Vastanud Jüri Ennet

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Erapsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Loe küsimusi ja vastuseid

Jüri Ennet on vastanud 6167 küsimusele.

 

Hüpersomnia

25.07.12 / Psühhiaatria

Sooviksin teada saada Miite Orgaanilise hüpersomnia kohta? Kuidas sellest vaevusest vabaneda, mis aitab?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Põhjusi mitmeid ja vajalik mitme eriala tohtri uurimisi.
1) Vererõhk madal ja uimasus-unisus kohe "käisest võtta".
2) Mida veri näitab?
3) Mitmed endokrinoloogilised häired ja sellega seonduv.
4) Liigne kehakaal ja vähene liikumine - rasvumise nõiaring "murrab unele".
5) Puuk ja tema "looming".
6) Mõnede ravimite nn kõrvaltoimed jne.
7) Eks siis jääb psüühika valdkond ka veel päevakorda - vajadusel.
Kuskilt tuleb alustada, küll siis ka lahendid ilmnevad.
Tegudele!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Närvid läbi, sügelus

25.07.12 / Psühhiaatria

Arvan et närvid täitsa läbi, kuna tööl üldse mujal midagi mis ei meeldi, lähen kohe närvi. Mitte et karjuks, aga sjuke tunne, et tahaks karjuda aaaah nagu ja siis muretsen täiega iga asja peale, näiteks mõtlen juba kuu kaks ette oma rahaasju ja elu ja siis, et pean pingutama ja tahaks kohe kõike korraga. Ma ei tea, lihtsalt muretsen ja närvitsen nagu iga asja pärast ja mõtlen üle kogu aeg kõike variante asjadest.
Ja siis nüüd pool aastat tagasi hakkas mul nagu igalt poolt sügelema, vahel siit, vahel sealt jne .ja siis läksin nahaarsti juurde, kes tegi proovid jne, aga mingeid näitajaid ei olnd ja kõik nagu okei ja siis andis kreeme asju ja uued šampoonid, aga see ei ole nendest ja arvan, et närvidest. Küsisin siis aind, et kas närvidest ei või olla, et punne ja asju ka midagi pole, ütles vabalt võib olla.
Ütles võtta üks kuur Kestine tablette ja need nagu aitavad seni, kuni neid võtavad ...ikka sügeleb, aga mitte siis nii palju, et magada ei saaks, aga nüüd olen neid juba söönud mingi 5 kuud, sest ilma nendeta ka olla ei saa, kratsin naha punaseks muidu ja ei saa magada normaalselt.
Mis nagu tegema peaks, sest nagu eluaeg ka neid süüa ei tahaks?
Äitäh!

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

1. Unega seonduv kontrolli alla - korralik puhkus.
2. Jõukohane treening ja mõnus saun, et nahk higistada saaks. Higi puhastab, on nahale kasuks. pesemisel rasvasemaid pesuvahendeid, et ei kuivataks nahka.
3. Merevesi (soolad) on nahale super!
4. Dieet, et neid E-Euroopa ja koduvõõraid toite vähem oleks. Kodumaine ja ehe.
5. Tööd-tegemised planeerida, et selle pärast mutretsema ei peaks.
6. Riietus õige, vähem sünteetikat.
7. Londoni OM jälgimine ilma õlleta! Õlu paneb mitmed haiguseidud-eelsoodumused "kobrutama" .
OK, Eestimaalane!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Liigsöömine

25.07.12 / Psühhiaatria

Mu poja, kes alles ainult aastane ja kolmekuune, aga ta nii meeletult tahab süüa kogu aeg, ta sööks kõik ära. Mida tegema peaks või on see loomulik?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Lastearst annab oma vastuvõtul siin konkreetse vastuse ja soovitused.
Kas toit on ikka lapsepärane ja väikelapsele sobilik?
Täiskasvanul on peale pärilike, hormonaalsete, somaatiliste jt. häirete kõrval toitumist mõjutavaks agensiks varjatud depressioon.
Pediaater aitab!
Kodune rahulik olemine - kodurahu - on väikelapsele alati suureks kasuks.
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Hirmud

24.07.12 / Psühhiaatria

Tere!! Minu elu segavad imelikud hirmud ja vahepeal hakkab nii paha (võibolla on need paanikahood). Tihtipeale on hirm hulluks minna ja enesekontroll kaotada. Ja siis lõpuks hakkab nii paha, pea on tühi, süda paha, närvilisus sees ja siis on tunne, et kohe-kohe lähen hulluks või suren ära. See on nii jube, olen kaheaastase lapsega kodus ja kardan, et äkki ükshetk kukkungi kokku;( Olen teinud suhkruvett ja pikali olnud, siis läheb paremaks. Vahel harva olen ka palderjani võtnud, see ka aitab;) Aga küsimus siis see, miks see kõik nii on? Ja mis see on?? Kuidas nendest hirmudest ja hoogudest lahti saada ?? Kui perearstile räägiks, siis tema kindlasti ainult soovitaks AD, aga ma ei taha neid kangeid rohte, kuidagi peaks ju ilma nendeta ka hakkama saama. Magada ma üldiselt saan normaalselt( unenägudes on ikka hirm hulluks minna), söön enam vähem korralikult, liigub vähe. Kõige suurem küsimus minu peas on, et kas on võimalik nii tasapisi hulluks minna? Ootan teie nõuandeid;)

Kõike paremat soovides;)

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Paanikahood on endast märku andnud. Veidi arstirohtu algetapil on kasuks. Siis harjutused ja üldtugevdavad võtted. Palderjan on hea, suhkruvesi on hea, kõik soojad joogid on head. Veeprotseduurid on head. Kehalised harjutused on head. Minu Palve-Meditatsiooni harjutus on v.hea.
Leida endale sobilik ja siis seda teha.
Kannatlikkust ja kõik saab korda.
vt. varasemad soovitused.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Tütrel karjumishood

24.07.12 / Psühhiaatria

Tere mul 10a tütar, kes 4a elas isa juures, nüüd 1,5a minuga, hakkasin märkama kui minu juurde tuli, et hakkab järsku karjuma, lihtsalt tuleb hoog peale ja maha ei rahune, siis hakkas nugadega ka mängima, kus hoidis taga kuklal mul nuga ja lubas mulle sisse lõigata. Olen käinud temaga psühhiaatri juures, seal käitub norm, aga kodus karjub ja mul üürikorter ja majaelanikud ei saa rahus elada ja varsti oht väljaviskamisele. Ja kui räägin temaga, siis ta ütleb, et ei kuula ja paneb kõrvad kinni.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Lastepsühhiaater ja veelkordselt konsultatsioon. Ilmselt veidi rahustavat rohtu vaja.
Vannis-basseinis rahustavad võtted.
Kallistamine jm kehaline kontakt (kui "aurad " sobivad).
Isa käest nõu ja abi küsida, isa kogemused suhtlemisel.
Mingi psühhotrauma pole veel lahendust leidnud. Mis tütar ise selgituseks toob? Kuidas suhted sõpradega jm käitumine?
Sõbralik, rahustav ja ´turvaline-enesekindel käitumine teie poolt.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Bipolaarne häire

24.07.12 / Psühhiaatria

Tere,
olen pöördunud psühhiaatri poole seoses depressioonidega, mis tekivad kord või paar aasta jooksul ja vahelduvad perioodidega, kus tuju on normaalsest kõrgenenum ja kõik, mis ette võtan, lausa lendab mu käes, mul on meeletult jõudu ja energiat. Depressioonide ajal ei ole mul enesetapumõtteid olnud kordagi, aga olen apaatne, ei taha midagi teha ega suhelda, olen omaette, töö ei edene ja olen väga kergesti ärrituv. Kerge ärrituvus kehtib ka kõrgenenud meeleolu perioodide kohta, olen väga äkilise vihaga ja impulsiivne, suudan kiiresti suure jama kokku keerata ja inimese läbi sõimata isegi tühiasja pärast, samas rahunen ka kiiresti.
Psühhiaater arvas, et mul võib olla bipolaarne häire ja sain selle vastu ravimeid, mida võtsin mitu kuud. Ravimid tekitasid suure unevajaduse, pideva uimase oleku, muud efekti ei täheldanud. Unevajadus ei kadunud isegi tablette pidevalt võttes. Kui psühhiaater küsitles mind, kas mul on kombeks raha raisata või alkoholiga liialdada, siis ei ole mul kumbagi. Olen ise ka täiendavalt bipolaarse häire kohta lugenud ja see külg sellest haigusest puudub mul täielikult. Mul pole mingit probleemi rahaga, peale paari õlle kuus ei joo ma alkoholi, ei suitseta, ei seksi ohjeldamatult. Nimetaksin end isegi pedandiks, sest maksan arved alati õigeaegselt, raha raiskan vaid siis, kui saan seda endale lubada, olen kellaaegades täpne ja järgin alati eeskirju ja seadusi ning mind ärritab, kui teised seda ei tee, näiteks lähevad vales kohas üle tänava. Kui sõltuvustest rääkida, siis ainsana olen enda juures täheldanud, et võin mängida tundide kaupa arvutis solitääri või mahjongi, kuni mängu võidan. See ei ole samas hasart, vaid selline tuim tegevus aitab mul mõtteid korrastada, samal ajal mõtlen millestki muust.
Varem olen ka abi otsinud meeleolulanguste puhul (sest kõrgenenud meeleolu ju ei häiri, pigem tuli see ilmsiks vestluses arstiga, ma ei osanud seda ise varem välja tuua) ja katsetanud aastaid erinevate antidepressantidega, aga peale suure kaalutõusu ei saavutanud ma midagi, masendushood ikka jätkusid.
Kummaline on see, et kui jätta pöörasused välja, tundub see bipolaarne muster mul tõesti olevat, sest hooti edeneb mu käes - ja ma ei liialda - tõepoolest kõik. Eriti, kuna mu töö on loominguline. Kuigi suudan seda ka autopiloodil päris heal tasemel teha, tuleb mul hooti see nii hästi välja, et ise ka imestan, kust mu aju kõik need sõnad ja seosed võtab. See tekst tekiks nagu iseenesest, ma oleksin justkui vaid vahendaja. Aga siis tuleb jälle see tuima ükskõiksuse hoog, kus ma ei suuda ridagi midagi loetavat kirjutada, ainult mingit halinat heal juhul, mille pärast on hiljem endalgi häbi.
Veel üks asi - ma ei armasta eriti inimestega suhelda. Vähemalt mitte otse. Ma ei ole häbelik, vaid mulle lihtsalt ei meeldi koos teistega olla. Kui võimalik, eelistan telefonikontaktile kirjalikku, telefoni lülitan sisse vaid siis, kui mul on vaja sellega tööd teha või mingi hädapärane kõne. Kui näen vastamata kõnet, olen väga ärritunud, eriti, kui number on tundmatu ja ma sealt kedagi kohe kätte ei saa. Mind ärritab tohutult, kui inimesed minuga ühendust saada üritavad. Ma ei ava ka töömeili, kui konkreetselt midagi ei oota. Kui olen sunnitud viibima kohas, kus on palju inimesi, leian pidevalt, et teised ärritavad mind. Kes räägib valjusti telefoniga, kelle laps kisab. Hoian end vaos, aga mõttes kujutan ette, kuidas neile alles näitaksin. Mul on väga vähe tõelisi sõpru, aga rohkem ei ole mulle tarvis, suhtlen vaid nende inimestega, keda oluliseks pean. Aga neid inimesi on, nagu kahtlustan, ebanormaalselt vähe. Sellega on selline seis, et olen ise olukorraga rahul, ma ei taha suhelda. Aga mulle endale tundub, et see on kuidagi ebanormaalne ja teiste inimeste tõekspidamistest nii palju erinev, et olen veebist otsinud, ega ma ole juhtumisi psühho- või sotsiopaat. Aga loomadele liiga teha ma ei suuda, järelikult psühhopaat ilmselt ei ole. Seadust ei rikuks ma iialgi.
Kiri sai pikk, aga see on mind lihtsalt juba nii kaua vaevanud. Ma ei saa aru, mis mul viga on ja ükski psühhiaater, kelle poole olen pöördunud, pole ka ilmselt seni veel pihta saanud. Miks siis muidu asjad ei klapi ja midagi ei muutu. Mind häirivad need masenduse episoodid, kus ma ei taha midagi teha, lõikan end maailmast täielikult ära, rikun suhteid (sest tundun endale sellise hädakägarana, et teised nagunii peavad ka mind selliseks - kuigi hiljem selgub, et ei pruugi, vaid ma ise olen tol hetkel nii mõelnud) jne. Kuigi tõenäoliselt ei ole ka need episoodid normaalsed, kus mulle tundub, et olen maailma naba ja saan kindlasti kuulsaks kirjanikuks, olen enda arust (ja vist päriselt ka, sest sellistel perioodidel tõmban inimesi ligi, kellega ma tegelikult ei viitsiks suhelda - tähelepanu on mulle alati olnud rohkem, kui ise soovinud olen) võluv, andekas ja huvitav. Ma ei tea, kas mingil ajal olen ka n-ö normaalne, aga ju selliseid perioode ka on, kus olen lihtsalt rahulik ja tiksun vaikselt. Samas ei tee ma mitte midagi väga äärmuslikku, kuid mind häirib, et mõnikord peavad mõned inimesed, kellest päriselt hoolin, mind liiga emotsionaalseks ja impulsiivseks.
Või on see võimalik, et mul polegi haigust, vaid keeruline iseloom?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

1) Päevik aitab nendele meeleolu-, mõtte- ja tahtemuutuste perioodidele selgust tuua.
2) Ravimite korral ei tohi end nendega "soodaks" teha, ravimi hulk peab optimaalne olema, et töövõime ja elukorraldus õigetes raamides oleks. 33) Enesehinnagule lisaks peab ka kellegi lähedase seisukoht-arvamus käepärast olema, et asi objektiivsem oleks.
4) Koostöö psühhiaatriga "ei võta ka tükki küljest", on soovitav.

Teatud piirideni on need "lainetused e bipolaarsused" täieliselt normaalsed-isikupärased ja neid ei maksa ka liigselt muutma hakata - flöödist ei maks pajupilli tegema hakata.

Päevik aitab neid perioode prognoosida ja seega vajadusel ka arstiabi poole pöörduda.
Kaunist Päikest ja Kuud!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Ärevushäire

23.07.12 / Psühhiaatria

Sai umbes pool aastat tagasi ecstasy tabletti proovitud ööklubis. Natukese ajapärast muutus pilt ebareaalseks ja tekkis tugev hirmutunne. Inimesed liikusid väga kiiresti ja kõik jõllitasid mind. Mingi aja pärast läks see üle ja arvasin, et sellega on nüüd kõik. Hiljem ööklubides käies(tarvitanud alkoholi) hakkasin tundma ärevustunnet või sellist kerget paanikahoogu(kestab natukene aega, mõni minut), et peab korraks välja värsket õhku hingama minema. Tunneks nagu kerget hädaohu tunnet, nagu kohe juhtuks midagi, keegi tuleks kallale vms. Nüüd natukene aega tagasi oli väike tähistamine sõpradega kodus, kõik istusid köögis, ma läksin wc-sse, tagasi minema hakates tuli suur paanikahoog peale, hakkasin kartma ja läksin oma tuppa. Mingi hekt ei suutunud enam olla ja hüppasin aknast välja( väga suur hirmutunne oli, hakkasin oma sõpru kartma) ja jooksin minema. Olin kuskil põõsastes peidus ja lootsin, et see läheks üle (olin kokku mõni tund peidus umbes) Siis kui alkoholi mõju oli vähenenud, julgesin tagasi minna. Täna istusime laua taga sõpradega, võtsin paar lonksu õlut ja tundsin korraks, et nagu see paanikahoog hakkaks tagasi tulema. Kiiiresti jõin vett peale ja läks üle. Mida edasi teha tuleks, et sellest vabaneda?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Oli psühhootiline episood.
Kui "jobuks" jääda ei taha, siis ei tilkagi alkoholi ja ei mingit narkotsi.
Psüühika on ülitundlik ja te ei ole "puupea" e tuima närvisüsteemiga.
Kerged sportlikud harjutused, eluviisid. Korralik puhkerežiim.

Psühhiaatri konsultatsioon tuleb kasuks, rahustab närvisüsteemi, saab asjaoludele selgust, vajadusel mõnda arstirohtu.
Head harjutamist!
OK! e. Ole Karske!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kanepi tarvitamine

23.07.12 / Psühhiaatria

16aastane poeg on tarvitanud aasta lõikes kanepit.
Kas on võimalik teha kindlaks kanepi sõltuvust!
Kas saate edastada narkoloogi kontakte, kelle poole pöörduda?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Wismari haigla Tallinnas või siis Tallinna Lastehaigla.

Poiss panna sporti tegema, siis tuleb temast mees. Arst-narkoloog vaid annab suuniseid ja veidi abirohtu, aga ise peab inimene karskusrajale minema.

Kanepile järgnevad hiljem parasjagu "tugevamad ja ohtlikumad laksud" ja seetõttu tuleb kanepi tarvitamist võtta suure tõsidusega.
Olümpiamängud Londonis on heaks spordipisiku süstimiseks.
Terves kehas narkovaba meelsus!

Aga tähtsaim - kohe täna kehalise tegevuse-spordiga tegelema hakata.
OK! e. Ole Karske!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Iiveldus, ärevus, krambid

23.07.12 / Psühhiaatria

Viimane kuu aega on mul olnud niimoodi, et näiteks kui olen väljas, hakkab täiesti juhuslikul ajal väga-väga halb. Tunnen, et ei ole õhku ja süda ka taob (vähemalt mulle tundub), käed värisevad ja selline nõrk tunne tekib. Tahaks kähku kuskile istuda ja veel parem- koju. Iiveldab ja keerab sees, mõnikord võib ka põhja alt visata, vähemalt selline tunne on küll ja on olnud juhus. Ilmselt seedeprobleem see siiski olla ei saa? Kuna see ju juba viimased kuu aega ja mitte pidevalt. Kas äkki närvid? Kuid kui ma olen värskes õhus, siis kuidas mul saab nii juhtuda? Pole varem nii olnud, seega olen nagu peata kana.

Paanikahood ja ärevushäire on juba mitu-mitu aastat tagasi diagnoositud, aga see pole varem nii avaldunud. Kui juba aastaid olnud ühtemoodi, kas siis järsku saab süveneda, samas on mul nüüd uus ja pingeline töökoht ja pärast sinna tööle asumist, hakkaski mul see kõik. Samas sellel ei pruugi olla seost


Lisaks tekivad tõmblused/krambid. Käisin arstil, arvati, et langetõbi, tehti vajalikud uuringud, kuid leiti, et pole. Rohkem edasi ei uuritud. Ka pärast seda on esinenud. Viimati olid kohe väga-väga tugevalt. 3x väikeste vahedega. Öösel, siis kui viskasin pikali, et magama heita. Lisaks kaasnes tohutu iiveldus, ajas oksele, kuid kuna olin söönud vaid 2 grillvorsti, siis midagi tulla ei olnud.
Olin tarvitanud ka 1-e õlle, kuid kas saab sellest olla? On tekkinud ka ilma alkohoolse joogita.

Söök ei ole juba päris mitu päeva sisse läinud, kõht tühi, kuid samas süda paha ja ei lähe sisse, Igal hommikul on kõht pärast 1-2 võileiba lahti. Süda taob ja kehv olla.

Milles võib olla asi?
Tänan vastuse/vastuste eest

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

1) Naistearst ja perearsti poolt üldanalüüsid (vererõhk - arvatavasti hüpotoonia).
2) Meelemürkidele (ka õlle) ei. Igasugune meelemürk loob eelsoodumuse krampidele.
3) Ortostaatilised harjutused, et minestaine päevakorrale ei tuleks (vt. varasem, minu Palve-Meditatsioon e. pea ülal-all-ülal... süteemi harjtused).
4) Toitumisrežiim, korralik mälumine, et seedesüsteemi tegevust optimeerida.
5) Korralik puhkus, une arvelt ei võta.
6) vt Tervisemaja "korruseid"-soovitusi minu rmt-st "Väljavalitu" ja neid siis - enda isiksususele kohaseid - siis regulaarselt rakendada.
7) Enesemuutmise-tugevdamise Päevik.
Tegudele!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Depressioonis inimesed

22.07.12 / Psühhiaatria

Tere. Mul on mure isa pärast, kes on väga sügavas depressioonis. Ta on minu emast juba 13 aastat lahus, kuid ta pole sellest veel üle saanud. Ta näeb siiamaani oma lapsi ja laste ema unes ning loodab, et äkki kunagi veel on lootust üheks perekonnaks saada. Samas nüüdseks on ta sellest juba aru saanud, et seda ei juhtu mitte kunagi. Ta elab koos vanaemaga, kuna see on juba nii vana, et ta ei saaks üksinda hakkama. Nad elavad eramajas, mille eest isa ei soovi hoolt kanda, kuna tal pole mitte mingisugust motivatsiooni. Samas maja kõrvalhoone on kokkukukkumise äärel. Ehk on suureks stressi allikaks. Vanaema on juba väga vana ja ajab kohati päris rumalat juttu ning põhjustab samuti stressi. Isa vajab enda kõrvale teist omavanust elukaaslast, kuid kaks naist ühe katuse alla ära ei mahu. Vanaema pole ka nõus kuhugi mujale minema, kuna soovib elu lõpuni oma kodus olla. Ehk isa peab põhimõtteliselt ootama vanaema äraminekut, enne kui ta saab oma eluga edasi minna. Olukorra teeb nukramaks veel püsiva töökoha puudumine ning rahalised raskused. Töökoha otsimise käigus negatiivsete vastuste või vastuste üldse mitte saamine, tekitab jällegi suurt masendust. Kasu pole ka lastest, kes nüüdseks on juba täiskasvanud, kodust kaugele ära kolinud ja saavad omalkäel hakkama. Lapsed käivad küll aegajalt külas, kuid see pakub ainult lühiajalist vaheldust. Kõik need üksiolek, maja, vanaema, töö, võlad, laste jaoks kasutuna tundmine ja rahalised probleemid on vahelduva eduga kestnud juba 11 aastat ning on tekitanud inimeses tugeva depressiooni ja masenduse. Ta ei suhtle enam inimestega, on endasse tõmbunud, ärritub kergesti, on pidevalt meeleheitel, käitub ennasthävitavalt ning ootab iga päev ainult selle lõppu. Tema kannatus hakkab katkema.
Kahjuks pole minust talle eriti suurt toetajat, kuna ka ma ise olen tõenäoliselt väikses depressioonis. Olen näinud ja kuulnud, kuidas isal omalajal väga hästi elus läks ning kuidas me rahaliselt olime väga heal järjel. Siis aga tekkisid probleemid, vanemate lahkuminek, unistuste purunemised ja isa mandumine. Kõike seda elasin ma väga raskelt läbi ning pole veel siiamaani sellest täielikult üle saanud, kuna suhtlen isaga edasi ning probleemid on veel õhus. Samas usun, et kui isa probleemid laheneksid, siis paraneksin ka mina.
Isa arvab, et teda pole enam kellelegi vaja ning, et tema elu on põhimõtteliselt läbi. See sai läbi sellest hetkest, kui ta oma elu kõrghetkel oma laste emast lahku läks ning kodust laste juurest ära tuli. Kõik edasine on olnud ainult virelemine ning olnu tagaigatsemine ja kahetsemine. Inimesel on eluisu otsas ning nüüd arvestab juba päevi, kuna on kõige mõistlikum ära minna. Ainus, mis teda elus hoiab on südametunnistus ning kohusetunne oma ema aitamise suhtes.
Siit siis lõpuks küsimused Teile. Kas seda inimest on veel võimalik kuidagi aidata ja kui, siis kuidas? Kuidas oleks võimalik panna inimest unustama olnut ja eluga edasi minema? Kuidas tuua tagasi inimesele eluisu? Mida vastata küsimusele "Milleks ma siin veel edasi elan?"?.

Ette tänades!

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Et elus asjad paremaks läheksid, siis on vaja midagi MUUTA. Muuta oma hoiakuid ja elusihte. Kohusetunne esivanemate ja Laste ees on
nr. 1 Teadmine, et mind vajatakse, ja ma olemas olen on oluline.
Sügavast depressioonist aitab välja tulla arstirohi - antidepressant ja seda soovitan veidi võtta. Järgnevalt tuleb töid-tegemisi jõudumööda ette võtta ja teha - tehtud töödest saab inimene uut jõudu, energiat. Vanaemaga koos elamine ei tohi segada uue elukaaslase otsimist ja leidmist - seda tuleb talle selgitada.
Koos teiste laste-sugulstega arutage olukorra parandamise võimalusi ja neid siis temale viisakalt pakkuma - ta tunnetab pereklanni üksmeelt ja toetust.
Isa psühhiaatri jutule.
Ise lugege siin varem pakutud soovitusi. Vajadusel psühhiaatri jutule.
Lahendid on olemas, tervise-probleemid kõrvaldatavad. On võimalik adata!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Pildilised ravijuhised: