Vastanud Jüri Ennet

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Erapsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Loe küsimusi ja vastuseid

Jüri Ennet on vastanud 6119 küsimusele.

 

Coaxil

18.06.12 / Psühhiaatria

Tere! Tahtsin küsida antidepressandi Coaxili kohta. Kui pikalt peaks seda tarvitama kui on depressioon ning ärevushäire? Kas pikaajaline kasutamine on kuidagiviisi ka ohtlik? Päevane annus on 1 tablett 2x päevas. Kasutasin seda 3 nädalat mais ning tundsin, et hakkas aitama, kuid siis jätsin pooleli ning nüüd pöördusin nende juurde tagasi.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Arstirohtu vaja võtta kuu-poolteist. Harjutusi teha (viis rühma, neist alustuseks kehalised). Minu Palve-Meditatsioon.
Arstirohi ohtlik ei ole, harjutused vajalikud ja siis uus hoiak ehk prioriteedid. (vt. eelnevaid, Ristkülik diagonaaliga ja "uued prillid" raviprintsiip).
Kõik saab korda!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kuidas toimida kodus valitseva vaimse terrori all?

17.06.12 / Psühhiaatria

Ma ei oskagi oma murest kusagilt pihta hakkata.
Ema mõnitab mind pidevalt, ei kuula mind, temaga ma ei saa rääkida, halvustab ja teda ei huvita minu tegemised.
Võrdleb mind mu teiste õdedega, et miks ma selline pole nagu nemad. Alati näeb minus negatiivset poolt, kunagi ei suuda näha positiivset minus. Ainult siis, kui tal on vaja midagi, siis ta poeb mulle (hoiab õde...siis kui tema tahab õhtul välja minna jne), aga kui tal enam mind vaja pole, siis sõimab ja mõnitab.
Mul on 16a õde, kes on teismeline. Nad saavad emaga suurepäraselt läbi, sest nad on iseloomult väga sarnased...käivad koos õhtuti väljas, teevad väga palju asju koos, isegi ema kaasab teda jooma jne. Ja ema käib põhiliselt noorte seltskonnas.
Sellega tekkis emale 24a mees...kuigi emal omal mees olemas (kasuisa). Kasuisa toob meile leiva lauale. Ja ema pole ikka rahul, tal on olemas kõik...raha, hoolitsev mees. Milleks veel vaja kedagi teist kõrvale, vaat sellest ma ei saa aru...ja siis elatakse end minu peale välja, kui selle kutiga on probleeme. Ja annab ka emale raha, et see saaks endale pudi-padi kokku osta, samas ostab mu 16a õele riideid, mina pean ikka ise vaatama, kuidas saan mõne riideeseme osta...ainuke rahaallikas ongi mul pärisisa, kes igakuuliselt maksab alimente. Ja kui see ka ära kaob, siis peangi kusagilt ise hakkama leiba teenima. Aga kui praegu mõelda, siis tundub ise jalad alla saada täielik õudusunenägu. Võib-olla sellepärast ka, et ema oma mulle palju kordi öelnud, et ma ei tuleks üksi toime.
Mu ema on öelnud ka mulle, et ta kahetseb, et aborti ei teinud, kui ma sündisin (ta oli siis ise kõigest 17a.
Ma olen püüdnud rääkida seda oma isale, aga ta ei usu seda või helistab mu emale (nad ei ela enam koos)ja küsib kas see on õige, mida ma räägin...ema ütleb talle selle peale, et miks ta minu juttu usub. Samuti olen püüdnud rääkida oma vanaemale ja vanaisale, minu arust on see väga mõttetu, sest vanaema on meil õrnahingeline ja kohe läheb ema käest aru pärima, et mis meil kodus toimub...ema ütleb, et pole meil midagi viga, lihtsalt mina pole kunagi rahul jne. Ja siis vanaema ütleb, et püüa ikka emaga hästi läbi saada, aga ma püüangi, aga see on tulemusteta.
Kui mu ema tahaks ka läbisaamist minuga muuta, siis ta ei mõnitaks mind, ei teeks mind maha... ja suudaks mind võtta sellisena nagu ma olen. Siis usun, et asjad oleks teisiti, aga paraku ikka on ju nii, et kui üks pool tahab hästi läbi saada ja teine pool mitte, siis ei tule ju sellest midagi välja. Käin nüüd psühhiaatri juures, ema ütles selle peale, kui ta sinna mulle aja kinni pani, et "mul on abi vaja". Aga ma arvan, et temal on seda rohkem vaja, kui ta vaid tahaks suhteid parandada.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Kotkad lükkavad oma pojad-tütred teatud vanuses pesast välja, et nad lendama õpiksid, eluga ise toime tuleksid. Seega - tiivasirutust ja lennukõrgust tuleb tasatargu arendada ja see lisab eneseusku ja enesekindlust. /Mitmed haiglad käivad ka käsi pikalt ees, et raha saada. Aga sellised haiglad ei ole iseseivalt arengusuutlikud ja õpitud abitusega kaugele ei jõua. See kehtib ka inimeste kohta/.
Ka lähedastega tuleb aegajalt "diplomaatiline" ollaa, aga oma isiklikku Mina ei tohi seejuures alandada. Eneseuhkus peab säilima.
Päevik aitab mõtete virr-varris selgust saada.
Une küsimuses on varasemalt soovitusi antud.
Elusihte aitab seada Tervisema ptk-d minu raamatust "Väljavalitu". Loe elulugusid ja sealtki saab palju elutarkust.
Psühhiaatri jutul tuleb ka ära käia - saab uusi mõtteid tegutsemiseks, vajadusel ka mõnda arstirohtu pingete maandamiseks.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Nohu ja probleemid põiega - kas kujutan haigusi ette?

16.06.12 / Psühhiaatria

Mul on põskkoobastes polüübid, mis ei parane. Operatsiooni ei tehta, kuna õhk käib veel läbi ja olevat nagu pseudoprobleem, teistel olevat hullem, nagu ma ei tohikski midagi tunda-- soovitati, et mingu ma närviarstile ja kirjutati Nasonexi ja õnnistati sõnadega, et see ei aita---see ju allergia vastane ( 5 aastat juba).
On ka põieprobleemid, mis algasid peale operatsiooni--- samamoodi uroloog ütles ,et praegu pole veel midagi, natuke aitasid jõhvikatabletid.

Kas ma kujutan haigusi ette või, omaarust mitte? Olen külmetanud. Samas siin maal on ahiküte ja parem kui elektriküttega korteris. Raskelt haige pole olnud, aga on krooniline vindumine...

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Põskkoopa sisu vajab puhastamist ja ventileerimist. Ennemuiste (esi-esi-eellased) liikusid käpuli e. pea oli painutet ette. Ette-alla painutatud peaasendi korral on põsekoopa ava (avaneb ninakoopasse) allapoole suunaga ja põsekoopa sisu-sekreet saab lihtsamini puhastuda.
Minu Palve-Meditatsiooni harjutus selliselt, et ette-alla painutuse ajal teha aktsendiga väljahingamine (siis töötab ka sifooni-imev komponent; kiirenenud õhuvool ninakoopas tekitab põsekoopa rõhust negatiivsema rõhu ja toimibki imav komponent). Nohustel perioodidel teen seda ja toime v. hea.
Põie probleemide puhul on vajalik väikevaagna elundite verevarustust parandada ja väikevaagna lihastega harjutusi teha. Jällegi minu Palve-Meditatsiooni esimene samm (keha ringutus-üles-alla-ringutus-üles jne) parandab vereringet ning sirgelt olles ja painutuses olles "mängida" väikevaagna lihastega (suguelundite ja pärasoole vahemiku lihased).
Harjutuse rahustavat varianti loomulikult ka teha (kukal-kael-õlad ja vöökoha lõõgastus).
Vältida kestvaid istumisi e iga 30-45 min järgselt teha vaagnapiirkonna vereringe ergutust.
Tulemused on v. head.
Võidupühatervitused,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Suhte lõpetamine

14.06.12 / Psühhiaatria

Tere meil on lapse isaga viimased kaks aastat olnud palju probleeme. Viimane neist sai alguse eelmise aasta lõpus ja selle ajaga on vaga palju muutunud. Meil soovitati kevadel minna pereteraapiasse, kuid kuna mees pole ilmselt huvitatud sellest, ta ei ole sinna helistanud, et aega kinni panna. Viimases hädas olen võtnud endale advokaadi, kes aitab mind paberimajandusega, kuna elan välismaal. Minul ongi nüüd see hetk, kus ma pean vana lahti laskma. Olen kustutanud palju pilte, kõik kirjad, tema telefoninumbri. Palusin tal isegi enam mitte kunagii helistada, esmaspaeval tegi mulle 19 vastamata kõnet? Viimases kirjas tänas mind ilusate aegade eest, mis meil oli jne. Minu küsimus ongi, kui ta mind maha jättis koos lapsega, miks ta ikka ja jälle ühendust võtab, et kas ta tohib koju tulla? Minu küsimus on selline, kas ma saan veel midagi teha, et ta meid ükskord rahule jätaks? Aitäh:)

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tänage ka toredate aegade eest ja öelge, et paberimajandusega tegeletakse, advokaat töötab, suhte juriidiline külg saab ka peatselt korda ja Teie temaga suhelda ei soovi ja ei suhtle.
Aga laps ja tema kohtumised isaga - seda vaja selliselt (ka juriidiliselt) korraldada, et lapsele vähem traumeeriv oleks.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Lapsesaamine ärevushäirega inimesega

12.06.12 / Psühhiaatria

Minu küsimus puudutab seda, kas lapsesaamine ärevushäirega mehega on hullumeelne? Kui suur on võimalus, et selline asi geneetiliselt lapsele edasi kandub?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Diagnoosi paneb arst, ärevushäire diagnoosi psühhiaater. Ärevushäire on ravitav. See ei ole pärilik haigus. Kui ravi tehtud, siis on teil ju kõrval ilma ärevushäireteta elukaaslane ja siis seda küsimust Teil ei teki.
Ärevushäire ravimisel tabletist üksi ei aita. (vt. varasemad soovitused).
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Psüühilised probleemid

11.06.12 / Psühhiaatria

Ma vihkan, mulle ei meeldi oma laused, mõtted, teod. Ma ei tahtnud esimesena seda lauset kirjutada, aga kirjutasin. Ma ei oska küsimust sõnastada, sest psüühilisi probleeme tundub nii palju. Samas ei ole neid palju. Mis kogus on palju. Inimesed surevad, nälgivad, kannatavad, piinlevad ümberringi. Miks mina siin kirjutan või abi otsin. Kõrvaltvaatajale võiks tunduda mu elu üle keskmise. Ei olen keskpärane või madalam. Jälle on see tunne, et ei oska ära seletada. Ometi olen juba nii mõndagi kirjutanud. SEE POLE SEE. Aga kui kõrvalt vaatajana loeksin, siis on see ju nagu seletus. Ma ei taha mitte midagi teha (inimene ei peagi midagi tegema, ära siis tee midagi), kõik arvavad kõige kohta nii erinevalt, ma tõesti ei tea mida mina arvan, kui ma midagi arvan, siis see arvamus ei meeldi mulle või ei lähe kokku või ei ole sobilik. Ma vaatan pool päeva, kuidas valutult nii teistele kui endale siit ära minna, teise poole otsin lahendusi. Võimalusi mis aitaksid. Ärge öelge haara millestki kinni, sest ma kirjutangi, et nii palju on variante, et ei saa, kui valin, siis kahetsen, kui valin, siis pole see õige ja parim. Tegelikult pole üldse vahet, kas ma räägin lähedastega või spetsialistidega kõik on sama. Mis see kõik on ma ei tea. Ja ikkagi ma kirjutan siia ka, sest paar protsenti minust loodab, et ma hakkan asjadest aru saama, et ma suudan taluda ennast ja teisi enda mõtteid ja teiste mõtteid.
Ma seletasin, samas ei seletanud ära. Ma elan, samas olen. Ma vaatan, samas ei vaata, ei näe. Ma kuulen, aga ei kuula, samas ikkagi tundub, et kuulan ja kuulen. Ma tahan, et ma tahaksin õppida, suhelda, naerda, päriselt tunda, päriselt....ma juba peas mõtlen valmis, mida Te ütlete, see on kohutav, mõtlen ette kogu aeg, mis saama hakkab. Ma ei taha tähelepanu, ometi olen selle juba mingil määral saavutanud oma haiglas olekuga (enam ei ole haiglas)....ometi ma soovin olla edukas, imetletud oma piirkonnas tuttavate seas, mitte kuulus ei taha ma olla.....keegi ei näe kunagi, mida ma tegelikult praegu öelda tahtsin ja ma ei saa ka ise sellest aru. Suletud ring.....suletud ring ongi suletud ring...nõiaring....mitte et nüüd jälle igaüks selle tegelikult ümber lükkab. Eelviimane lause on arusaamatu, aga mina saan aru.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Haiglas olite, kirjutati Serdolecti. Rohi on v.hea. Psühhiaatriga tihe koostöö on vajalik. Korralik puhkus on sadade probleemide korral hea abilmees. Jalutuskäigud.
Tervislikud eluviisid. Kannatlikkust. Rohtu võtta järjekindlalt. Ebameeldivatest tunnetest informeerida raviarsti, et vajadusel muutusi teha.
Nii saabki nõiaringist võluringi, mis aitab ja abistab igapäevaelu toimetusi.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Depressioon

11.06.12 / Psühhiaatria

Mul on elu jooksul palju kordi depressioon olnud (ei ole küll kordagi arsti pooe pöördunud sellega). Varem esines tihti ka nn must auk - enesetapumõtted, veendumus, et minu elul ei ole mingit mõtet ja kellelgi pole põhjust minust hoolida.
Peale teise lapse sündimist - kellega olen kahekesi ja see oli teada algusest peale, kui sain aru, et olen rase - ei ole mul miuta auku olnud enam niipea kui olin võimeline temaga suhtlema.
Olen lugenud erinevaid eneseabi raamatuid ja tegelen järjekindlalt eneseanalüüsiga - isegi liialt - selleks, et näha end kõrvalt ja vabaneda valest suhtumisest erinevatesse elu aspektidesse.
See, et mul musta auku enam ei esine, on põhimõtteliselt arusaadav - ma ei ole enam täiesti üksi ja pealegi on laps põhjus, miks ma ei saa endale lubada liigsesse enesehaletsusse ja enesehävituslikku suhtumisse langemist - keegi vajab mind.
Mul on perioode kui enamik aega olen rahul ja suudan end kurbusest, närvilisusest ja rahulolematusest üsna kiirelt välja saada.
Aga viimasel ajal on tõenäoliselt järjest süvenev majanduskriis - minu isiklik ja üleüldine, mitte see, millest räägitakse, et majandus paraneb jne vaid üksikisikut mõjutav ehk siis palgad on langenud üleüldise majanduskriisi saabudes 2008ndal aastal ja praegune palgatõus ei jõua järgi isegi endistele hindadele, rääkimata hetke hindadest - minu iskilik majanduskriis siis, kus ma pooltel kuudel aastas vajan vaid vähest kõrvalist abi (mul on üks sõber, kes vajadusel aitab, kuigi tal ka endal pole suur tulu, aga üksikuna tal on väiksemad väljaminekud) ja pooltel ei jätku mu palgast isegi vältimatute maksude maksmiseks. See on tekitanud tunde, et ma ei ole enam ise võimeline depressioonist välja tulema.
Olen pidevalt väsinud, ma ei jaksa kodu korras hoida, mind ei huvita suhtlemine, ma ei salli oma tööd (olen klienditeenindaja ja kliendid tihtipeale, iga päev korduvalt, karjuvad mu peale asjade pärast, milles mul isiklikult pole mingit osa ja ei lase end isegi aidata, milles ma saaks, lihtsalt elavad end minu peale välja).
See nädal ajab mind juba pidevalt nutma.
Lugesin depressiooni tundemärkidest ja ma arvan, et ma ei ole pidevalt väga kurb. Põhiliselt olen pigem kriitilisem, ükskõiksem ja kohati õelam kui normaalne.
Söögiisu on mingil määral vähenenud, aga see on minu puhul kevaditi üsna tavaline.
Uni mind ei aita väsimuses, ärkan korduvalt öösiti, aga kuna olen pidevalt nii väsinud, siis üldiselt jään kohe uuesti magama. Une ootamine on viimasel ajal pigem vähenenud, kuigi seda ikka esineb, et mõtted keerlevad peas ja ei saa uinutud. Hommikul on tunne, et magaks veel lõpmatuseni, iiveldab ja keha on nagu läbiklopitud. Peab tööle minema - masendav.
Nagu juba öeldud, väldin suhtlemist.
Hiljuti hakaksin uuesti suhtlema paari lapse lasteaiakaaslase emmedega.
Üks neist hakkas mind vältima, sest ma olevat liiga kriitiline ja solvav...

Mul on porfüüria - tuvastatud aastal 2001 - mis tekitab stressi korral selja- ja kõhuvalusid, igasugused muud haigused üldjuhul toovad porfüüriasümptomid välja. Viimasel ajal mul pole neid valusid eriti olnud. Seega, tegemist pole lihtsalt stressiga, ütleb minu loogika...
See-eest on mul süvenenud migreenihood, mis algasid umbes kaks aastat tagasi. Algselt paar korda kuus ja arst juhtis mu tähelepanu sellele, et need on ilmselt hormonaalse tasakaaluga ehk siis menstruatsioonitsükliga seotud.
Vimmastel kuudel on migreenihood pikenenud - endise 24 tunni asemel võib hoog kesta kauem, vahel ka lühemat aega, aga sama intensiivselt - ajab oksele ja kodeiiniga tabletid aitavad seda vähendada, tagaplaanile suruda, aga ei võta valu ära. Tavalised valuvaigistid ei aita ka suuremates kogustes.
Ja neid võib mõnel kuul olla mitu korda nädalas.

Ma ilmselt vajan antidepressante, kuigi olen siiani olnud seda meelt, et ainult inimene ise saab end aidata. Olen ikka veel samal arvamusel, aga kui inimene ei ole enam võimeline midagi nägema, mõtlema, tegema, sest ei jaksa lihtsalt, siis rohud võivada aidata ennast aidata.

Ma ei tea, kas sellel pöördumisel oli mingi mõte või peaks lihtsalt aja kinni panema psühhiaatrile. Aga mul on tõrge inimestega otse suhtlemise suhtes, mul on foobia helistamise suhtes - kõnekeskuses töötamine on seda parandanud, aga ma ikka väldin inimestele helistamist.
Äkki oskate mind aidata, veenda...midagi uut välja pakkuda, mida ma ise pole osanud näha?
Tänud

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Julgus ja õigus puhata on esimene ja olulisim.
Öösel ja ka puhkehetked päeval. Nädalavahetustel päevaseid puhkehetki olgu rohkem - selleks on õigus. Enne und seda diazepam rohtu võtta ja annus olgu selline, et pärast uimane ei ole. Seega - annusega mängida, leida sobilik annuse suurus. Apteegist rahustavat teed, aga põhiline rahustaja on seejuures soe-kuum jook. Rahustab ka soe-kuum (organism ütleb sobiliku temperatuuri) dušš või vann. Võimalusel küsida töölt mõned vabad päevad, mõistlik ülemus võimaldab.
Psühhiaatri jutul käige ka ära.
Teile sobilikud eneseabivõtted on väga head. Minu Palve-meditatsioon rahustab, aitab peavalude vastu. Teha omas-meeldivas tempos ja kordade arvus (3-5-7). Jälgi enesetunnet.
Une arvelt ei võta.
Tegevusi koos lapsega,
Saate hakkama!
Elasid Esivanemad saksa, taani, vene, rootsi jt ikked-rõhumised üle, siis elame ka praegused.
Igast murest saab üle!
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kuidas leinaga toime tulla?

07.06.12 / Psühhiaatria

Minu ema suri 31 päeva tagasi. Ma ei suuda sellega kuidagi leppida. Ta oli raskelt haige ja me kõik teadsime, et ühel päeval ta sureb, kuid kui see päev tuli...oli see šokk. Mina leidsin ta. Mul on siiani silme ees see pilt. Ma ei saa seda oma mälust enam välja. Ma ei suuda minna sinna tuppa, kus ta suri (ta suri kodus). Ma ei suuda minna isegi sinna majja kus ta elas. Ängistus on nii suur. Igakord kui talle mõtlen, ma ainult nutan. Tean, et pean tema surmaga leppima, aga ma ei suuda. Süüdistan ennast, et oleksin pidanud midagi rohkemat tegema, teise arsti juurde ta viima, rohkem temaga "lõpus" koos olema. Ma ei tea mida teha. Kuidas toime tulla sellega, et teda enam pole? Nii kohutavalt valus on. Tahaksin pöörduda selle teemaga arsti poole ja saada nõu. Kuid kelle poole? Psühhiaatri või psühholoogi?

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Asjad tema toas ümber paigutada, mõned välja vahetada. Ennast mitte süüdistada. Mõned korrad haual käia ja "vestelda" temaga. Lühiperood rahustit-uinutit. Igapäevatoimetusi hoolega teha.
Psühhiaater aitab, valvearsti juurde saab ilma järjekorrata.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Armuvalu

07.06.12 / Psühhiaatria

Tere

Ma ei tea kuidas alustata, aga mu lapse isa pettis mind mitu korda. Nüüd mõtlesin, et peaks oma eluga edasi minema, kaua võib kannadata ja päevast päeva nutta. Kuigi tema nüüd rääkib mulle, et armastab mind ja tahab mind tagasi saada. Ma ei tea, kas anda talle võimalus või ei, kuigi ma südamest jubedalt armastan teda

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Peale jaanipäeva otsustada, siis on näha jaanieelse perioodi käitumine ja ka pidu-melu mõju tema käitumisele.
Vastus on Teie südames ja tema käitumises.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Külmatundega kulgevad hood - mis mind vaevab?

05.06.12 / Psühhiaatria

Mul tuleb öösel une pealt peale mingi imelik hoog.
Mul hakkab väga külm, kuid jald ja käed on katsudes normaalselt soojad.
See külm paneb kogu keha võbisema ja värisema.
Algab see hoog tasapisi, minnes järjest hullemaks.
Lõpuks on tunne, et enam ei saa ka hingata, hingamine on selline üsna korrapäratu, nagu ikka siis kui ón talvel vahest tõeliselt jubedalt külm.
Ja siis järsku läheb see hoog üle. Keha lõpetab võbisemise ja poleks nagu mitte midagi olnudki. Hoog kestab kusagil 20-30 minutit.
Mingi mõned korrad kuus.
Mis värk see küll on. Peale tänast ööd täitsa hirm naha vahel, et äkki hakkab süda üles ütlema, või vereringe seisma jääma... ei tea enam, mida arvata. Arstile rääkimine ei aita, öeldaksegi, et närvid.
No ma ei tea. Pole justkui midagi närvilist. Magan rahulikult, kuni järgmise hooni. Küsimus on, kas selliste hoogude lihtsalt ärakannatamine on ohtlik?
Siiani olen endast ikka jagu saanud.
Näiteks olen kuulnud, et migreeni peavalu ei tohi kannatada, vaid tuleb rohtu võtta. Kas minu murega on sama lugu, et PEAB? Ma saan muidugi aru, et rohud teevad olemise kergemaks ja paremaks, aga kas on ohutu ravimit MITTE võtta? Mõtlen muidugi rahustit.
Need hood kestavad mingi 5 aastat. Kaasnevad haigused on M.hypert. I.
Vahel kimbutavad ka südamerütmihäired, kuid üldiselt muid haiguseid ei ole.
Samuti külastan üsna regulaarselt arste, nii et ei oska antud murele põhjust leida.

Vastab:

Jüri Ennet
Jüri EnnetPsühhiaater
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Ise teeksin:
a) nende hoogude alates võtaksin Valocordin-Diazepam tilku,
b) regulaarselt teeks minu Palve-Meditatsiooni harjutust, esimene samm,
c) vahelduv dušš (soe-jahe, peaaegu kuum-peaagu külm jne. - treenib meie termoregulatsiooni.
Täpsustaksin nende rütmihäirete olemust.
Head harjutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Pildilised ravijuhised: