E-tervis: tsentraalne või lokaalne?

Patsiendi elektroonilise info käsitlemine on väga tugevalt seotud selle riigi traditsioonidega. „Paljud näevad riikliku süsteemi loomises panoptilise ühiskonna loomise riski,” tõi välja EUROREC’i esindaja George de Moor veebruari lõpus Prahas toimunud esinduslikul E-tervise konverentsil.

Eesti valitud lahenduse plussiks on see, et üldiselt on kõikvõimalike süsteemide ühildamine keeruline ja ressursimahukas töö. Näiteks Hispaania kulutas E-tervise arendamiseks 600 miljonit eurot ja hiljem süsteemide ühendamiseks 141 miljonit eurot.

Soome on loomas riiklikku e-arhiivi alles pärast seda kui oli kümme aastat arendanud kohalikke patsiendiinfo süsteeme. „Soomes on tervishoid lokaalselt 100% ulatuses kaetud E-tervisega, kuid ühilduvus eri süsteemide vahel on kehv ja on selge vajadus riikliku lahenduse järgi,” rääkis Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi arendusjuht Anne Kallio oma ettekandes.

Soome, olles 10 aastat arendanud kohalikke patsiendiinfo süsteeme, on alles nüüd loomas riiklikku e-arhiivi. Arendamises jälgitakse standardit „õunad sisse, õunad välja” ehk kogu info töötlemine peab käima ühtsete standardite järgi. Soome on eesmärgiks võtnud rakendada riiklik e-arhiiv ja e-retseptuur 2011. aastaks. E-arhiivi loomine läheb maksma 20 miljonit eurot, mis teeb kuluks 4 eurot elaniku kohta.

Itaalias on 21 kohalikku omavalitsust, kes kõik vastutavad tervishoiuteenuse osutamise eest oma piirkonnas. “Keskvalitsuse ülesandeks on ühtse kvaliteedistandardi ja süsteemide ühilduvuse eest seismine,” rääkis Itaalia ministrite nõukogu innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna esindaja Paola Tarquini.

Hetkel arendab Itaalia nö virtuaalset riiklikku patsiendiandmete süsteemi - mis tähendab seda, et andmeid on võimalik üleriigiliselt vaadata, kuid samas jäävad need kohalikku süsteemi, kuhu andmed on sisestatud. Eesmärgiks on saavutada ühilduvus nii regionaalsel, riiklikul kui üle-euroopalisel tasemel.

Üle-euroopalise ühtse lahenduse nimel töötab projekt epSOS (Smart Open Servicees for European Patients), mis koondab endas kahtteist Euroopa liidu riiki, kes on võtnud eesmärgiks luua ühilduv patsiendiinfo süsteem, mille põhilisteks osadeks oleks patsiendiinfo ja e-retsept.

Eesti ei ole seni liitunud epSOS süsteemiga, kuid plaanib seda teha lähiajal. Prahas toimunud E-tervise konverentsi ajal kohtusid meie E-tervise inimesed epSOS’i juhtkomitee inimestega.

epSOS ehitab oma süsteemi olemasolevate tehniliste lahenduste peale. Eesmärgiks on viia aastaks 2010 viia e-retseptuuriga liitunud riikide arv kümneni (hetkel viis riiki) ja patsiendiinfoga liitunud riikide arv kaheksani (hetkel kaks riigis).

„epSOS ei ole ainult tehniline projekt, siin tuleb lahendada palju legaalseid ja semantilisi küsimusi,” rääkis projektiga seotud Rootsi E-tervise kompetentsikeskuse esindaja Frederik Lindén.

Artikli autor Siim Nahkur. Pildil Madis Tiik, Eesti E-tervis juhatuse liige.