääsu otsima. Käisin pangas maad uurimas. Sain julgust juurde, abikaasa toetas mind ka väga. 2 miljonit oli tookord ikka väga suur summa. Poole aastaga sai maja valmis, oma küla mehed tegit kiiret ja korralikku tööd – 2002 jõulude ajal kolisime sisse.”

Dr Uuetalu tunneb uhkust, et on suutnud oma unistuse teoks teha – Sõmeru Tervisekeskus sai algusest lõpuni just niisugune, nagu ta plaaninud oli. 

„Kõik oma mõtted sai selle maja projekti pandud. Koos arhitektiga pidasime plaani – see oli väga huvitav ajajärk,” meenutab naine.

 

Maja näeb arhitektuuriliselt väga kaunis ja modernne välja. Ruumide paigutus on ratsionaalne, samas õdus ja mugav. Tundub, et siin on iga samm põhjalikult läbi mõeldud – kabinetid keskuse juhatajale ja abiarstile; vahesein liigendab avara protseduuride toa vajadusel õe iseseisva vastuvõtu ruumiks ja günekoloogi kabinetiks; oma väikesest laborist saab vere- ja uriinianalüüside vastused paari minutiga kätte.

„Olen kogu aeg olnud suur laborifänn. On küll kulukas endal pidada, aga patsiendile hästi mugav – haiget ei jooksutata ja aitab arstil ka kiiremini raviotsuseid langetada,” tõdeb Rita Uuetalu.

Samas on apteek, kus teenindamas kõrgharidusega proviisor – ikka patsiendi mugavust silmas pidades, saab rohud kohe kaasa osta. Samuti võib tervisekeskuses lasta hambad terveks ravida. Aga see pole kõik, üks uks on veel avamata. Taastusravi kabinet!

„Minu arvates peab esmatasandil ka taastusravi olema, aga praegu on see rahastamise taha toppama jäänud. Teeme küll elektriravi ja natukene võimlemist. Eelkõige tunnen puudust spetsiaalse koolituse saanud füsioterapeudist. Olen aastaid tegelenud koolilastega – nii tohutult on rühihäireid. Mis neist siis edasi saab?” tunneb dr Uuetalu muret. „ Peaks olema füsioterapeut, kes teeks  korralikku ravivõimlemist nii lastele, kui ka lihas-liigesprobleemideaga täiskasvanuile. Hetkel teeb elektriravi taastusravi litsentsi omav pereõde. Aga õetöö kõrvalt ka füsioterapeudi ülesandeid täita lihtsalt ei jõua.”

 

Sõmerule, aleviku keskele kolides perearsti töökoormus suurenes oluliselt – paranes ligipääsetavus ja eks tuldud ka uut kohta uudistama.

„Praegu on nimistus 2400 patsienti. Rabasin selle suure nimistuga üksipäini hommikust õhtuni. Ma vist muud ei teinudki, kui ainult tööd. Olin läbipõlemise äärel. Aga mul vedas – sain endale abitohtri. Dr Maire Suurkivi tuli viis aastat tagasi siia residentuuri ja jäigi. Ta on tragi ja asjalik, oma töös väga põhjalik ja kaaslasena hästi mõnusa olemisega inimene,” kiidab dr Uuetalu oma abilist. „Üldse on mul elus palju vedanud, muuhulgas ka abikaasaga. Oleme koos elanud peaagu 30 aastat. Minul tulevad igasugused pöörased ideed. Tema on neid alati toetanud ja aidanud ellu viia.”

Aga elada on ka vaja, mitte ainult tööd teha. Töökoormuse jagamine andis võimaluse avastada mitmesuguseid hobisid. Rita väidab, et ta pole lapsena eriti sporti teinud, kui rahvatants välja arvata. Ka joonistada polevat ta kunagi osanud.

„Tasapisi hakkasin sporti tegema ja otsisin endale erinevaid kunstilisi hobisid. Käisin siidimaali ja lilleseade kursustel. Ma pole elus kunagi joonistanud, aga seal õpetati värve nägema ja sulatama. Hakkasin loodust hoopis teistmoodi vaatama. See kõik oli nii põnev. Täiesti teine maailm!” vaimustub naine.

Suusatamas ja jalgrattaga sõitmas käiakse kogu perega. Lähemal ja kaugemal. Perekond Uuetalul on maja on metsa servas. Kui vähegi lumekirmet on, pannakse kohe suusad alla. Ja nii praktiliselt pool aastat peaaegu iga päev.

„Kevadeks on treenituse aste juba selline, et sõidame 25 km korraga. See on nii mõnus! Märtsis sai päikeseliste ilmadega maratonirada veel mitu korda läbi sõidetud,” räägib usin tervisesportlane. „Juba 10 aastat oleme iga talv käinud perega Alpides suusatamas. Meie mehega sõidame slaalomit, tütrele meeldib lumelaud rohkem.”

Suvel on Uuetaludel plaanis Alpidesse jalgrattamatkale minna. Treenitus peaks tasemel olema küll, hindab õbluke naine – 2 korda nädalas käib ta tennist mängimas, 1 kord jõusaalis ja 3 päeval nädalas teeb väljas aeroobset trenni. Viimase alla käib ka koos sõbra – saksa lambakoer Ressiga metsas jooksmine.

„Koeraga koos on julgem mööda metsi kolada. Kui talvel olid päevad lühikesed, siis käisin õhtul otsmikulambiga või kuuvalgel metsas. Ma kohe pean loodusesse saama – see aitab pingeid maandada. Soovitan oma patsientidele ka: „Teie retsept on iga päev tund aega kõndida.””

 

Ilmneb, et jutt rahvatantsust kui noorpõlve „ainukesest sportlikust harrastusest” ei osutu eriti vettpidavaks – tulevase abikaasa Tavoga tutvus Rita ülikooli ajal Tartu Veematka Koolis.

„Tekkis oma seltskond, kellega koos käisime veel aastaid kanuu- ja süstamatkadel. Pärast hakkasime talvel suusamatkadel ja suvel seljakotiga mägedes matkama. See seltskond vajus kahjuks laiali, aga oma perega sai veel mõned aastad tagasi mägedes seljakottidega matkamas käidud,” tunnistab sportlik tohter. „Siiani oleme  suviti  sõpradega jalgrattamatkadel käinud – kõik Eestimaa nurgakesed on läbi vändatud ja väga põnevaid kohti avastatud.”

Ülikooli lõpetamisest oli juba 20 aastat möödas, kui juhuslikust kokkusaamisest rühmakaaslastega kasvas välja tore seltskondlik traditsioon. Kokku saadakse kaks korda aastas, iga kord pakub keegi mingi ürituse välja.

„Meie rühmas oli 6 tüdrukut – enamik perearstid, üks on günekoloog. Koos peredega oleme käinud kanuumatkal, rabamatkal, möödunud kevadel käisime purjekaga sõitmas.”

Lisaks matkamisele on dr Uuetalu harrastanud natukene ka konverentsiturismi: „Viimati käisin Singapuris – tegime väikese Malaisia tuuri, saime ka džunglis käia. See oli väga eksootiline reis. Aga siiski, mägede vastu ei saa miski. Mäed on nii lummavad, et sinna tahaks alati tagasi.”

 

Sportlike eluviisidega tohter on end täiendanud ka spordimeditsiini vallas. Paraku pole neid teadmisi aga võimalik täismahus rakendada.

„2003. aastal tegi Rein Jalak spetsiaalselt perearstidele pikema koolituse – selle mõttega, et perearstid saaksid hakata tervisesportlasi ja noorsportlasi nõustama. Mõnda aega sai koos dr Jalakuga seda siin ka tehtud. Idee oli hea, aga jäi soiku, kuna haigekassa seda tegevust ei rahasta,” kommenteerib Rita Uuetalu.

Noorsportaste terviseläbivaatust võivad teha ainult Tartu ja Tallinna spordimeditsiini keskused, Ida-Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla. Spordimeditsiini residentuurikohti on vähe, spordiarste napib. Spordimeditsiini föderatsioonil on plaan, et kõik lapsed, kes treenivad üle 5 tunni nädalas, peaksid olema spordiarsti poolt kontrollitud. Ent reaalselt praegu olemasolevast kvalifitseeritud personalist ei piisa.

Dr Uuetalu hinnangul on probleem igati aktuaalne, sest tervisespordiga tegeldakse aina rohkem, elustiil muutub: „Huvi oleks ja inimesed tegelikult vajavad niisugust nõustamist. Tervisesportalsi ja noorsportlasi oleks vaja korralikult testida ja juhendada, milliste pulsisagedustega treenida ja kuidas peaks ennast jälgima. Muidu võib kasu asemel hoopis kahju teha.”

Haigekassa poolt ei ole selline tegevus küll ametlikult tunnustatud, aga kuna Lääne-Viru maakonnas ei ole spordiarsti ja dr Uuetalu on sellega kõige rohkem tegelenud, siis nõu ja soovitusi saab ta jagada ikkagi.

 

Arstitöö ja mitmete hobide kõrvalt jätkub dr Uuetalul energiat ka Sõmeru valla tegemistes kaasa löömiseks.

„Olin siinkandis alles uus inimene, aga miskipärast sain väga populaarseks – mind valiti volikokku ja anti kohe ka sotsiaalrida ajada,” tunneb naine uhkust. „Ei olnud siin hooldusravi ega päevakeskusi. Tasapisi oleme saanud need käima lükata.”

Vallavalitsus on ka arstiteenuse kättesaadavust igati toetanud, isegi velskripunktid funktsioneerivad.

„Üks on Uhtnas, Sõmerult 15 km. Nüüd on samas majas ka hooldekodu. Käin seal korra nädalas vastuvõttu tegemas,” räägib 13 aastat valla volikogus sotsiaalkomisjoni juhtinud tohter. „Teine on Ubjas, Sõmerult 7 km. Sealses päevakeskuses on arsti vastuvõtuks spetsiaalne ruum, kus dr Suurkivi korra nädalas patsiente vastu võtab. Inimestele on see hästi mugav, sest ega meil busssiühendus just hea ei ole.”

Ja ega siis populaarsus tühjalt pinnalt teki – valla inimesed on oma perearstiga igati rahul, ehk suuresti ka tänu tema süsteemsele lähenemisele esmatasandi arstiabis. Rita Uuetalu ettekujutuses peaks esmatasandi meeskond olema ühtne: perearst, koduõendus, taastusravi, ämmaemand-lasteõde ja krooniliste haigetega tegelev õde.

„Tegelikult ei tohiks perearst seaduse järgi koduõendusega tegeleda, aga mina olen seda siin juhtinud ja korraldanud, kuigi ta on eraldiseisev üksus,” tunnistab dr Uuetalu. „Maal on palju selliseid vanureid, kes ei saa ise hakkama. Nad tahaksid natukene tuge ja rääkida inimesega, kes ka meditsiini jagab. Käisin lõputult koduvisiitidel, aga lõpuks sai jaks otsa. Praegu on meil kaks kogenud koduõde – inimesed on hästi rahul ja mina ise ka. Tean, et patsiendid on vaadatud ja hooldatud. See on neile tohutu psüühiline tugi.”

Loomulikult käib dr Uuetalu vahel ka koduvisiite tegemas – alguses peab patsiendi ikka ise üle vaatama, alles siis saab õele juhtnööre jagada. Pikaaegne kogemus teeb ettevaatlikuks.

„Telefonis ma inimest ju ei näe. Võib juhtuda, et alles kohale minnes selgub, kui tõsine probleem tegelikult on. Ega mu hing enne rahu ei saa, kui olen patsiendi seisundi kindlaks teinud.  Kasvõi hilja õhtul.” 

 

 

 

 

Sündinud 24.11.1957

 

Kehra Keskkool  1965-1976

Tartu Ülikooli arstiteaduskond  ravi 1976-1982

Internatuur Tartu Kliinikutes 1982-1983

 

Leningradi Arstide Täieandusinstituudis refleksoteraapia  - 1989

Perearstiks spetsialiseerumise koolitus Tartus 1993- 1995

Spordimeditsiinialane koolitus 2003/2004

Pidevad TÜ täiendkoolitused Tartus ja Tallinnas

Wonca  konverentsidel osalemine 2004 Orlandos, 2005 Kosil, 2007 Śingapuris

 

Tartu Kliiniline Lastehaigla - sanitar 1978

Tartu Kliiniline Haigla kardioloogia osak - med õde 1979-1982

Rakvere Haigla – arst-jaoskonnaterapeut 1983-1992

Sõmeru Ambulatooriumi juhataja 1992-1995

Näpi Tervisekeskus- juhataja-perearst 1995-2000

Sõmeru Tervisekeskus - juhataja-perearst 2000-2005

Sõmeru Perearst OÜ- juhataja-perearst alates 2005

 

Sõmeru vallavolikogu liige ja sotsiaalkomisjoni esimees alates 1996 – tänaseni

Lääne-Viru Perearstide esindaja EPS-s 2003-2008

 

Abikaasa Tavo Uuetalu töötab RMK juhatuses

Tütar Tiiu õpib gümnaasiumi lõpuklassis

 

Sport: suusatamine, mäesuusatamine, matkamine, maastikurattasõit, jooks, jõusaal, tennis

Muud: lilleseade, siidimaal, käsitöö, aiandus, kokandus

Kolleegi e-mail: *
Sinu nimi:
Sinu e-mail:*
Teade: