Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele

Hinnakujunduse ühe olulisema põhimõtte kohaselt peab hind peegeldama toote väärtust. Üldjoontes kujuneb toote (näit. ravimi) hind selle valmistamiseks, turustamiseks ja reklaamiks kulunud materiaalsetest vahenditest. Toote oskuslik tutvustamine ja turustamine tagab kasumi, mis läheb osaliselt näit. uute ravimite väljatöötamiseks.

Millised tegurid mõjutavad uue ravimi hinda?

1. Konkurents.

Hind kujuneb lähtuvalt juba turul olevate preparaatide hinnast, ravimi enda omadustest (millise haiguse raviks mõeldud) ja konkreetse ravimigrupi hinnamuutustest lähiminevikus.

2. Tarbijaskond.

Enamus ravimite kasutajatest on vanemad inimesed krooniliste haigustega, kes võtavad mitut erinevat preparaati sama-aegselt. Ravimi kõrge hind võib viia ravist loobumise või selle katkestamiseni.

3. Ravikulud.

Juba ravimi väljatöötamise ajal tuleks selgitada, kas ja kuidas mõjutab uus preparaat ravikulusid tervikuna. Ideaalis peaks uue ravimi farmakoökonoomiline uuring näitama tervistumiseks minevate kulutuste vähenemist.

4. Turustamiskoht.

Ravimi hind sõltub sellest, kas preparaati hakatakse kasutama ainult haiglas või ambulatoorses praktikas. Ainult haiglas kasutatavate ravimite hinnakujundus peab baseeruma põhjalikul eeltööl, näit. Ameerika Ühendriikides läbi viidud uurimuse kohaselt on erinevad tervishoiuasutused (haiglad, hooldusasutused jne.) väga hinnatundlik tarbijaskond.

5. Ravitav haigus.

Enam levinud akuutsete terviseprobleemide korral (kergemad külmetushaigused ja vigastused) ostetakse ravim reeglina ühekordselt ja selle hinnale olulist tähelepanu ei pöörata. Kallite ravimite üle kaebavad just kroonilised haiged, kes peavad arvestama pidevalt toimuvate väljaminekutega.

6. Hinna kompenseerimissüsteem.

Paljudes Euroopa riikides on ravimi hinnakujundus ja hinna kompenseerimine kujunenud pea-aegu sünonüümideks. Väga oluline on jälgida konkreetse riigi ravimivajadusi (põhitarbijaskond, enamlevinud haiguste loetelu, ravijuhiste olemasolu, hinnakujundust reguleerivad seadused jne.) ja sellest lähtuvalt langetada otsus, millist ravimihinna kompenseerimise võimalust kasutada.

7. Tootjafirma vajadused ja võimalused.

Kasumi planeerimine seoses tulevikuvajadustega (uute preparaatide väljatöötamine, sisseseade uuendamine vms.) peab lähtuma toote elujõulisusest. Kõrget hinda ei ole mõistlik kehtestada siis, kui preparaadil võrdluses sarnaste ravimitega olulised eelised puuduvad.

Hinnatundlikkuse uuringud said alguse 1950.-1960.-ndatel aastatel. Põhiliselt kasutati kahte metoodikat:

• kaudne ehk psühholoogiline lähenemine ja
• otsene ehk esitav lähenemine.

Esimesel juhul kehtestatakse tootele kord üks ja kord teine hind, millele järgnevalt uuritakse toote meeldivust ja soovi osta seda ka tulevikus. Meetod võimaldab kaudsete küsimuste abil selgitada tarbijate hinnatundlikkust.

Teise võimaluse korral palutakse katses osalejal teha valik erineva hinnaga sarnaste preparaatide vahel, püüdes välja selgitada, milline on optimaalne hinnatase näit. vitamiinipreparaatidele teatud elanikkonnagrupi hulgas.

Eestis on ravimite hinnakujunduse põhimõtted toodud Ravikindlustusseaduses, konkreetsed meetmed kajastuvad Sotsiaalministri ja Vabariigi Valitsuse määrustes. Kehtestatud on juurdehindluse piirmäärad ravimite jae- ja hulgimüügil, 1. jaanuarist 2003.a. rakendusid ravimite piirhinnad ja hinnakokkulepped tootjafirmadega, alates selle aasta esimesest oktoobrist on arstid rohkem kohustatud välja kirjutama toimeainepõhiseid retsepte. Eelpool loetletud meetmed peaksid looma eeldused retseptiravimite hinna vähenemiseks.

Uuringu eesmärk

Kuna viimaste aastate jooksul toimunud seadusemuutused on märgatavalt suurendanud patsiendi omaosalust ravimi eest tasumisel, püüdsime ka. mais toimunud uuringus selgitada retseptiravimi hinna ja teiste võimalike tegurite mõju patsiendi ravimikasutusele.

Metoodika

Küsitlusuurimus viidi läbi 2004.a. mais Tallinna, Tartu, Pärnu, Rakvere ja Narva perearstikeskusi külastanud inimeste hulgas. Küsimustikku nõustus täitma 152 inimest, nendest 2/3 naisi ja 1/3 mehi; 81% eestlasi ja 19% venelasi, 71% vastanutest käis tööl ja 29% olid pensionärid. Vastanute keskmine vanus oli 49 aastat.

Küsimustik koosnes kolmest osast:

1. retseptiravimite kasutamine

-Kas kasutate retseptiravimeid?

-Mitut retseptiravimi Te samaaegselt kasutate?

-Kui palju maksate kuus kõigi ravimite (sh käsimüügiravimite) eest kokku?

2. hinna olulisus retseptiravimi kasutamisel

-Kas olete ravimi kasutamisest loobunud selle kõrge hinna tõttu?

-Kui suur hinnatõus ei mõjuta Teie otsust ravimit välja osta?

-Kuidas käitute, kui ravimi hind on tõusnud?

3. teised tegurid retseptiravimi kasutamisel

-Mis on Teie jaoks ravimite puhul oluline?

-Millistel tingimustel olete nõus ravimi eest rohkem maksma?

-Mille järgi valite apteegi, kust oma ravimi ostate?

Tulemuste statistiline töötlus toimus programmiga SPSS 10,0. Risttabelite ja Pearsoni hii ruut testi abil leiti statistiliselt olulised (p<0,05) seosed soo, vanuse, rahvuse ja tegevuse vahel.

Tulemused Retseptiravimite kasutamine

Retseptiravimi kasutamissagedus	Vastanute arv (%)
Iga päev	53
Aeg-ajalt	43
Ei kasuta üldse	4

Naised kasutasid ravimeid iga päev rohkem kui mehed, vastavalt 63% ja 36%.

Rahvuste võrdluses tarbisid venelased ravimeid igapäevaselt pea-aegu kaks korda rohkem kui eestlased (p<0,01). Ettearvatavalt oli ravimikasutus suurem vanemaealiste vastajate hulgas, vastavalt 20-29 aastastest tarbivad ravimeid 1/3 ja 70-79 a. ¾ vastanutest (p<0,01). Enamus pensionäridest kasutas ravimeid igapäevaselt, venelased 88% ja eestlased 75%.

Kasutatavate ravimite arv	Vastanute arv (%)
1 ravim	62
2 ravimit	16
3 ravimit	7
4 ravimit	12
Ei kasuta üldse	3

Mehed kasutasid korraga rohkem ühte ravimit (65%), naised kahte (20%) või enamat ravimit (p<0,05). Jällegi olid suured erinevused eestlaste ja venelaste ravimikasutuses – kõige rohkem vastanud eestlastest (70%) kasutas korraga ühte preparaati, venelaste hulgas ühtegi vastusevarianti selgelt eristada ei saanud, pea-aegu võrdselt kasutati nii ühte kui ka nelja preparaati, vastavalt 28% ja 24% (p<0,01). Pensionäridest märkis keskmiselt 25% kõiki nelja esimest varianti, eestlased kasutasid rohkem ühte ravimit (32%) ja venelased kolme preparaati (31%).

Ravimitele tehtavad kulutused (1 kuu)	Vastanute arv (%)
101-200 krooni	40
Kuni 100 krooni	28
201-300 krooni	14
Üle 400 krooni	10
301-400 krooni	9

Sugude vahel erinevused puudusid. Eestlased kulutasid ravimitele vähem kui venelased (p<0,05). Kuni 100 krooni maksva ravimi ostsid 33% eestlastest ja 7% venelastest, 101-200 krooni maksvat preparaati pidas jõukohaseks muretseda 36% eestlastest ja 52% venelastest, üle 400 krooni kuus oli ravimite eest nõus tasuma 8% eestlastest ja 17% venelastest.

Võrrelduna üldandmetega kulutasid ka pensionärid ravimite ostmiseks kõige rohkem kuus 101-200 krooni, kuid nende osakaal kallimate preparaatide (300 krooni ja rohkem) ostjate hulgas oli suurem (p<0,01).

Hinna olulisus retseptiravimi kasutamisel

Kalli ravimi ostmisest loobujad	Vastanute arv (%)
Naised	38
Mehed	20
Pensionärid	46

Rohkem kui pooled vastanutest (68%) ei loobunud ravimi kasutamisest selle kõrge hinna tõttu. Sarnaselt naistega, kellest umbes 1/3 ei kasutanud ravimit selle kalliduse tõttu, jätsid ravimi välja ostmata ka vanemad inimesed (näit. vanuses 50-69 a. loobusid ravimi tarvitamisest 42% vastanutest) (p<0,05).

Igapäevastest ravimikasutajatest ei loobunud ravimist 57% (p<0,01). Ühe ravimi kasutajatest ei ostnud preparaati selle kõrge hinna tõttu 17%, kolme ravimi tarvitajatest juba 80% vastanutest. 57% eestlastest ja 25% venelastest pensionäridest ei jõudnud neile ordineeritud ravimeid välja osta. Sagedamini loobusid ravimi ostust ka need, kes kulutasid sellel otstarbel üle 200 krooni kuus (p<0,01).

Hinnatõus, mis ei mõjuta ravimi ostmist	Vastanute arv (%)
26-100 krooni	44
Kuni 25 krooni	21
Üle 300 krooni	18
101-300 krooni	17

Statistilisi erinevusi soo, rahvuse ja vanuse vahel ei esinenud. Vastanud pensionäridest kõige rohkem (40%) leidis, et hinnatõus 26-100 krooni ei mõjuta otsust ordineeritud ravim välja osta.

Käitumine ravimi hinnatõusu korral	Vastanute arv (%)
Ostan välja	53
Otsin odavamat preparaati erinevatest apteekidest	24
Palun arstil ordineerida odavam ravim	17
Loobun ravist	6

Mehed pöördusid odavama preparaadi retsepti saamiseks rohkem arsti poole kui naised, vastavalt 21% ja 14%. Naised seevastu külastasid enam erinevaid apteeke või loobusid ravist (üheksast ravist loobujast olid seitse naised, nendest kuus pensionärid). 41% pensionäridest ostis ravimi hinnast hoolimata preparaadi välja ja alustas ravi, 32% külastas erinevaid apteeke ja soovis leida odavaimat varianti, võrdne arv eakaid (14%) pöördus kas arsti juurde tagasi või loobus ravist (p<0,05). Üheksast ravist loobujast kuus kasutas korraga ühte, üks kolme ja kaks nelja erinevat preparaati.

Retseptiravimi kasutamist mõjutavad teised tegurid

Mis on ravimi juures oluline?	Vastanute arv (%)
Hind	8
Efektiivsus	32
Nii hind kui efektiivsus	60

Statistilisi erinevusi sugude, rahvuse ja vanuse vahel ei olnud.

Ravimi kasutamist mõjutavad muud tegurid	Vastanute arv (%)
Eelnev positiivne kogemus	55
Arsti soovitus	29
Palga-/pensionipäev	11
Tuttava soovitus	5

Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009  (1)

Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009 

Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.”  04.mai.2009  (1)

Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009 

13.05.2009	Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele

13.02.2009	Südamehaiguste ennetuskabinetid? Vaata infot siit

04.05.2009	Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi
04.04.2009	Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist
04.04.2009	Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks.
04.04.2009	Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja
04.04.2009	Sinu Arst – nüüd uues kuues
04.04.2009	Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul
04.04.2009	Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle
04.04.2009	Minu Eesti
04.04.2009	Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
04.04.2009	Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö
04.04.2009	Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine
04.04.2009	Allergiline nohu
06.03.2009	Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.”
06.03.2009	Rosaatsea
06.03.2009	Puukentsefaliidi levik Eestis
06.03.2009	Kui hemorroidid teevad häda
06.03.2009	Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
06.03.2009	Tarkade otsuste aeg
06.03.2009	Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt
06.03.2009	Fookuses insult ja diabeet
06.03.2009	Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks
06.03.2009	Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks
06.03.2009	Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu.
06.03.2009	Väikelaste astma
06.03.2009	Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta
06.03.2009	Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure
06.02.2009	Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis.
06.02.2009	Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
06.02.2009	Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu
06.02.2009	Songakirurgia arengutest
06.02.2009	Ülakaalulisus ja rasvumine lastel
06.02.2009	Südamehaiguste ennetus südameasjaks
06.02.2009	Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel
06.02.2009	Olulisest
06.02.2009	Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas
02.09.2008	Neeruvähi ravi arengud
02.09.2008	Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine
02.09.2008	Endometrioos – kas ikka veel mõistatus?
02.09.2008	Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine
02.09.2008	Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku
02.09.2008	Melatoniin unehäirete ravis
02.09.2008	Telekoolitusest
02.09.2008	Tulemustasu ning perearsti töö sisu
02.09.2008	Persoon Kersti Veidrik
02.09.2008	Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks
02.09.2008	Neli pluss neli on kokku üks
02.09.2008	Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008
02.09.2008	Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist
02.09.2008	Ebaselge etioloogiaga palavik
02.09.2008	Rosaatsea
02.09.2008	Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient
02.09.2008	E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes?
02.09.2008	Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet
02.09.2008	Perearstikeskuste infrastruktuurist
02.09.2008	Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus
02.09.2008	Digitaalsest terviseloost perearstidele
02.09.2008	Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust
02.09.2008	Krooniline kõhulahtisus
02.09.2008	Olmesartaani veresooni kaitsev toime
02.09.2008	Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis
02.09.2008	Vererõhu monitooring– kellele ja millal?
02.09.2008	Hüpotüreoos
02.09.2008	Uued perearstikeskused – kelle mure see on?
02.09.2008	Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne
02.09.2008	Head kolleegid!
02.09.2008	Küsimustele vastab Peeter Padrik
02.09.2008	Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili
02.09.2008	Tükk ja valu rinnas
02.09.2008	Dementse inimese vajadused
02.09.2008	Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused
02.09.2008	E-terviselugu perearsti pilgu läbi
02.09.2008	Persoon: Eve Kivistik
02.09.2008	2008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud
02.09.2008	Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses
02.09.2008	Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele
02.09.2008	E-meditsiin Euroopas
02.09.2008	Eesti vähiteadlikkuse uuring
02.09.2008	Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis
02.09.2008	Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest
02.09.2008	Immuniseerimiskava rakendusjuhis
02.09.2008	Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel
02.09.2008	20 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis
02.09.2008	Perearstide tulemustasu 2008 aastal
02.09.2008	Persoon: Made Reinumägi
02.09.2008	Kokkuvõtete tegemise aeg
02.09.2008	6. Balti Peremeditsiini Konverents
02.09.2008	Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine
02.09.2008	Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele
02.09.2008	Ainult sina ise saad end aidata
02.09.2008	Mikroalbuminuuria perearsti praksises
02.09.2008	Perearstide tulemustasu
02.09.2008	Toitumine vanemas eas
02.09.2008	Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin
22.08.2008	Elustiiliravimid
22.08.2008	Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008	Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008	Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008	Intensiivne tööperiood on alanud
22.08.2008	Taevaskoja laps Ljubov Kurusk
17.09.2007	PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007
22.08.2007	Vähi varajasest diagnostikast
02.03.2007	Haigusjuht, Kristi Annist
02.03.2007	Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas
02.03.2007	Margus Lember
13.02.2007	Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis
13.02.2007	Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi
13.02.2007	Rein Kermes
13.02.2007	Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte.
13.02.2007	Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis
13.02.2007	Eret Jaanson
13.02.2007	Kuidas aidata unehäiretega patsienti?
13.02.2007	Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta.
13.02.2007	Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi
13.02.2007	Krooniline valu
13.02.2007	Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu
13.02.2007	Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel
13.02.2007	Sille Väli
13.02.2007	Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist
13.02.2007	Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine
13.02.2007	Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi
13.02.2007	Diabeedikabineti tööst
13.02.2007	Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta?
13.02.2007	Spinaalne muskulaarne atroofia
13.02.2007	Mõtlemapanev haiguslugu
13.02.2007	Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.”
13.02.2007	Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus.
13.02.2007	Perearstide küsitlusuuring
13.02.2007	Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.”
11.04.2006	Orbiidis labajalg
11.04.2006	Triinu-Mari Ots
01.03.2006	Perearstindusest Soomes
01.03.2006	Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga
01.03.2006	Töö nimistuga
01.03.2006	Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid
03.01.2006	Peremeditsiin täna ja homme
03.01.2006	Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema
03.01.2006	Enureesist perearsti pilgu läbi
03.01.2006	Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.”
03.01.2006	Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises
03.01.2006	Eakas patsient perearstipraksises
03.01.2006	Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist
03.01.2006	Madis Tiik
03.01.2006	Peptiline haavand
03.01.2006	Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega
03.01.2006	Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud
03.01.2006	Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses
03.01.2006	Tõenduspõhine preventsioon
03.01.2006	Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine
03.01.2006	Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest
03.01.2006	Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas
17.05.2005	Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes
17.05.2005	Elustiili mõju vererõhule
17.05.2005	Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises
17.05.2005	Koormusuuringud perearsti praktikas
17.05.2005	Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas
17.05.2005	Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit
17.05.2005	Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu
17.05.2005	Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele
17.05.2005	Marje Oona kaitses doktorikraadi
17.05.2005	Eesti peremeditsiini kiituseks
17.05.2005	Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu."
17.05.2005	Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas
17.05.2005	Tegevusjuhised nefroloogias
17.05.2005	Perearst on nefroloogi peamine partner
17.05.2005	Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks
17.05.2005	Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi?
17.05.2005	Professor Heidi-Ingrid Maaroos
28.12.2004	Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis
28.12.2004	Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine
28.12.2004	Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust
27.12.2004	Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü
27.12.2004	Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra
27.12.2004	Riiklik diabeediennetus Soomes
27.12.2004	Profülaktika perearstitöös
27.12.2004	Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine
27.12.2004	Peptiline haavand perearsti praktikas
27.12.2004	22.12.2004 10:29:35
27.12.2004	Krooniline venoosne puudulikkus
27.12.2004	Preanalüütikast perearstidele
27.12.2004	Haigusjuht
27.12.2004	Mispärast helistatakse perearstikeskusesse?
27.12.2004	Rinnavähi varajase avastamise uuring
27.12.2004	Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus
22.12.2004	Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks
22.12.2004	Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias?
22.12.2004	Põlve ja randmeliigese vigastused
22.12.2004	Haigusjuht
22.12.2004	Laste kalendrivälistest vaktsiinidest
22.12.2004	Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel
22.12.2004	Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar
22.12.2004	Depressiooni psühhoteraapiast
22.12.2004	Perearst ilma maskita
22.12.2004	Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust
21.12.2004	Stress
21.12.2004	Üks hullumeelsuse ajalugu
21.12.2004	Perearst ja transpordikulud
21.12.2004	Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus
21.12.2004	Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule
21.12.2004	Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas
21.12.2004	Kes kaitseb perearstide huve?
21.12.2004	Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga
21.07.2004	Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi?
21.07.2004	Krooniline venoosne puudulikkus
21.07.2004	Preanalüütikast perearstidele
21.07.2004	Haigusjuht
21.07.2004	Ainult eeldustest tippspordis ei piisa
21.07.2004	Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga
21.07.2004	Kommunikatsiooni korrektsusest
21.07.2004	Perearstide ümarlaud
21.07.2004	Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004	Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004	Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist
21.07.2004	Eesti perearstid välismaal
21.07.2004	Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest
21.07.2004	Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest
21.04.2004	Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid
20.04.2004	Perearst, kes vallutab mäetippe