Patsient “veeb 2.0” ajastul

Euroopa arstide alalise komitee (Standing Commitee of European Doctors) president Michael Wilks rääkis oma ettekandes muutustest, mida on arsti ja patsiendi suhtesse toonud interneti-ajastu.

Klassikaline arsti-patsiendi suhe põhines käsitsi tehtud märkmetel, mälul, tutvusel ja järjepidevusel. See suhe on muutumas – nüüd tegutsevad patsiendiga korraga mitmed erinevad arstid ja tervishoiusüsteemi osad.  Kogu klassikaline tervishoid on üha enam liikumas sotsiaalhoolekande suunas.

Kuidas mõjutab see arsti ja patsiendi suhet? Wilksi arvates on kõige keskmes patsiendi elektrooniline tervisekaart, mille põhilisteks osadeks on info patsiendi poolt kasutavate ravimite, allergiate ja patsiendi oluliste tervisesündmuste kohta.

Elektrooniline tervisekaart asetab arsti ja patsiendi võrdsemale tasandile. See omakorda loob eeldused professionaalseks teenuseks (või kvaliteetsemaks raviks), milles on ühendatud arsti kliinilised ja kommunikatsioonilised oskused ning patsiendi informeeritus ja vastutus oma tervise eest. Wilks leiab, et tervishoius on vajadus uut tüüpi kommunikatsiooniprofessionaalide järele, kes suudavad tõlkida ja vahendada infot arstidelt patsientidele.

Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise tervisepoliitika spetsialist Joan Dzenowagis tõi oma ettekandes välja “Web 2.0” nimelise fenomeniga seotud ohud ja võimalused. Veeb 2.0 on nö. teise põlvkonna Internet, kus ühesuunalise info edastamise asemel toimub kahepoolne suhtlemine ja olulisel kohal on kasutajate osalemine internetikeskkondade loomisel (nt. YouTube, Wikipedia).

Joan Dzenowagise sõnul muutub tänu interneti levikule eksperdi kontseptsioon meditsiinis. Tavaline meditsiinisüsteemi hierarhia teiseneb keeruliseks omavahelt seotud võrgustikuks, kus positsioonist olulisem on ühenduste hulk.

Väga oluliseks saab privaatsus – igast tegevusest jääb digitaalne jalajälg. Kas inimesed ja nende personaalne info on piisavalt kaitstud? Dzenowagis tõi välja Ameerikas tehtud uuringu, mille kohaselt kuulub internet kümne suurima riski hulka laste jaoks (koos alkoholi, suitsetamise, narkootikumidega). 

Terviseinfo lugemisoskus on osa üldisest lugemisoskusest. Dzenowagise sõnul muutub tark lugemine oluliseks, sest inimesed peavad suutma infot hinnata. Ta tõi näiteks ühe Wikipedia artikli ravimi kohta, mille sisu oli toimetanud sama ravimit turustav tootja, jättes teadlikult välja info kõrvaltoimete kohta.

Euroopa telemeditsiini ühingu EHTEL patsientide ja kodanike töögrupi juht David Garwood rääkis, et patsientidel ei ole tihti ettekujutust sellest, mis on E-tervis – see on lihtsalt midagi, mis nendega tehakse.

Garwoodi sõnul on E-tervise rakendamisprotsessis liiga palju rõhutud tehnoloogiale ja liiga vähe patsiendile. „Patsiendid peaks olema kaasatud projekti koheselt, mitte lõpus. Kellele kuulub informatsioon inimese tervise kohta? Lõppsõna peaks jääma patsiendile,” ütles Garwood. 

Garwoodi arvates asetab E-tervis patsiendi tervishoiusüsteemi keskmesse. Tänu E-tervisele paraneb arsti ja patsiendi omavaheline suhtlus, lihtsustub juurdepääs kvalifitseeritud infole ja raviprotsessis tõuseb olulisele kohale nö. ühine otsustus raviprotsessi kulgemise üle.

Artikli autor Siim Nahkur. Pildil Michael Wilks, Euroopa arstide alalise komitee president.