Vastanud Jüri Ennet

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Erapsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Loe küsimusi ja vastuseid

Jüri Ennet on vastanud 5950 küsimusele.

 

Hirm hulluks minna ja enesekontroll kaotada

22.01.12 / Psühhiaatria

Tere! Olen suure hirmu all viimane kuu olnud, et lähen hulluks või kaotan enesekontrolli.Ssama tunne oli ka kuskil aasta ja paar kuud tagasi. On olnud ka hoogusid mis mööduvad. Arvatavasti on need pannikahood. Aga see tunne, et lähen hulluks või kaotan enesekontrolli on kogu aeg, vahel läheb nii jubedaks, et tahaks kohe surra. Peas keerlevad mõtted, et kuidas on inimene inimene ja kuidas ma tean, et nüüd peab käsi tõusma, kuidas saan istuda ja sellised imelikud mõtted, et äkki ükskord need ei tee seda, mida peaks tegema. Need mõtted vahepeal mööduvad ja siis jälle. Siis vahepeal on küsimus, et kes ma selline olen üldse jne. Kui kellegagi koos olen või kuskil käin, siis nagu ei ole. Kardan ka, et äkki teen lapsele midagi, mida teha ei tohiks, äkki ma ei saa lapsega hakkama. Autoroolis küsin endalt, et kus mu keha teab, et pean sõitma ja pidurdama või midagi sellist, mis on vaja teha. Ma ei saa aru, miks mõtlen selliseid mõtted ja kardan elada või hulluks minna. Elus pole küll paar aastat midagi halba olnud, et peaks närvid sassis olema. Olen pojaga kodus, mees on hoolitsev ja hea. Rahaprobleeme ka ei ole. Aga igav on küll kodus lihtsalt passida. Käin küll lapsega iga päev kuskil, et tal lõbus oleks, aga endal pole mingit motivatsiooni elada, kogu aeg on hirm millegi ees. Kui laps ära sündis oli mul meeletu hirm narkootikumide ees, aga praeguseks on see nagu ära läinud. Mida teha?? Kardan üksi jääda oma hullude mõtetega ja tahaks rohkem elujõudu ja tahet elada. Kui paha olla ei ole, siis surmamõtteid ei ole, aga kui hakkavad need hirmud, siis küll mõtlen, et ei taha elada sellist elu. Arvan, et mingid väiksed hood on mul juba kolmeteistaastaselt, aga need ei seganud mu elu. Tean ka seda, et olen vähe haritud ja teadmatus on kindlasti üks, miks need hirmud tulevd. Ootan teie arvamust.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Psühhiaatri vastuvõtule. Head rohud olemas. Siis harjutused, mis keha ja meeled tugevamaks teevad. Korralik töö- ja puhkerežiim on alati oluline.
Alustuseks kohe psühhiaatri jutule. Kui järjekord pikk, siis valvetohtri vastuvõtule.
Igast murest saab üle!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Alkoholism

21.01.12 / Psühhiaatria

Tere! Minu poeg on alkohoolik, mida ta ise ka tunnistab. Allakäik algas kusagil 10 aastaat tagasi, kui naine ta lapsega maha jättis, poega kasvatab ta minu kaasabil. Võib olla 2-3 kuud täiesti kaine nig ütleb, et siis nagu paha vaim tuleb peale ning kisub jooma, kaebab, et kõige halvem on see, et ei saa lõpetada ning seajuures kaob ka hirm ja vastutustunne (istub joobnult autorooli jne) ning kogu elu nagu väljuks kontrolli alt ning nii umges 3 korda aastas. Pärast uut aastat jõi ta 5 päeva ning väljatulek sellest oli kohutav: meeletu oksendamine, südame pekslemine, minestas ja nii 3 päeva. 4.päeval ütles , et see jääb viimaseks joomiseks ning et keegi ei suutvat peale tema enda teda aidata.
Selliseid lubadusi pole ta kunagi ise otsustavalt välja käinud, kuid eks elu näitab.Ta ütleb et siiani on teda saatnud nagu paha vaim.
Minu arvan, et organism lihtsalt nõuab alkoholi ja sellest see kõik, kuid mida ütlete teie kui psühhiaater?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Psühhiaatri jutule, saab arstirohtu ka abiks, et viina-kuradist lahti saada.
Kohusetunne lapse kasvatamise osas on oluline.
Korralik puhkus, et liigseid pingeid ei tekiks. (mida siis alkoholiga leevandada).
Kainelt ja kohe psühhiaatri vastuvõtule.
Üks päev korraga ja esimest pitsi ei võta!
OK! Ole Kaine!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Tunne, et väljapääsu pole. Aga mis siis aitab?

20.01.12 / Psühhiaatria

Tere,

Lugu on minuga naljakas. Olen noor naine, saan oma eluga ise hakkama, olen töötanud ennast ise ülesse- pool elu on veel ees. Mul on toredad inimesed minu ümber, peaksin olema väga õnnelik inimene. aga...
Vanemate lahutus mõjus mulle väga rängalt-olin siis teismeeas. Olen teinud elus väga palju asju, mida ma kahetsen, mu enesehinnang on 0, hetkel olen suhtes, mis mind veel rohkem tapab-aga ei saa sellest välja -tahaksin tihti elule käega lüüa ja mõtlen tihti, et see ELU pole minu jaoks.
Olen käinud psühholoogi juures, külastan regulaarselt psühhiaatrit, olen katsetanud erinevaid AD-sid-mis teevad küll ükskõikseiks, kuid lõpptulemusena nad muidugi probleeme ei lahenda. Nüüd paar aastat püüan ennast aidata ise- erinevaid alternatiivmeditsiine uurides ja katsetades. Tegelen joogaga, õpin mediteerimist ja kõik muu selline, aga ikkagi pole midagi muutunud. Kas mul on veel lootust? Sest palju on päevi, kui ma tunnen, et väljapääsu pole- lootus kahaneb...

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Alustuseks vt. minu raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk-d.
Vajadusel vstuvõtule.
Inim-Kosmos ja Suur-Kosmos on sarnased (Idamaade Targad nii teavad arvata). Suures on Maailma-mateeria, Maailma-vaim ja Maailma-õndsus ja õnn. Samad "elemendid" on ka Inimeses. Ka õnne: hingamine on õnn (proovi hingamata olla), liikumine on õnn jne + veel mentaalne õndsus ja õnn. Kogu Kosmos on seda õnne täis, jätkub kõigile!
Inimene elab olevikus ja minevik andku vaid Õpetussõnu, mitte kurbmeelsust.
Suur õnn on enda Mina leidmine, ja siis olla ISE, enda paremaid külgi välja arendades-koolitades, nö haiguste "mägesid" endast eemaldades.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Sundmõtted, tõmblemine

20.01.12 / Psühhiaatria

Mida teha, kui teleka käima panen, siis hakkan mõtlema, et mul peab peas olema hea mõte. Kui on halb mõte samal ajal, kui teleka käima panen, siis hakkan ennast liigutama ja kui ma ei liiguta ennast, siis hakkan kartma, et midagi juhtub. Peas on kohe selline sundmõte.
Üldse, kui saapaid jalgagi panen, siis peab hea mõte peas olema.
Koolis kui kirjutangi või söön, siis peab hea mõte peas olema ja kui teen midagi halva mõttega, siis hakkan ennast liigutama kartusega, et midagi juhtub.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Halvale mõttele pane mõttes sulud ja selle ette + märk. +märki pannes muuda sulgudes olev mõte heaks mõtteks ja siis pane saabas jalga jne. Näiteks, pähe tuleb mõte: "Olen kurb", siis see mõttes sulgudesse ja (olen kurb), sulgude ette + märk ja sisu muuta positiivseks + (Olen Rõõmus!).
Lihtsam variant. Mona-Liisa e Kalevi või Linda naeratus. Kerget Kalevi naeratust (nagu Mona-Liisa) tehes on mõtetel alati positiivne toime.
Minul toimib see hästi, toimib ka sinul!
Tervitab
Arstionu Jüri

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Liiga kergesti ärritumine

19.01.12 / Psühhiaatria

Tere!

Ma tahaks abi paluda hoopis seoses teise inimesega. Asi on mu poisssõbras. Ta on viimase poole aastaga muutunud "närvihaigeks", kui nii öelda tohib. Iga tüli ajal hakkab ta käituma nagu pöörane, karjuma, tegema erinevaid grimmasse, tirima omal juukseid, peksma seinu ja mööblit, laamendama ja näost on näha, et tegu ei ole enam normaalse inimesega, kes on vihane. Ta märatseb täiesti ilma igasuguse suunata ega tea mida teeb. Ta hakkab voodis edasi tagasi tõmblema ega suuda normaalselt paigal olla. Loomulikult võib lihtsalt öelda, et puberteet ja muu säärane ja et miks üldse inimesed siis koos on, kui ei saa koos oldud. Aga see asi on väga-väga tõsiseks muutunud, ühel korral juhtus sellise närvihoo ajal, et ta lõi mul silma oma tõmblemisega siniseks, hiljem ta ei mäletanud, et ta seda teinud oleks. Väga haiget teeb sellise asja kõrvalt vaatamine, kui sa tead, et sai saa midagi teha, et selline hullustus kohe lõppeks. Ta ütleb ka samal ajal, et tal on valus.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

1. Soovita tal psühhiaatri jutule minna. Kui ta sinust hoolib, siis ka läheb!
2. Psühhiatrit ei ole vaja karta, ta ka arst. Sisearsti ta ju ei karda.
3. Pingete maandamiseks on palju harjutsusi, üheks on minu Palve-Meditatsioon (teen seda ise iga päev kauem).
4. Kehalised harrastused, sport, regulaarne trenn. Alko ja suits - ei.
5. Vajadusel ütle tema emale.
Tegudele,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Hulluks minemine

19.01.12 / Psühhiaatria

Kas on võimalik minna hulluks sellega, et su kinnisidee hakkab sinu vastu töötama?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Sellest kinnisideest tuleb rääkida Emale ja üheskoos leida vastus ning lahendused.
Lastepsühhiaatri jutule koos Emaga ja sealt saad piisavalt häid juhiseid. Korralik puhkus, kerged kehalised harjutused on kasuks.
Seega - Ema, Psühhiaater, Harjutused.
Igast murest saab üle!
Saad ka sellest.
Arstionu Jüri

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Autismispektri häire?

17.01.12 / Psühhiaatria

Kui ma kahtlustan, et mul võib olla tegemist autismispektri häirega, siis kas ja kuidas oleks võimalik seda kontrollida 51 aasta vanuselt?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

1. Näitlejad õpivad suhtlemist Lavakunstikoolis ja enne etendusi teevad mitmeid kuid proove. Siis tuleb etendus.
2. Kõnemehed/-naised harjutavad esinemist, enne on kõne põhipunktid läbi mõeldud ja kasutatakse ka mnemotehnikaid (lähen mööda tuttavat tänavat ja esimese maja juures on sisśejuhatus ja räägin sellest ning tollest - "kleebid need loosungid või ideed selle maja külge", siis tuleb järgmine maja (sinna siis maja ette või aknale või korstna otsa järgmised olulised tegelased-mõtted)... lõpetuse laused olgu viimase maja "tegelased".
3. Suhelda sõprade- tuttavatega. Paljud tahavad rääkida ja vähesed oskavad kuulata. Alustada kuulamisest ning õige koha peal noogutada, kas tõesti! vaheleütlemisega kaaslast ergutada jne. Suheldes tekib suhtlemisjulgus.
4. Olla isikupärane, ISE. Sellisena olemegi teistele kõige huvitavamad, ka vaikides või vähese jutukusega.
5. Kas see on nüüd autismi-spekter või muu isikupära-omadus, see ei oma praegu mingit tähtsust.
6. Olla ISE - see ongi suurim kunst. Loomulik, loomupärane, õnnelik olla!
Parimate tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Punastamine ja enesehinnang

17.01.12 / Psühhiaatria

Tere! Minu peamiseks probleemiks on madal enesehinnang ja sellega kaasnev punastamine. Ma alati võrdlen ennast teistega ja pean kõiki teisi paremaks ning ilusamaks kui mina ise. Ma ei suuda inimestele silma sisse pikalt vaadata, see tekitab minus ebakindlust. Punastamine on olnud juba päris pikka aega minu tõsiseks probleemiks. Praegusel juhul see häirib täiesti minu tööd. Mul on võimalus saada endale parem töökoht ning praegu olen seal katseajal. Seejuures ma pean võtma inimesi tööle ja korraldama vestlusi. Kui ma ühe inimesega pikemalt vestlen, siis ma hakkan alati mõtlema, et ma ei tohi punastama hakata. Kordan endale seda mitmeid kordi, kuni ma lõpuks hakkangi punastama. Mul oleks vaja lihtsalt see mõte peast välja saada ja usun, et saaksin suurel määral ka oma probleemist lahti. Kuna mu probleem segab täielikult minu elu, siis olen kaalunud ka operatsiooni. Kuidas vabaneda punastamisest ja tõsta oma enesehinnangut ?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

1. Yogaõpetaja e. Guru annab oma Õpilasele ka mõtlemisharjutsusi. Üks esimesi, mida Õpilane hakkab mõttes ütlema (või siis poolvaljult mõttele kaasa ütlema), on: Olen Maailma keskus ja naba, muu Maailm tiirleb ümber minu. (5-7 või kuni 10 korda rahulikult mõelda-öelda).
2. Minu Palve-Meditatsioon. Vabastab pingetest, suurendab enesekindlust ja arendab veresoonkonda (pea üleval ja pea all, siis veresoonte lihaskond treenib end ja organism saab seda süsteemi paremini reguleerida).
3. Mõttes olla sellistes (nö punastamise) olukordades ja mõttes tunda rõõmu sellises olukorras olemisest.
4. Oma erialal/huvialal end rõõmsameelselt täiendada. Kes midagi oskab, see on ka enesekindlam.
5) Iga inimene on isikupärane, ainulaadne. Oma andekus leida ja välja kujundada. Olla ise - ka punastades - see on parim. Olla ISE!
Lisamõtteid vt. minu raamatust "Väljavalitu", vt Tervisemaja ptk-d.
Parimat sovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Probleemid enesevalitsusega

16.01.12 / Psühhiaatria

Tere!
Mure on selles, et kui keegi või miski mind vihale ajab (seda juhtub kahjuks väga tihti), siis ei suuda ma enda käitumist ohjes hoida. Tihti taban end ütlemast asju, mis on solvavad või teravad. Samuti mu mõtted on vägivaldsed (selle inimese suhtes, kes mind on marru ajanud). Tavaliselt lipsab vihahoos minu huultelt õelaid lauseid ja seda kõike enne, kui ma jõuan midagi läbi mõelda. Sellise käitumise pärast olen pidanud pisaraid valama, sest olles maha rahunenuna on mul tõeliselt kahju, et minu sees olev õel loom midagi sellist teisele inimesele suutis öelda.
Olen proovinud vihasena 3x sisse- ja välja hingata ning korrutada endale ''Võta rahulikult'', kuid see tundub olevat sama nagu räägiks seinaga.

Kuidas oleks mul võimalik oma viha talitseda ja enesevalitsust treenida? Kas peaksin pöörduma psühhiaatri poole?

Ette tänades,
G.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

1. Tegele regulaarselt kehaliste harjutustega, spordiga. Kes keha valdab, see valdab ka psüühikat.
2. Kui korralikult puhata (õige õpi- ja puhkerežiim), siis ka impulsiivseid "närvipuhanguid" on tunduvalt vähem või ei ühtegi.
3. Hinga välja ja mõttes ütle: Olen rahulik, valitsen ennast täiuslikult, Olen rahulik, valitsen ennast täiuslikult....Kuni tuleb tahtmine sügavalt sisse hingata. Siis loomulik (nii nagu organism tahab) sisse-hingamine sellele järgnevalt Ohkav-väljahingamine mõttega: Olen täiesti rahulik, valitsen end täiuslikult!
4. Tee seda harjutust ka "kuivalt" (mõttes on mõni eelnev olukord silnme ees ja siis) vt. 3. Hinga välja ja mõttes ütle: ...
Tubli, saad hakkama.
Head harjutamist,
Tohtrionu Jüri

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Motivatsiioni puudmuine/ raske keskenduda

16.01.12 / Psühhiaatria

Tere

Probleem on selles, et ma ei suuda eriti millegi tegemiseks motivatsiooni leida ning mitte ükski tegevus ei paku erilist huvi ega pinget.
Kuigi mu elus on kõik justkui hästi, on pidevalt selline tühi mõttetuse tunne. Nagu kõik siin elus oleks kokkuvõttes tühine ning ajutine ( mul ei ole absoluutselt mingeid enesetapu mõtteid ega kalduvusi).
Samuti on mul terve elu olnud väga raske mingi asjaga pikemat aega tegeleda. Lihtsalt tüdinen kõigest kiiresti ära ja liigun järgmise asja juurde. Samuti ei suuda ma üldse rahus istuda, alati peab käima telekas ning isegi telekat vaadates on tihti arvuti süles jne. Raamatuid on alati väga raske lugeda olnud, kuna juba peale 2 minutit lendab mu mõte mujale ja ka koolis tundides on alati väga raske keskenduda ja süveneda pikemalt kui 5 minutit (seda nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis).

Ma olen suutnud ennast võtta kokku lühemaks ajaks - käisin trennis 4 kuud ja tulemused olid väga head, kuid kuidagi jäi see pooleli nagu ikka.
Olen tegelenud erinevate hobidega, sarnaste tulemustega - alguses väga head tulemused ja mingi hetk lihtsalt asi vajub täiesti ära ja ei paku pinget.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Motivatsioon vt. minu raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja ptk-d ja keskendumise osas vt eelmist soovitust.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Pildilised ravijuhised: