Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi?

Perearst

17.mai.2005

Tänaseks on Eesti esmatasandi arstiabi areng jõudnud faasi, kus kogu riiki katab ühtsetel põhimõtetel töötav, kvalifitseeritud perearstidel tuginev üldarstiabi osutav süsteem. Enamus esmatasandi reformi alguses seatud eesmärkidest on täidetud.

·        Arstiabi järjepidevus on tagatud, patsiendid on nimistutesse registreerunud

·        Individuaalne patsient-arst kontakt on tugevnenud.

·        Esmatasandi arstiabi on eriarstiabist finantsiliselt ja administratiivselt eraldatud.

·        Ajaline ja geograafiline kättesaadavus on tagatud.

·        Esmatasandi arstide pädevus on tõusnud. Peaaegu kõik esmatasandi arstid omavad perearsti kvalifikatsiooni.

·        Läbi esmatasandi toimiv eriarstiabi efektiivsuse ja kvaliteedi tõus on tagatud (osaline väravavahi funktsioon, perearstidel vaba valik patsientide suunamisel, haigekassa arvestab perearstide arvamusega eriarstiabi lepingute sõlmimisel, suuremad haigekassa piirkonnad jne.)

Süsteemi usaldusväärsus ja rahulolu patsientide hulgas on väga kõrge. 2004. aasta lõpul läbi viidud uuringu kohaselt on 87% inimestest rahul või väga rahul oma perearstiga.

Eelöeldust võib jääda mulje, et esmatasandi arstiabis ei olegi enam arenguruumi, tegelikkuses see muidugi nii ei ole ja järgnevalt keskenduks edasise arengu võimalustele.

Märksõnadeks oleks süsteemi paindlikkuse ja kandevõime suurendamine kaotamata saavutatud taset. Kuidas siis seda paindlikkust ja kandevõimet võiks suurendada.

Arvan, et esitek tuleks luua eeldused  suuremate esmatasandi tervishoiukeskuste/perearstikeskuste väljaarendamiseks ja seda just maal, sest linnas on need ka täna enamvähem olemas. Minu arvates oleks optimaalne, kui ühes keskuses töötaks koos vähemalt 3-4 arsti, see ei tähenda, et need arstid peavad töötama ühes juriidilises isikus, vaid nad peaksid töötama füüsiliselt lähestikku.  Otstarbekas oleks koostada  esmatasandi tervishoiukeskuste riiklik arengukava, analoogiliselt haiglate arengukavale. See kava peaks arvestama võimalikke demograafilisi  arenguid ja eeldust, et ühes keskuses praktiseerivad koos vähemalt 3-4 arsti. Seega ühe keskuse teeninduspiirkonnas peaks elama vähemalt  3500 kuni 6000 inimest.  Kava alusel saaks riik läbi seadusandlike muudatuste panna kohalikele omavalitsusüksustele kohustuse tagada sellistele keskustele vajalik infrastruktuur, ruumide ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga, koos kapitalikulude (rent) katmisega.  Lisaks ruumide tagamise kohustusele  peaks omavalitsusüksustel olema kohustus leida või meelitada nendesse keskustesse ka perearstid, kusjuures perearstid oleksid jätkuvalt vabad ettevõtjad, kes sõlmivad lepingu nii ruumide haldajaga kui haigekassaga.  Haigekassa rahastaks perearste üle riigi ühtsetel alustel. Haigekassa tasumäärad ei sisaldaks kapitalikulude komponenti, sest ruumid tagab omavalitsusüksus. Selliste keskuste töökorraldus oleks üleriigiliselt standardiseeritud ja kõik inimesed teaksid, et keskused on lahti sellest kellaajast selleni ja keskustes on sellised ja sellised võimalused jne. Kui inimene  keskusesse pöördub näiteks vältimatu abi saamiseks, siis seal keskuses on lahtioleku ajal vähemalt üks arst, kes abi osutab. Plaanilises korras pöörduksid inimesed ikka oma perearsti poole.

Mida selliste keskuste väljaarendamine annab? Eeskätt annab see suurema integreerituse ja paindlikkuse ning vähendab riske nii patsiendi kui perearsti jaoks. Annab võimaluse paindlikult korraldada asendamisi personali haigestumise, puhkuste korral. Võimaldab arutelusid kolleegide vahel, sest keegi ei tööta päris üksinda. Selliste keskuste juurde saaks koondada ka teised esmatasandi tervishoiuteenused, mis peaksid töötama koostöös perearstiabiga (hooldusravi, koolitervishoid, füsioterapeudi teenused, uuenenud ämmaemandus jne.). Keskused on ka suutlikumad esmast diagnostilist aparatuuri muretsema ja ennetusprojekte läbi viima jne.

Keskuste väljaarendamine ei välista võimalust, et teatud väiksemates kohtades jätkuksid  ühe arsti vastuvõtud, näiteks teatud nädalapäevadel, kui omavalitsusüksused seda vajalikuks peavad ja täiendavalt rahastavad.  Olen veendunud, et ilma omavalitsusüksustele teatud esmatasandi arstiabi tagamise vastutust panemata,  väheneb arstiabi kättesaadavus maapiirkondades, see omakorda suurendab ebavõrdsust patsientide vahel.

Arvi Vask

23.12.2004.

« Tagasi Prindi

Rinnavähi varajasest diagnostikast perearsti pilgu läbi.

04.mai.2009 Kersti Veidrik, Eraarst Kersti Veidrik OÜ Loe edasi

Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009  (1)

Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009 

Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.”  04.mai.2009  (1)

Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009 

Partner

Perearst partneri AstraZeneca uudised

13.05.2009Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele

Partner

Perearst partneri SVH ennetus uudised

13.02.2009Südamehaiguste ennetuskabinetid? Vaata infot siit

Arhiiv

Perearst

04.05.2009Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi
04.04.2009Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist
04.04.2009Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks.
04.04.2009Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja
04.04.2009Sinu Arst – nüüd uues kuues
04.04.2009Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul
04.04.2009Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle
04.04.2009Minu Eesti
04.04.2009Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
04.04.2009Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö
04.04.2009Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine
04.04.2009Allergiline nohu
06.03.2009Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.”
06.03.2009Rosaatsea
06.03.2009Puukentsefaliidi levik Eestis
06.03.2009Kui hemorroidid teevad häda
06.03.2009Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
06.03.2009Tarkade otsuste aeg
06.03.2009Fookuses insult ja diabeet
06.03.2009Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt
06.03.2009Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks
06.03.2009Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks
06.03.2009Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu.
06.03.2009Väikelaste astma
06.03.2009Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta
06.03.2009Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure
06.02.2009Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis.
06.02.2009Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
06.02.2009Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu
06.02.2009Songakirurgia arengutest
06.02.2009Ülakaalulisus ja rasvumine lastel
06.02.2009Südamehaiguste ennetus südameasjaks
06.02.2009Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel
06.02.2009Olulisest
06.02.2009Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas
02.09.2008Neeruvähi ravi arengud
02.09.2008Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine
02.09.2008Endometrioos – kas ikka veel mõistatus?
02.09.2008Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine
02.09.2008Melatoniin unehäirete ravis
02.09.2008Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku
02.09.2008Telekoolitusest
02.09.2008Tulemustasu ning perearsti töö sisu
02.09.2008Persoon Kersti Veidrik
02.09.2008Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks
02.09.2008Neli pluss neli on kokku üks
02.09.2008Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008
02.09.2008Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist
02.09.2008Ebaselge etioloogiaga palavik
02.09.2008Rosaatsea
02.09.2008Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient
02.09.2008E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes?
02.09.2008Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet
02.09.2008Perearstikeskuste infrastruktuurist
02.09.2008Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus
02.09.2008Digitaalsest terviseloost perearstidele
02.09.2008Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust
02.09.2008Krooniline kõhulahtisus
02.09.2008Olmesartaani veresooni kaitsev toime
02.09.2008Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis
02.09.2008Vererõhu monitooring– kellele ja millal?
02.09.2008Hüpotüreoos
02.09.2008Uued perearstikeskused – kelle mure see on?
02.09.2008Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne
02.09.2008Head kolleegid!
02.09.2008Küsimustele vastab Peeter Padrik
02.09.2008Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili
02.09.2008Tükk ja valu rinnas
02.09.2008Dementse inimese vajadused
02.09.2008Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused
02.09.2008E-terviselugu perearsti pilgu läbi
02.09.2008Persoon: Eve Kivistik
02.09.20082008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud
02.09.2008Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses
02.09.2008Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele
02.09.2008E-meditsiin Euroopas
02.09.2008Eesti vähiteadlikkuse uuring
02.09.2008Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis
02.09.2008Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest
02.09.2008Immuniseerimiskava rakendusjuhis
02.09.2008Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel
02.09.200820 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis
02.09.2008Perearstide tulemustasu 2008 aastal
02.09.2008Persoon: Made Reinumägi
02.09.2008Kokkuvõtete tegemise aeg
02.09.20086. Balti Peremeditsiini Konverents
02.09.2008Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine
02.09.2008Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele
02.09.2008Ainult sina ise saad end aidata
02.09.2008Mikroalbuminuuria perearsti praksises
02.09.2008Perearstide tulemustasu
02.09.2008Toitumine vanemas eas
02.09.2008Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin
22.08.2008Elustiiliravimid
22.08.2008Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008Intensiivne tööperiood on alanud
22.08.2008Taevaskoja laps Ljubov Kurusk
17.09.2007PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007
22.08.2007Vähi varajasest diagnostikast
02.03.2007Haigusjuht, Kristi Annist
02.03.2007Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas
02.03.2007Margus Lember
13.02.2007Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis
13.02.2007Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi
13.02.2007Rein Kermes
13.02.2007Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte.
13.02.2007Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis
13.02.2007Eret Jaanson
13.02.2007Kuidas aidata unehäiretega patsienti?
13.02.2007Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta.
13.02.2007Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi
13.02.2007Krooniline valu
13.02.2007Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu
13.02.2007Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel
13.02.2007Sille Väli
13.02.2007Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist
13.02.2007Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine
13.02.2007Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi
13.02.2007Diabeedikabineti tööst
13.02.2007Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta?
13.02.2007Spinaalne muskulaarne atroofia
13.02.2007Mõtlemapanev haiguslugu
13.02.2007Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.”
13.02.2007Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus.
13.02.2007Perearstide küsitlusuuring
13.02.2007Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.”
11.04.2006Orbiidis labajalg
11.04.2006Triinu-Mari Ots
01.03.2006Perearstindusest Soomes
01.03.2006Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga
01.03.2006Töö nimistuga
01.03.2006Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid
03.01.2006Peremeditsiin täna ja homme
03.01.2006Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema
03.01.2006Enureesist perearsti pilgu läbi
03.01.2006Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.”
03.01.2006Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises
03.01.2006Eakas patsient perearstipraksises
03.01.2006Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist
03.01.2006Madis Tiik
03.01.2006Peptiline haavand
03.01.2006Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega
03.01.2006Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud
03.01.2006Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses
03.01.2006Tõenduspõhine preventsioon
03.01.2006Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine
03.01.2006Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest
03.01.2006Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas
17.05.2005Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes
17.05.2005Elustiili mõju vererõhule
17.05.2005Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises
17.05.2005Koormusuuringud perearsti praktikas
17.05.2005Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas
17.05.2005Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit
17.05.2005Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu
17.05.2005Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele
17.05.2005Marje Oona kaitses doktorikraadi
17.05.2005Eesti peremeditsiini kiituseks
17.05.2005Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu."
17.05.2005Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas
17.05.2005Tegevusjuhised nefroloogias
17.05.2005Perearst on nefroloogi peamine partner
17.05.2005Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks
17.05.2005Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi?
17.05.2005Professor Heidi-Ingrid Maaroos
28.12.2004Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis
28.12.2004Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine
28.12.2004Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust
27.12.2004Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü
27.12.2004Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra
27.12.2004Riiklik diabeediennetus Soomes
27.12.2004Profülaktika perearstitöös
27.12.2004Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine
27.12.2004Peptiline haavand perearsti praktikas
27.12.200422.12.2004 10:29:35
27.12.2004Krooniline venoosne puudulikkus
27.12.2004Preanalüütikast perearstidele
27.12.2004Haigusjuht
27.12.2004Mispärast helistatakse perearstikeskusesse?
27.12.2004Rinnavähi varajase avastamise uuring
27.12.2004Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus
22.12.2004Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks
22.12.2004Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias?
22.12.2004Põlve ja randmeliigese vigastused
22.12.2004Haigusjuht
22.12.2004Laste kalendrivälistest vaktsiinidest
22.12.2004Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel
22.12.2004Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar
22.12.2004Depressiooni psühhoteraapiast
22.12.2004Perearst ilma maskita
22.12.2004Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust
21.12.2004Stress
21.12.2004Üks hullumeelsuse ajalugu
21.12.2004Perearst ja transpordikulud
21.12.2004Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus
21.12.2004Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule
21.12.2004Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas
21.12.2004Kes kaitseb perearstide huve?
21.12.2004Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga
21.07.2004Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi?
21.07.2004Krooniline venoosne puudulikkus
21.07.2004Preanalüütikast perearstidele
21.07.2004Haigusjuht
21.07.2004Ainult eeldustest tippspordis ei piisa
21.07.2004Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga
21.07.2004Kommunikatsiooni korrektsusest
21.07.2004Perearstide ümarlaud
21.07.2004Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist
21.07.2004Eesti perearstid välismaal
21.07.2004Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest
21.07.2004Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest
21.04.2004Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid
20.04.2004Perearst, kes vallutab mäetippe

Otsi antud rubriigi arhiivist

Dermatoloogia

Nahaarstid teevad ettepaneku solaariumide keelamiseks alaealistele

Allergikule abiks: veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

7. mai: melanoomipäev

Endokrinoloogia

Lõpetatakse diabeediravimi Diaprel 30mg tablettide turustamine

ADA ja EASD: patsiendikeskne lähenemine diabeedi ravis

OECD: diabeediga on võimalik efektiivsemalt tegeleda

Erakorraline med.

Anu Raisma: paindlikkus on edu võti

Raul Adlas: ootamatute sündmuste lahendamisel võime hätta jääda

Eero Hirvensalo: 10 aastat suurõnnetuste ja katastroofide meditsiinilise lahendamise kogemust

Farmaatsia

Muutused humaanravimite registris

Ravimiturg kasvas esimeses kvartalis 12%

Ravimite tarneraskused

Gastroenter.

Uuenenud C-hepatiidi ravi paradigma

Kaupo Teesalu kaitseb doktoritööd

Eesti Tervise Fond valis aasta arstiks gastroenteroloog Urve Mardna

Günekoloogia

Jorma Paavonen: PID-i osas on palju vastamata küsimusi

Naistearstid: poliitikud peaksid ärgitama naisi varem sünnitama

Sajad naistearstid arutavad Tallinnas aktuaalseid teemasid sünnitusabis ja günekoloogias

Kardioloogia

Margus Viigimaa: kümme aastat südamehaiguste preventsiooni

Arstid soovitavad: kuidas süda terve hoida?

Molekulaarkardioloog: kuidas taastada südamerakke?

Kirurgia

Ants Peetsalu 70

Eesti arstid lähevad taas Afganistani välihaiglasse

3D tehnika kirurgide teenistuses

Neuroloogia

Eesti paistab silma seljaajutraumadega

USA uuring: pea kolmandik inimestest on unes kõndinud

Uuring: jahutamise efekt võib päästa insuldihaigeid

Oftalmoloogia

Geeniteraapia taastas nägemise

Silmatilgad Allergodil käsimüügiravimiks

ITK silmakliinik sai Euroopa õpetava kliiniku õigused

Onkoloogia

Tiit Suuroja: soolevähi passiivne käsitlus peaks asenduma aktiivsega

Lootus vähi sõeluuringute registrile aastast 2014?

Maret Talk: rinnavähi sõeluuringu sihtgrupp on liiga kitsas

Ortopeedia

Esmakordselt tehti Eestis meniskiimplantatsioon

Põhjamaade ortopeedid peavad Tallinnas kongressi

Dr Ants Kass - 5000

Otorinolarüngo.

Kai Uus: teadustöö on põnev, aga raske

TÜKis oodatakse kõrvalesta taastamise operatsioone

Silmakliiniku juht: inimeste teadlikkus haigustest on paranenud

Pediaatria

TÜK lastekliinik tähistab 90. sünnipäeva

Maire Vasar: tsüstilise fibroosi diagnoosini jõutakse hilja

Lastehaigla elutööpreemia sai Karin Orgulas

Peremeditsiin

Paika pandi tervise infosüsteemist väljastatavate andmete loetelu

Uuring: perearstid teevad ravimite väljakirjutamisel liiga palju vigu

Remo Kurruk: tervishoid on muutunud ennetuspõhisemaks

Psühhiaatria

Anne Kleinberg: võimalused autismi diagnoosimiseks on paranenud

Inauguratsiooniloeng: uued tuuled psüühikahäirete ravis

Kuidas tekkis depressioon?

Pulmonoloogia

Tuberkuloosi kontrolli alla saamine Eestis sõltub varasest avastamisest

Maire Vasar: tsüstilise fibroosi diagnoosini jõutakse hilja

Tanel Laisaar: uudsed võimalused kopsu ajutiseks asendamiseks

Reumatoloogia

Liigesepõletikud tõid 2010. aastal 27 miljonit euro eest kulu

Konverents ärgitab riiki, haiglaid, teadlasi ja patsiente koostööle

Teadlased esitlevad: apteek naha all

Uroloogia

Uuring: uus eesnäärmevähi ravimeetod võib vähendada kõrvalmõjusid

Ülo Zirel: patsient peab õigel ajal pääsema arsti juurde

Zirel: eesnäärmevähk ei tähenda enam ilmtingimata lõikust

Varia

Uuring: mobiiltelefonide kahjulikkusest pole tõendeid

VIDEO Kasulik mobiilirakendus: interaktiivne anatoomia

Teadlased loovad käsna, mis peataks hetkega verejooksu

Vaktsineerimine

Tänavu 40 A-hepatiiti haigestunut

Jalgpallifännile võiks soovitada vaktsineerimist

Tähistatakse Euroopa vaktsineerimise nädalat