29. ja 30. märtsil Tartus Dorpati konverentsikeskuses
Konverentsikava
Neljapäev, 29.märts
10.00 Eesti Arstide Päevade avamine
Arstikunst
Käsitleme arstiks olemise erinevaid tahke. Ühel pool on patsiendiga suhtlemine ja traditsioonilised diagnoosimis- ja ravivõtted, teisal uued kõrgtehnoloogilised meetodid, nende kasutamise head ja vead. Arst peab täitma palju uusi rolle, tema pädevusele esitatakse suuri nõudmisi. Kas ja kuidas suudab arstkond neid täita?
Sessiooni korraldaja on Eesti Arstide Liit.
10.10. Klassikaline arstikunst moodsas meditsiinis
Katrin Martinson, Linnamõisa Perearstikeskus OÜ
Benno Margus, Ida-Tallinna Keskhaigla,
Kai Sukles, Ida-Tallinna Keskhaigla
10.40 Arst nagu orkester
Toomas Kariis, Ida-Tallinna Keskhaigla
11.10 vaheaeg
11.40 Kas arstide professionaalne autonoomia on hädaohus?
Raija Niemelä, Soome Arstide Liidu president
12.10 Liba-arstid Euroopas: Soome kogemus aastast 2011 ja uuring arstikvalifikatsiooni
tunnustamisest Euroopa Liidu riikides
Heikki Pälve, Soome Arstide Liidu peasekretär
12.40 Arstikunst - anna edasi!
Helen Lempu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president
13.00 – 13.45 lõunavaheaeg
Ajakiri Eesti Arst 90
Sessiooniga märgitakse 90. aasta möödumist Eesti Arsti ilmumise algusest ning vaagitakse erialase kommunikatsiooni viiside arengut ja tulevikuväljavaateid Eestis ja Soomes.
Sessiooni korraldaja on Eesti Arst
13.45 Vajadus informatsiooni järele meditsiinipraktikas Soome näitel
Matti Rautalahti, Duodecim, Soome
14.15 Eesti meditsiini erialase kommunikatsiooni arengujooned
Joel Starkopf, Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna dekaan
14.35 Eesti arstide teadustegevus ja infoallikate kasutamine TÜ Kliinikumi andmebaaside põhjal
Keiu Saarniit, Tartu Ülikooli Kliinikumi medinfo keskus
14.55 90 aastat eestikeelset meditsiiniajakirja. Mida toob tulevik?
Väino Sinisalu, Eesti Arst
15.15 vaheaeg
Tänapäevased arusaamad vananemise molekulaarsetest protsessidest
Alusteaduste praegusaegseid vahendeid appi võttes leiab käsitlemist igihaljas teema: kuidas elada igavesti.
Sessiooni korraldab Eesti Nooremarstide Ühendus
15.30 Vananemine ja muutused immuunsüsteemis
Pärt Peterson, Tartu Ülikooli Arstiteaduskond
16.00 Mis mõjutab pikaealisust – geenid, keskkond või õnn?
Riin Tamm, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu
16.30 Kas surematus oleks psühholoogiliselt talumatu?
Tiiu Hallap, Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond
Reede, 30. märts
Krooniline neeruhaigus: ennetus ja kaasaegne käsitlus.
Käsitletakse kroonilist neeruhaigust täiskasvanutel ja lastel ning ägeda neerukahjustuse järgset kroonilist neeruhaigust ja sellepuhust neeruasendusraviks ettevalmistamist. Spetsialistid analüüsivad ka neerusiirdamise patsiendi käsitlust, doonorneeruga seonduvaid kliinilisi aspekte ja doonorluse organisatoorseid küsimusi.
Sessiooni korraldab Eesti Nefroloogide Selts.
10.00 Krooniline neeruhaigus - globaalne probleem
Mai Rosenberg, Tartu Ülikooli Sisekliinik
10.20 Krooniline neeruhaigus - eGFR tähtsus
Katrin Reimand, Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabor
10.40 Krooniline neeruhaigus - ettevalmistus neeruasendusraviks
Merike Luman, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Sisekliinik
11.00 Krooniline neeruhaigus ägeda neerukahjustuse järgselt
Jana Uhlinova, Marek Eerme, Peeter Tähepõld, Mai Rosenberg, Tartu Ülikooli Kliinikum
11.20 vaheaeg
11.40 Krooniline neeruhaigus lastel
Ülle Toots, Tallinna Lastehaigla
12.00 Neerusiirdamine - hetkeseis, neerusiiriku elulemust mõjutavad tegurid
Aleksander Lõhmus, Jaanus Kahu, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kirurgiakliinik
12.20 Neerusiirdamine – haigusjuht
Madis Ilmoja, Lääne-Tallinna Keskhaigla
12.40 Neerusiirdamine - doonorluse organisatoorsed aspektid
Peeter Dmitriev, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kirurgiakliinik
13.00-13.45 lõunavaheaeg
Arstikunst taastusravis
Taastusravi patsiendid on sageli multiprobleemsed ja ravijad peavad valdama arstikunsti selle sõna sügavaimas tähenduses. Taastusarst peab orienteeruma väga erinevates haigusseisundites pediaatriast geriaatriani ning kardioloogiast ortopeedia ja onkoloogiani. Sessioonil kantakse ette taastusravi osakondades ravitud komplitseeritud haigusjuhud.
Sessiooni korraldab Eesti Taastusarstide Selts
13.45 Südameinfarktijärgne komplitseerunud kulg taastusravis
Aet Lukmann, Tartu Ülikooli Kliinikum
14.05 Totaalse aordi dissekatsiooniga patsiendi taastusravi
Annelii Nikitina, Viimsi Tervis
14.25 Anoksilise ajukahjustusega patsiendi taastusravi
Maarika Nurm, Keila Taastusravikeskus
14.45 Tserebraalparalüüsiga lapse taastusravi
Ülle Kruus, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
15.05 vaheaeg
15.30 Onkoloogilise haige taastusravi
Merle Rokk, Tartu Ülikooli Kliinikum
15.50 Põletushaige taastusravi
Kaja Elstein, Pärnu Haigla
16.10 Ajutraumaga haige taastusravi meeskonnatöö näitel
Jana Intšite, Tartu Ülikooli Kliinikum
16.40 Arutelu
Paralleelsessioon 30. märtsil
Mina usun Eesti meditsiini tulevikku
Arstiteaduse üliõpilased näevad olukorda, kus paljud vanemad kolleegid Eestist lahkuvad ja ühiskonna hoiakud arstide suhtes on oluliselt muutunud. Noored aga usuvad meie meditsiini tulevikku ning oma sessioonil jagavadki arstitudengid mõtteid, mis neis seda usku hoiavad ning laiemalt levitada aitavad.
Korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Osalemistingimused ja konverentsil osalejate registreerimine 25. märtsini www.arstideliit.ee
Firmade registreerimine näitusele 15. märtsini e-posti aadressil majandus@arstideliit.ee
Enim loetud
Koolitused
Perearstid: piiriülese tervishoiu eelnõus on puudu reeglid arstidele
24. mai
Apteekide ühendus ootab apteekri tunnustamist tervishoiutöötajana
24. mai
Kliinikumi preemia Ants Peetsalule
24. mai
Diana Ingerainen: patsiendikeskse perearsti kolm eeldust
23. mai
Ravimi Wartec tarneraskused lõppenud
23. mai
Ciprofloxacin Sandoz ja Sertralin Actavis tarneraskus
23. mai
Kuressaare haigla sai silmaarsti
23. mai
Prokuratuur: Narva perearsti tapmises kahtlustatav on teada
22. mai
Eestis tuleb kasutusele uudne sapikivide ravimetoodika
22. mai
Laste vaimse tervise keskus valmib 2016. aasta kevadeks
22. mai
Üldapteekide kogukäive kasvas 7%
22. mai
Kristiina Sepp: apteekritest võiks saada tervishoiutöötajad
22. mai
Suvi toob traumad lastekirurgia osakonda
21. mai
Rinnavähi varajasest diagnostikast perearsti pilgu läbi.
Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile
Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema
Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.”
Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada