Eesti Arstide Päevad 2012

Lisa kalendrisse

eap 2012 v 

29. ja 30. märtsil Tartus Dorpati konverentsikeskuses

Konverentsikava

 

Neljapäev,  29.märts

10.00  Eesti Arstide Päevade avamine

Arstikunst

Käsitleme arstiks olemise erinevaid tahke. Ühel pool on patsiendiga suhtlemine ja traditsioonilised diagnoosimis- ja ravivõtted, teisal uued kõrgtehnoloogilised meetodid, nende kasutamise head ja vead. Arst peab täitma palju uusi rolle, tema pädevusele esitatakse suuri nõudmisi. Kas ja kuidas suudab arstkond neid täita?

Sessiooni korraldaja on Eesti Arstide Liit.

10.10. Klassikaline arstikunst moodsas meditsiinis   

Katrin Martinson, Linnamõisa Perearstikeskus OÜ

Benno Margus, Ida-Tallinna Keskhaigla,

Kai Sukles, Ida-Tallinna Keskhaigla

 

10.40 Arst nagu orkester

Toomas  Kariis, Ida-Tallinna Keskhaigla

11.10 vaheaeg

11.40  Kas arstide professionaalne autonoomia on hädaohus?

Raija Niemelä, Soome Arstide Liidu president

12.10       Liba-arstid Euroopas: Soome kogemus aastast 2011 ja uuring arstikvalifikatsiooni

tunnustamisest Euroopa Liidu riikides 

Heikki Pälve, Soome Arstide Liidu peasekretär 

12.40 Arstikunst - anna edasi!

Helen Lempu,  Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president

 13.00 – 13.45 lõunavaheaeg

Ajakiri Eesti Arst 90

Sessiooniga märgitakse 90. aasta möödumist Eesti Arsti ilmumise algusest ning vaagitakse erialase kommunikatsiooni viiside arengut  ja tulevikuväljavaateid Eestis ja Soomes. 

Sessiooni korraldaja on Eesti Arst

13.45 Vajadus informatsiooni järele meditsiinipraktikas Soome näitel                                             

Matti Rautalahti, Duodecim, Soome                              

14.15 Eesti meditsiini erialase kommunikatsiooni arengujooned

Joel Starkopf, Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna dekaan

 

14.35 Eesti arstide teadustegevus ja infoallikate kasutamine TÜ Kliinikumi andmebaaside põhjal

Keiu Saarniit, Tartu Ülikooli Kliinikumi medinfo keskus                             

14.55  90 aastat eestikeelset meditsiiniajakirja. Mida toob tulevik?

Väino Sinisalu, Eesti Arst

15.15 vaheaeg

Tänapäevased arusaamad vananemise molekulaarsetest protsessidest

Alusteaduste praegusaegseid vahendeid appi võttes leiab käsitlemist igihaljas teema: kuidas elada igavesti.

Sessiooni korraldab Eesti Nooremarstide Ühendus 

 15.30 Vananemine ja muutused immuunsüsteemis

                Pärt Peterson, Tartu Ülikooli Arstiteaduskond

16.00  Mis mõjutab pikaealisust – geenid, keskkond või õnn?

                Riin Tamm, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu

16.30  Kas surematus oleks psühholoogiliselt talumatu?

                Tiiu Hallap, Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond

Reede, 30. märts

Krooniline neeruhaigus: ennetus ja kaasaegne käsitlus.

Käsitletakse kroonilist neeruhaigust täiskasvanutel ja lastel ning ägeda neerukahjustuse järgset kroonilist neeruhaigust ja sellepuhust neeruasendusraviks ettevalmistamist. Spetsialistid analüüsivad ka neerusiirdamise patsiendi käsitlust, doonorneeruga seonduvaid kliinilisi aspekte ja doonorluse organisatoorseid küsimusi.

Sessiooni korraldab Eesti Nefroloogide Selts.

10.00 Krooniline neeruhaigus - globaalne probleem

Mai Rosenberg, Tartu Ülikooli Sisekliinik

10.20 Krooniline neeruhaigus - eGFR tähtsus

Katrin Reimand, Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabor

10.40 Krooniline neeruhaigus - ettevalmistus neeruasendusraviks 

Merike Luman, Põhja-Eesti Regionaalhaigla  Sisekliinik

11.00 Krooniline neeruhaigus ägeda neerukahjustuse järgselt

                Jana Uhlinova, Marek Eerme, Peeter Tähepõld, Mai Rosenberg, Tartu Ülikooli Kliinikum

11.20 vaheaeg

11.40 Krooniline neeruhaigus lastel

Ülle Toots, Tallinna Lastehaigla

12.00 Neerusiirdamine - hetkeseis, neerusiiriku elulemust mõjutavad tegurid

Aleksander Lõhmus, Jaanus Kahu,  Tartu Ülikooli Kliinikumi Kirurgiakliinik

12.20 Neerusiirdamine – haigusjuht

                Madis Ilmoja, Lääne-Tallinna Keskhaigla

12.40 Neerusiirdamine - doonorluse organisatoorsed aspektid

                Peeter Dmitriev, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kirurgiakliinik

13.00-13.45 lõunavaheaeg

Arstikunst taastusravis

Taastusravi patsiendid on sageli multiprobleemsed ja ravijad peavad valdama arstikunsti selle sõna sügavaimas tähenduses. Taastusarst peab orienteeruma väga erinevates haigusseisundites pediaatriast geriaatriani ning kardioloogiast ortopeedia ja onkoloogiani. Sessioonil kantakse ette taastusravi osakondades ravitud komplitseeritud haigusjuhud.

Sessiooni korraldab Eesti Taastusarstide Selts

13.45 Südameinfarktijärgne komplitseerunud kulg taastusravis

                Aet Lukmann, Tartu Ülikooli Kliinikum

14.05 Totaalse aordi dissekatsiooniga patsiendi taastusravi

                Annelii Nikitina, Viimsi Tervis

14.25  Anoksilise ajukahjustusega patsiendi taastusravi

Maarika Nurm, Keila Taastusravikeskus

14.45 Tserebraalparalüüsiga lapse taastusravi

                Ülle Kruus, Haapsalu Neuroloogiline  Rehabilitatsioonikeskus

15.05 vaheaeg

15.30  Onkoloogilise haige taastusravi

Merle Rokk, Tartu Ülikooli  Kliinikum

15.50  Põletushaige taastusravi

Kaja Elstein, Pärnu Haigla

16.10 Ajutraumaga haige taastusravi meeskonnatöö näitel

Jana Intšite, Tartu Ülikooli  Kliinikum

16.40 Arutelu

Paralleelsessioon 30. märtsil 

Mina usun Eesti meditsiini tulevikku

Arstiteaduse üliõpilased näevad olukorda, kus paljud vanemad kolleegid Eestist lahkuvad ja ühiskonna hoiakud arstide suhtes on oluliselt muutunud. Noored aga usuvad meie meditsiini tulevikku ning oma sessioonil jagavadki arstitudengid mõtteid, mis neis seda usku hoiavad ning laiemalt levitada aitavad.

Korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

 

Osalemistingimused ja konverentsil osalejate registreerimine 25. märtsini www.arstideliit.ee

Firmade registreerimine näitusele 15. märtsini e-posti aadressil majandus@arstideliit.ee 

« Tagasi Prindi

Dermatoloogia

Euroopas tähistatakse melanoomipäeva

Cetirizin Actavis tarneraskus

Volke: võimalus melanoomi varaseks avastamiseks - kogu naha läbivaatus

Endokrinoloogia

NEJM: diabeedi kontrolli alla saamine nõuab veel tööd

Esimest korda määrati kindlaks D-vitamiini sisalduse ohutu ülempiir

Ülle Einberg: lapseea rasvumine on kasvav probleem

Erakorraline med.

Raul Adlas: kas arstlik kiirabi on minevik?

Kristiina Põld: "üleujutus" EMOs on reaalne probleem

Suvel testitakse e-kiirabi

Farmaatsia

Apteekide ühendus ootab apteekri tunnustamist tervishoiutöötajana

Ravimi Wartec tarneraskused lõppenud

Ciprofloxacin Sandoz ja Sertralin Actavis tarneraskus

Gastroenter.

Eestis tuleb kasutusele uudne sapikivide ravimetoodika

JAMA uuring: mõnedele eakatele tehakse tarbetuid kolonoskoopilisi uuringuid

Rühm sisearste: endoskoopiat kasutatakse GERDi puhul liiga palju

Günekoloogia

Katrin Nõukas: patsiendi trombiriski peab põhjalikult hindama

Diane ravist saadav kasu ületab teatud patsientidel raviga kaasnevad võimalikud riskid

Sünnitusjärgset depressiooni esineb soovimatu raseduse korral sagedamini

Kardioloogia

Tuvastati neli LDL kolesterooli taset mõjutavat geeni

Margus Viigimaa: saabunud on kombinatsioonravi ajastu

Margus Viigimaa 55

Kirurgia

Kliinikumi preemia Ants Peetsalule

Ilmar Kaur: kogu populatsiooni rasvumist kirurgiliselt ei ravi

Pärnu haiglas maovähenduslõikuste tüsistusi pole

Neuroloogia

Viiu-Marika Rand: peaaju venoosne tromboos on sageli diagnostiline väljakutse

Arstid ootavad peavalu ravijuhist

Eesti Peavalu Selts: peavaluravi korraldus on Eestis lapsekingades

Oftalmoloogia

Kuressaare haigla sai silmaarsti

Ajaleht: laserlõikuse kõrvalnähud muutsid elu põrguks

Euroopa eksperdid jagasid silmakirurgidele kogemusi

Onkoloogia

Vähiravimit Virexxa hakatakse tootma Eestis

Eestis on profülaktilist rindade eemaldamist kaalunud üks patsient

Professor Everaus: ma ei toeta eutanaasiat, sest see on tapmine

Ortopeedia

Kaido Kotkas sai Soomes peaarsti koha

JAMA uuring: puusaimplantaatidega seotud tüsistuste tõenäosus on naistel suurem

Soome kliinik maailma tipus

Otorinolarüngo.

Arst, kes Soome tööle ei lähe

Saksa kirurg taastas kaks kõrva

Kai Uus: teadustöö on põnev, aga raske

Pediaatria

Suvi toob traumad lastekirurgia osakonda

Rael Laugesaar: insulti esineb lastel sagedamini, kui arvatakse

Raport tõstab esile vastsündinute suremuse vähenemist

Peremeditsiin

Perearstid: piiriülese tervishoiu eelnõus on puudu reeglid arstidele

Diana Ingerainen: patsiendikeskse perearsti kolm eeldust

Prokuratuur: Narva perearsti tapmises kahtlustatav on teada

Psühhiaatria

Laste vaimse tervise keskus valmib 2016. aasta kevadeks

Saksa firma tahab palgata autistlikke IT eksperte

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon andis välja DSM-5

Pulmonoloogia

Elga Mesimaa: astmaravi eesmärk on hoida haigus kontrolli all

7. mail tähistatakse astmapäeva

Tüsedus halvendab vanemaealiste astmat

Reumatoloogia

Karin Uibo: iga kümnes reumaatilise haiguse põdeja on lapseeas

Konverentsil tuleb juttu taastusravi rahastamise kaasajastamisest

Analüüs: reumatoidartriidi ravijuhend vajab uuendamist

Uroloogia

Millised on uro-onkoloogia kitsaskohad Eestis?

Kristo Ausmees: eesnäärmekasvaja ja –põletiku omavahelised seosed ei ole must-valged

Leitud on „agressiivse” eesnäärmevähi geen

Varia

Uuring: prantsuse meeste spermatosoidide arv on kolmandiku võrra kahanenud

Londoni haigla andis raadiojaamale infot hertsoginna terviseseisundi kohta

Geenmuundatud sääsk ei suuda malaariat edasi kanda

Vaktsineerimine

Iris Koort: „primum non nocere“ printsiip kehtib ka vaktsineerimise puhul

Gripp taandub

Euroopa vaktsineerimisnädal keskendub sel aastal laste kaitsmisele