Vastanud Jüri Ennet

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Erapsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Loe küsimusi ja vastuseid

Jüri Ennet on vastanud 5974 küsimusele.

 

Antidepressandid ja rasedus

11.02.12 / Psühhiaatria

Tere
Olen tarvitanud Cipralexi ärevuse maandamiseks juba umbes viis aastat. Nüüd sain teada, et olen rase. Ravimi infoleht ütleb, et ei tohi lõpetada ravimi kasutamist järsult, aga edaspidine tarvitamine pole ka raseduse ajal hea. Kuidas peaksin toimima?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Ravim nädala-kahega (annust vähendades) lõpetada. Jalutuskäigud ja rahustavad teed. Juuste harjamine. Mõnuga teha sünnitamiseks soovitatud harjutusi.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Keskendumishäired ja Nootropil

09.02.12 / Psühhiaatria

Tere. Käisin psühhiaatri juures, kuna ei suuda keskenduda. Ta kirjutas mulle Nootropil 800 mg. Ütles,et need on ajuvitamiinid. Infolehte lugedes selgus et Nootropili kasutatakse täiendava ravimina kortikaalse müokloonuse korral. Selle haiguse puhul
põhjustab närvisüsteem inimesel tahtmatuid sundliigutusi, mis väljendub eriti käte ja jalgade lihaste
korduvates ja kiiretes tõmblustes.
Kas See on normaalne, et ta mulle selle ravimi kirjutas ja kas peaksin seda võtma?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Kui kirjutas, ju siis pidas vajalikuks. Aju vitamiiniks neid igapäevaelus kutsutakse küll.
Rohi on hea, aga harjutused on veelgi paremad. Umbes 1/5 südame-veresoonkonna potentsiaalist suundub aju tegemistele. Kui end kehaliselt harjutada, siis see südame-veresoonkonna võimekus kasvab ja paraneb ka aju verevarustus.
Väga hästi aitab õppimisele kaasa minu Palve-Meditatsiooni harjutus - vabastab liigsetest pingetest, parandab aju verevarustust, õpetab psühhoregulatsiooni.
Õigel aja puhkuma, korralik puhkerežiim.
need "müokloonuse" probleemid ei puutu praegu siia.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Pidev pinge ja ärevus

08.02.12 / Psühhiaatria

Ma tahaks olla rahulik, rõõmus ja muidugi ka tugev hingeliselt. Ma olen suhtes olnud oma poisiga oma 3 pool aastat. Suhte alguses me sobisime nii hästi, meil oli tore ja hea koos olla, aga nüüdseks on sellest suhtes saanud täielik õudus.
Ta teeb neid asju mulle, mida ta ei tahaks, et mina talle teeks, sellest tuleb päris tihedalt tülisi. Muidugi on ka minul omad saladused minevikust. Selle koha pealt tahaksin saada vastust, et kas see võib olla ka mõjuv põhjus, miks me enam läbi ei saa ja suhe aina halvemaks läheb, et on asju mida ma olen valesti teinud ja millega talle kindlasti haiget, aga mida ta ei tea ?
Ma ei usalda teda üldse ja seda sellepärast, et on ka asju, mida tema on mulle teinud ja mis on mind väga ärritanud.
Nimelt minu mure seisnebki selles, et ma ei suuda enam ilma temata olla ja ka temaga olla, kui ma temaga pole on mul sees kogu aeg selline ärevuse tunne, söögiisu kaob koheselt, keha kattub külma higiga ja tekkib okserefleks.See on nii naeruväärvne, aga tõsi.
Ma lähen endast nii välja ja muutun nii armukadedaks, kui ta läheb kuhugi, kuhu mina kaasa ei saa minna või ta lihtsalt mind kaasa ei võta.
Ma tahaksin saada nõu ja abi, ma ei taha teda nii lihtsalt kaotada oma emotsioonidega. Ma ei jõua enam nii edasi, sest selline jama on kestnud juba vähemalt 2 aastat koos oldud ajast ja lihtsalt tahan rahus temaga õnnelik olla või peab üldse lahku minema?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Praegusel noorusetapil on esikohal õppimine. Kui õppimine ja sellega seonduv laabub, siis paraneb enesetunne, enesekindlus ja ka suhted kodus ning väljaspool.
Praegusel noorusetapil on oluline kehaline aktiivsus, kerge sport. Kui sporti teha, siis vabaneb inimene liigsetest pingetest ja suhtlusporbleemid paranevad. Pranevad, sest usk endasse ja enda sportlikku olemisse annab ka usu enda psüühikasse ja sellega seonduvasse - suhtlemisse teiste inimestega.
Uhke peab olema ja ennast madaldada-alandada ei tohi. Siis paranevad ka suhtlemisega seotud asjaolud.
Vanematele oma sõpradest rääkida, nendele neid tutvustada - ka see annab turvatunnet ja parandab suhtlemist.
Eneseaustusest algab sõbrasuhe, siis on sõprussidemed kaunid. Enesealandamisest tulenevad vaid alandused, piinad, vaevused, peavalud, unehäired jms.
Eneseaustust!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennetr

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Meeletu hirm, ärevus

08.02.12 / Psühhiaatria

Tere
Paanikahood algasid esimest korda 12 a tagasi. Tõenäoliselt vallandas selle tookord keskkooli lõpueksamid ja oma poisist lahku minek ühel ajal, mis paanikahoogudena vallandusid mõne kuu pärast. Siis oli põhiline hirm kogu aeg, et nüüd lähen hulluks. Kuid sain abi arsti juures käimisest ja mõnest Xanaxist, niiet AD-d polnud vaja.
Uuesti kordus 3-4a pärast, kui mees välismaale tööle läks. Taas meeletud paanikahood, külma- ja higihood. Siis tundus kõik nii tühi ja mõttetu ja oli tunne, et ma ei saagi normaalseks, et see haigus tagasi tuli. Ja sellest alates hakkasin ma meeletult kartma ülespoomist, kuna seda oli kuidagi nii palju juhtuma hakanud inimestega, keda teadsin, nad ei olnud küll väga lähedased, näiteks keskkooli ajal tegi seda raamatukogu juhataja, seejärel kohe tema lesbist elukaaslane, siis veel omakorda tolle isa. Siis aastaid hiljem minu esimene naisülemus ja kohe varsti üks tööline, kellega ma koos ei töötanud, kuid teadsin teda. Siis veel ühe tuttava noor õde. See kuidagi nii kohutas. Hakkasin kartma nööre, rihmu, juhtmeid, neid kohti kus need inimesed elasid või töötasid. Kuid sain AD-d ja sain selleks korraks jälle üle.
Siis jälle oli vahe u 2-3a, suhtes olid jälle keerulised ajad ja kõik kordus, paanika, ärevus ja meeletu hirm ülespoomise ees. Olukord oli kuidagi nii lootusetu, ei mõistnud, miks see kõik kordub, sõin 2kuud AD-d, kui sain teada, et olen rase ja see oli tohutu jõud paranemisele ja hakkasin rohtusid ära jätma ja sain taas sellest üle.
Kuid nüüd, kui olen lapsega üle 2a kodune olnud, tuli jälle see õudus tagasi ja tunne on selline, et hullem, kui kunagi varem. Lapsega kodus olles on tekkinud meeletu rutiin, kuna laps on ka suhteliselt aktiivne ja kange loomuga, on pidevalt vaja teda keelitada ja tegeleda. Pettumust ja lootusetust minus tekitab omakorda veel see, et arvasin, et kui mul on juba laps, siis on see haigus igavesti peast pühitud, et see ei kordu enam, elul on ju uus tähendus, aga ei. Suhetes oli terve eelmine aasta tegelikult vägagi pingeline ja kaalusin isegi lahkuminekut, kuid kõik siiski laabus ja suhe on korras. Kuid meeletud hirmud ja paanikad on kohal. Algasid kuu aega tagasi ja võtsin kohe Anti stress tablette 2 nädalat 2tk päevas ja tundus, et piisas, kuid siis jätsin ära üks päev ja kohe läks asi hullemaks. Öösel praktiliselt ei maga, kui siis väikeste unede kaupa, söögiisu ka pole, söön kuidagi selleks, et saaks rohtu võtta. Arst kirjutas siis Sertraliini, peale seda läksid hommikud eriti kohutavaks, hommikupoole ööd tekivad paanikahood ja meeletu ärevus, mida tekitab omakorda ka see, et mees läheb tööle ja ees on jälle pikk päev lapsega kahekesi. Kas on äkki võimalik, et see depressant ei sobi, kuigi olen seda ka varem võtnud ja ei mäleta, et varem oleks nii raske olnud? Varem olen ma ka tööl käinud ja pole niiviisi üksi kodus olnud, see ka kindlasti kergendas asjaolusid. Ja kõige selle taga on omakorda meeletu hirm kaotada enesekontroll, pidev hirm ülespoomise ees. Erilist hirmu tekitabki see teadmatus, mis seisundis ja miks inimesed selliseid asju teevad, et äkki olen ma sellele seisundile ka väga lähedal oma paanikahoogude ja meeletu hirmuga selle ees? Olen lugenud igasugu lugusid erinevatest hirmudest ja enamasti soovitatakse oma hirmule vastu astuda, kuid kuidas on võimalik hirmule ülespoomise ees vastu astuda? Samas hirmutab mind ka väljend, et mida kõige rohkem kardad, see ka juhtub. Siis keerlevad sellega seoses igasugu mõtted, et kas see ongi äkki siis minu saatus? Kui nüüd viimased hommikud on väga halb ja lootusetu tunne olnud, siis kardan igat hetke, et kas nüüd ma teengi seda? Ja see ajab meeletult paanikasse ja rahutusse. Võtan hommikul pool Xanaxit ja see teeb korraks uniseks ainult, kuid kui võtan Sertraliini ära tunnen 1-2 tunni pärast juba kergendust ja nii läheb lõunaks olukord normaalsemaks. Kas on võimalik, et depressant nii kiiret mõju avaldab, sest tundsin seda kohe esimesest päevast, praegu võtan seda 6-dat päeva alles. Tundub nagu hommikul oleks antideprssandil positiivne mõju ja vastu hommikut see kaob. Nüüd kui olen 2päeva pool Xanaxit hommikul ja õhtul juurde võtnud pole uni küll paranenud ja ei saa arugi, et oleks seda võtnud, nii et kas siis on üldse seda juurde võtta, äkki on hoopis mõni unerohi, mis aitaks välja magada ja ehk on siis ka hommikud kohe normaalsemad?
Kas ma saaksin ennast ka ise kuidagi aidata, sest see on nii kurnav ja kas sellest on üldse võimalik üle saada? Kas asi on juba liiga kaugele läinud? Kuidas üldse sellist seisu liigitada, on see foobia, trauma või mingi psüühika häire?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

AD on hea, seda hommikul jätkata, Xanax mängust välja jätta. Õhtul lisaksin mitte unerohtu, aga und soodustavat AD-d - Remeron (annusega mängida, leida sobiv und soodustav annus).
Psühhoregulatsioon (minu Palve-Meditatsioon).
On nii ärevushäiret ja on ka sundmõtteid.
Probleem kõrvaldatav.
Rõõmu lapsest ja temaga tegelemisest! Korralik puhkus ja kohustuste/vastutuse jagamine. Nii mureprobleemid kaovad ja tuleb rõõm! Tuleb!
Head harjutammist,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Küsimus sõltuvusest!

08.02.12 / Psühhiaatria

Tervist lugupeetud doktor!
Pöördun Teie poole järgmise murega!
Nimelt pikaaegselt kasutanud paanikahäire ravis AD-sid ( alates Cipramil, Cipralex, Citalex),samas ka rahusteid Rivotrili ( tavaline on 0,5 mg annust), Diazepam ja paljusid abistavaid rahusteid!
On kõike proovitud, sh. Teie nõuandeid, raamatuid! On olnud kergemaid aegu-aga viimased 3 kuud üsna rasked. Üks põhjustest võib olla suur soov vabaneda mingil moel Ad-de kasutamisest-sest väga pikaaegne kasutamine on mõjunud halvasti (näit. neerupealsete näitajale, vererõhk eriliselt madal:pidev nõrkus, pearinglus!)
Austatud doktor! Mida Teie arvate: Kasutades suuremas annuses Rivotrili, vajadusel , mis juba üsna tihti, suuremas annuses kui 0,5 mg( muidu igal õhtul 0,5 mg,vahetevahel proovinud üle mitme päeva). Kui võtan suurema annuse, siis olen tähele pannud, et järgmistel päevadel enesetunne oluliselt parem! Kas selline olukord viitab sõltuvusele? Ja viimased 2 kuud olen püüdnud hakkama saada loodusliku AD-ga( Soome toode Depremiil), ka teised ( Nervoheel näit.)-et kuidagi pääseda alguses nimeteatud AD-de küüsist( ka need võivad ju teisi näitajaid mõjutada-äkki üleravimine?)Kumb on halvem? Teie kirjutate, et peaks kasutama pärast Cipralexi võõrutust mõnd teist rahustavat( võtta õhtul) AD-d! Missugune see Teie arvates peaks olema? Aga ka ilma Rivotrilita on ka raske hakkama saada-kuigi arstid nimetavad 0,5 mg väikeseks annuseks-minul tekivad paanikahäirega raskematel kordadel tugevad värinad! Palun Teie arvamust-missugusele teele proovida minna ravimitega? Kõiki muid nõuandeid proovin jõudu mööda! Tahaksin kõigest väest saavutada paremat elukvaliteeti ja et mitte tunda kartust hommikul päeva ees ja õhtul olla muudes mõtetes! Kas on õigem AD, mida´ette võtta Rivotriliga?
Tänades Teid vastuse eest!

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Rahustid (Rivotril) vähendada-ära, kindlasti ära. Asendus neuroleptikumidega. Harjutused.
Rohuskeemi muutus vajab psühhiaatriga koostööd. Muud tegevused vajalikud.
Kannatlikkust!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Haiguslik ärevus

08.02.12 / Psühhiaatria

Olen firmajuht ja mul esineb haiguslik ärevus, vererõhu kõrgenemine ja sellega kaasneb higistamine

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Ärevushäireid esineb tänapäeval palju. Nii meestel kui ka naistel.
Rohud olemas, harjutused olemas, tulemused olemas.
Rohud, harjutused, "uued prillid"´- selline on raviprintsiip.
vt. varasemaid soovitusi.
Rohtu annab psühhiaater. Harjutusi tuleb ise teha. "Uued prillid" e uus hoiak tuleb endal ka ise kujundada (vt. minu raamatut "Väljavalitu").
Tegudele!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Psühhoos vs psühhootilisus

07.02.12 / Psühhiaatria

Tere! Ma ei oska kusagile mujale pöörduda selle lihtsa küsimusega. Nimelt kui on vaja lahti seletada, mõtestada, mis on ja mida tähendab psühhootilisus, siis kas ma võin psühhoosi terminoloogiast lähtuda? Kas neid termineid (psühhootilisus ja psühhoos) võib samastada?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Psühhootiline e psühhoosi sarnane. Kui probleem on ligvistiline, siis saab õigekeelsuse sõnastikest hea vastuse.
Kui probleem on sisuline, siis tuleb tohtri jutule minna ja selal selgub asja olemus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Obsessiiv-kompulsiivne häire

07.02.12 / Psühhiaatria

Kas obsessiiv-kompulsioonsele häirele on ravimi tablette
või on see lootusetu haigus millega pead elama?
Tuleb välja et mul on okh.
Ja see segab nii hullult.
Leidsin internetist okh sümptomeid ja mul on samasugused sümptomid.
Mind segavad juba kaua aega need tahtmatud mõtted ja tegevused, mida pean tegema. Nagu rituaalid. Ja kui ma neid rituaale teen, siis see rahustab mind. Ja kui ei tee, siis ajab see nii endast välja. Ajab ärevusse ja närvi.
:)
Minul on alles märtsis psühhiaatriaeg ja järgmine kuu psühholoogiaeg.
:)
:)
.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Head rohud olemas.
Minna koos ema/isaga Psühhiaatriahaigla valvearsti jutule - saab juba rohtu võtma hakata, muret kergendada.
vt. varasemaid soovitusi.
Igast murest saab üle!
Tegudele.
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kui vanemad enam ei suuda (mure lähedase pärast, kes vajaks psühhiaatrilist abi)

07.02.12 / Psühhiaatria

Tere!
Mul on tõsine mure ja juba ka hirm oma mehe venna pärast. Nimelt oli ta paar aastat tagasi Tallinnas psühhiaatriakliinikus veidi aega ravil ja peale seda läks tegelikkuses asi veelgi hullemaks.
Esialgu olid tal mingid luulud, et teda on ära neetud ja näeb, et veel, et keegi teda kogu aeg vahib(ausalt öeldes ajas ta ka mulle hirmu nahka). Küll ta põletas küünlaid jne. Hirm ja kartus olid tal tõesti suured. Mingi väevõimuga siis saadigi ta kliinikusse. Sealt tulles hakkas ta põletama fotosid ja asju, tassis enamus asjadest ka lihtsalt prügikasti(tehnika ja riided, autost ei tea me tänaseni midagi. Nüüd hakkas hävitama ka oma vanemate asju, on kraapinud maha näiteks juba külmikult ja pliidilt ja veel mõnelt asjalt kõik kirjad ja numbrid, ja tassib prügimäele mida aga kätte saab. Pesema pole ka seniajani läinud-kardab vett. Kuna ta on olnud ka juba mitu aastat töötu ja nüüdseks puudub ka haigekassa. Et see saada, peaks ta vaid paberitele alla kirjutama ja et saada ka mingitki abi, aga ta ei kirjuta mitte ühelegi paberile alla. Ta kardab kõike. On ähvardanud ka vanemaid tappa ja on ka oma isale kallale juba läinud. Politsei ei ole saanud midagi teha kuna vend lihtsalt pani jooksu ja kõik. Psühhiaatri juures käimise lõpetas ta juba ammu, nagu ka rohtude võtmise. Mis asi see võiks olla ja kuidas saada inimene siiski ravile. Kas tõesti ainult kohtu kaudu, kes määraks sundravi? See oli vaid lühikokkuvõte 30-aastasest meesterahvast

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Selle psühhiaatri jutule (sinna haiglasse), kus ta ravil oli ja olukorrast rääkida.
Saab korraldada hospitaliseerimise, saab ravida, vajadusel vormistada paberid, et saada veidi tasu (nö invaliidsuspensioni), saab-tuleb võibolla vormistada eestkoste.
Vajalikke tegemisi on seega palju. Probleemid vajavad lahendamist.
Head ravimid olemas, aidata saab oluliselt.
Tegudele, psühhiaatri jutule esialgu ilma selle vennata.
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kergesti vihastamine

07.02.12 / Psühhiaatria

Mida teha, kui lähen millegi peale vihale ja ei suuda ennast kontrollida ja ütlen vihahoos sõnu, mida pärast ei mäleta? Vihastun kergesti, armukadedus mehe sõbrannade vastu ka suur. Nutma olen ka viimasel ajal kergesti hakanud. Tulekul ka laps ning ei tea, kuidas enda närvid korras hoida.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Naistearsti juures regulaarne kontroll.
Jalutuskäigud iga päev koos abikaasaga.
Mehel ei ole sõbrannasid vaja, temal on aeg ja kohustus Lapse eest hoolitseda, kes praegu emaüsas varjul.
Mehele öelda, et aeg on mehistuda, poisiiga on nüüd möödas. Nüüd on kohustused.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Pildilised ravijuhised: