Orbiidis labajalg

Eve Sooba

ITK Magdaleena üksuse taastusarst

Küllap on igal arstil sõltuvalt teenindatavast piirkonnast ja patsientide vanusest tegemist veidi varieeruvate põhihaiguste ja kaasuvate diagnoosidega. Siiski puutub iga perearst vahetevahel kokku  jala probleemidega.

Labajala patoloogiat, kas siis subjektiivsete kaebustena või arsti poolt hinnatuna, peab tundma - see väike kehaosa võib põhjustada olulisi biomehhaanika häireid, süvendada artrootilisi muutusi ja olla tugeva valu allikaks erinevates kehaosades alustades labajalast ning lõpetades seljaga. Valdkond on spetsiifiline ja erinevaid probleeme võib harva ette tulla, seetõttu on ehk õige üheskoos lahendusi otsida.

Laste tervise aktiivsel hindamisel on üheks võtteks ka luustiku hindamine ja sellega seotud võimaliku patoloogia avastamine. Väiksemate muidu tervete laste probleemid neile endile reeglina vaevusi ei põhjusta, kuid vanus on „magus“ muutuste korrigeerimisel nii rühihäirete kui ka lampjalgsuse kui ka hüppeliigese „lõtvuse“ suhtes. Mõnikord on vanemad siiski kurtnud, et laps ei kõnni meelsasti pikki maid ja palub sülle.Tahaksin rõhutada siinkohal meditsiinipersonali aktiivset hindaja ja probleemi olemuse selgitaja rolli. Kui lapsevanem ise selle probleemiga arstile ei pöördu, siis ongi meedik peamine võimalik tervise parandaja-suunaja. Kui probleem jääb tähelepanuta või aktiivset hindamist ei toimu, siis kunagi võib probleem realiseeruda juba suuremate muutuste ja vaevuste tekkes.

On peetud suuri vaidlusi laste lampjalgsuse teemal. Millal, mismoodi ja kuidas seda ravida. Kõigepealt on oluline lampjalgsuse adekvaatne hindamine ja siis juba raviotsus. Keskmine ja tõsine tallavõlvi madaldumine vajab tõenäoliselt korrigeerimist tallatoega, kas aga alati on vaja individuaalselt valmistatud tuge - see sõltub juba konkreetse deformatsiooni suurusest, patoloogiast ja jalgade erinevusest. Hinnata tuleks mõlemaid võlve ja ka kandluu asendit, et täpsemalt määratleda korrigeeriva toe tüüp. Ära unustada ei tohiks ka ülemääraselt kõrget võlvi, mis samuti võib vajada korrigeerimist. Hüppeliigeste hüperpronatsiooni ja süsteemse sidekoe nõrkuse sündroomiga lapsed vajavad kindlasti hüppeliigesest tugevalt toetavate (hüperpronatsiooni korral mediaalselt toetavate kannakappadega) jalatsite kandmist. Hüper- või hüpopronatsiooni tuleb mõnikord lisaks tavalisele tallatoele korrigeerida ka vastavale toe servale kõrgenduse lisamisega. Kord määratud tallatoed jäävad tavaliselt kasvaval lapsel tihti väikeseks ja lapsevanem võib aastatega “unustada“ probleemi. Samuti võib probleem taanduda aktiivse sekkumise korral, kui õiget liikumisravi tehakse regulaarselt ja vajadusel kantakse tugesid või vastavaid jalanõusid. Nende põhjuste tõttu oleks ehk hea selliseid lapsi aeg-ajalt aktiivselt uuesti hinnata. Tõsisema patoloogia korral vajaks laps siiski antud teemaatikaga tegeleva ortopeedi vm eriarsti konsultatsiooni ja liikumisravi vajadus tingib ka taastusravikeskuse külastamise (taastusravi määravad ja kombineerivad praegu taastusarstid, kuid füsioterapeutidele-ehk liikumisravi TEOSTAVATELE spetsialistidele saab suunata haigeid saatekirjaga ka otse, kuigi siis jääb maksjaks kas perearst või patsient ise). 

Täiskasvanud ja eakad pöörduvad arstile eelkõige juba vaevuste ja deformatsioonide tõttu. Põhiliseks sümptomiks on valu teatud kindlas kohas. Põhjused on erinevad, näiteks tallavõlvi lamenemisest ja ärritusest tingitud põletik, hallux valguse algavad – süvenevad muutused, artroos koos põletikuga, plantaarfastsiit, rasvpadjandi deformeerumine, bursiit, tendiniit jne. Närvide kahjustuste korral (Mortoni neurinoom, tarsaalkanali pitsumine, diabeetiline või muu polüneuropaatia jne) on valu erinev: pigem tüüpilise lokalisatsiooniga, terav või paresteesiatena, pitsumise korral süveneb provokatsioonil. Ka ravi määramisel tuleb lähtuda põhjusest – närvivalu ei allu samadele võtetele ei medikamentosse ega füüsikalise ravi võtetes (nt bursiidile sobib hästi magnet – neuroloogilistele valudele pigem laser või ultraheli). Vaevuste korral tuleb välistada ka põletikuline liigeshaigus, luumurd, kasvajad jms.

Sageli kurdab patsient ka valu sääre eesmisel või lateraalpinnal ja tihti ei taha uskuda, et tallatugi koos liikumisraviga ja venitustega võiks olla asja lahendus Antud problemaatika korral soovitan patsienti käsitleda tervikuna: hinnata jällegi rühti, vaagna- ja alajäsemete asendit ning vajadusel mõelda väärasendite korrektsioonile (lihaskorseti tugevdamise ning tallatugede kandmise vajadus).. Labajala muutuste põhjuseks võib olla kehast lähtuv probleem (jalalihaste düsbalanss, puusa abduktorite nõrkus, varvaste painutajate või m tibialis posteriori düsfunktsioon, põlveliigeste valgusdeformatsioon, kitsad jalanõud) ja teisalt on lampjalgsus ka ise paljude keha probleemide põhjustajaks näiteks (valu alaseljas,  tr. iliotibialise pinge ja valud, kannakõõluse lühenemine jne).

Väga oluline on labajala aktiivne hindamine põletikuliste liigeshaiguste, diabeedi ja neuroloogiliste haiguste puhul. Nende haiguste korral on  jalgade hindamine ennetava eesmärgiga, et vältida deformatsioonide ja raskesti paranevate haavade ning infektsioonide teket. Tallavõlvi muutuste ja asendihäirete korral on võlvi korrektsiooni/abivahendite määramine nende haiguste korral primaarne tegevus ka ilma vaevuste olemasoluta. Reumatoidartriidi korral hinnatakse hüppeliigest jätkuvalt ka hiljem, et ennetada deformatsioone ning vastavatel jalatsitel ning võlvide toestamisel on leitud valu vähendavat ja deformatsioonide süvenemist

Kuidas jalga uurida?

Hinnata tuleb jalgade liigesliikuvust ja asendit tervikuna. Hinnang lihasjõule ja elastsusele suunab mõtteid probleemi olemusele ja selle kestusele ning ravivõtete vajadusele. Rühist ja selle seostest jalgadega oli juttu eelpool. Näiteks just laste puhul võib tihti näha, et jalavõlvi mõjutavad lihased on lihtsalt nõrgad, kuid pikivõlv on siiski olemas kui laps varvastele seisma tõuseb. Jala võlvide (piki- ja ristivõlvid) hindamiseks on mitmeid võimalusi. Vaatlus suunab meid edasi uurima. Kui paremaid võimalusi ei ole, siis annab infot kasvõi märja jalajälje tegemine tumedamale siledale põrandale. Jalaravi kabinettides olid varasematel aegadel klaasist peegliga valgustatud kastid, kus sai näha millised jalatalla osad on liigse surve all. Lampjalgsust on võimalik fikseerida ka skeletti visualiseerivate meetoditega, näteks röntgeniga, kuid  tänapäevaselt on praktilisem koormusjaotuse hindamine. Eestis on saadaval nii staatiline koormusjaotuse mõõtmine (kutsutakse podomeetriaks) kui ka dünaamiline kõnni analüüs. Nende meetoditega mõõdab tundlik sensorplaat jalalaba erinevate osade survet plaadile ning saadud informatsiooni analüüsitakse arvutis. Podomeetriline uuring on praegu ka kättesaadavam uuring, seda tehakse näiteks: Lasnamäe Polikliinikus, Mustamäe Haiglas, Viimsi SPA-s ja teistes sanatooriumides, kõnnianalüüsi on võimalik teha Maarjamõisa Polikliinikus TÜ Taastusravi Kliinikus. Mõlemad uuringud on tasulised. Kui tegu on jalavõlvi probleemi ning toetuspinna hindamise ja fikseerimisega ning arvestades uuringu kättesaadavust, siis võib sageli piirduda ka podomeetrilise uuringuga. Kui tegemist on aga hüppeliigesse ulatuva probleemi, kõnnakuhäire või jalgadele väga suurt koormust rakendava patsiendiga, siis täpsemat informatsiooni ja võimalikke lahendusi pakub täpsemalt kõnnianalüüs. 

Kokkuvõte probleemse ja riski-jala käsitluse etappidest

•         Jalgade seisundi varane hindamine/fikseerimine

•         Vajadusel koheselt sobivate abivahendite rakendamine + pt koolitus

•         NB! Hinda aktiivselt patsienti koos tema abivahendiga

•         Soovitav on jalgade seisundi jälgimine dünaamikas

•         Vajadusel ortopeedilise lõikuse soovitamine

•         Operatsioonijärgse abivahendi korraldamine

Probleemi lahendus

Ükski uuring ei anna veel lahendust. Uuringule järgneb saadud info analüüs ja ravi eesmärkide määratlemine. Mida kohe ette võtta, kas vajab antud patsient seisundist lähtuvalt vaevusi leevendavaid abivahendeid (näiteks metatarsaalpatja, geelist kannatuge või varbakaitset), piisab võlvi korrektsioonist ja liikumisravist või on hoopis aeg küps ortopeedile suunamiseks. Otsused on individuaalsed nii nagu konkreetse tallatoe valikki. Võimalusi peab aga teadma, et õigeid otsuseid teha. Abivahendite ja tallatugede puhul on olemas ka soodustusi teatud tingimustel ja firmadel, nii on vaja sedagi erinevate patsientide puhul arvestada.

Kui tallatoed või abivahendid on määratud, siis oleks soovitav neid hinnata ka patsiendi jalas. Oma kogemusest võin väita, et paljud ei kasuta erinevatel põhjustel muretsetud tugesid ja probleem jääb lahenduseta. Koos patsiendiga ühiselt aru pidades võib tihti lahendusi leida ja mõnikord on abi ka tallatoed valmistanud firma külastamisest, kes siis vastava korrektsiooni teeb. Standardsete tallatugede või abivahendite muretsemisel oleks hea, kui patsiendil oleks kaasas  ca 2 paari tema tavajalanõusid, et sobivuses veenduda. Jalavaevustega patsientidele ei sobi kitsad jalanõud/tallatoed/abivahendid võtavad aga jalatsis ruumi, selleks peab patsient valmis olema. Ei tasu lootma jääda sellele, et king „järgi venib“.

Jala ravi eesmärk

•         Hoida jalga optimaalses asendis (telg!)

•         ↓ survet valulikus/kahjustatud piirkonnas

•         Leevendada vaevusi

•         Tugevdada lihaseid

•         Säilitada/parandada jala funktsionaalsust

•         Parandada toimetulekut

ÄRA UNUSTA TAASTUSRAVI PROTSEDUURE KA JALGADE PUHUL!

Kokkuvõtteks

Fikseerunud probleemi korral ei ole lahendused kiired tulema ja saadav efekt ei ole alati 100%-line. Seda ette teades ei saa alati lubadustega lahke olla. Olles tundma õppinud jala-vahendite arsenali võin aga öelda, et kombineerides taastusravi meetodeid koos abivahendite-tallatugede-õigete jalatsitega saab oluliselt leevendada patsiendi vaevusi ning sisuliselt sageli vältida ka muutuste süvenemist ning tüsistuste teket. vältivat toimet. Samuti tuleb aktiivsemat interventsiooni rakendada juhul kui patsiendi töine tegevus või harrastused on seotud suure koormusega jalgadele.

Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009  (1)

Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009 

Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.”  04.mai.2009  (1)

Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009 

13.05.2009	Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele

13.02.2009	Südamehaiguste ennetuskabinetid? Vaata infot siit

04.05.2009	Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi
04.04.2009	Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist
04.04.2009	Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks.
04.04.2009	Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja
04.04.2009	Sinu Arst – nüüd uues kuues
04.04.2009	Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul
04.04.2009	Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle
04.04.2009	Minu Eesti
04.04.2009	Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
04.04.2009	Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö
04.04.2009	Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine
04.04.2009	Allergiline nohu
06.03.2009	Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.”
06.03.2009	Rosaatsea
06.03.2009	Puukentsefaliidi levik Eestis
06.03.2009	Kui hemorroidid teevad häda
06.03.2009	Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
06.03.2009	Tarkade otsuste aeg
06.03.2009	Fookuses insult ja diabeet
06.03.2009	Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt
06.03.2009	Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks
06.03.2009	Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks
06.03.2009	Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu.
06.03.2009	Väikelaste astma
06.03.2009	Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta
06.03.2009	Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure
06.02.2009	Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis.
06.02.2009	Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
06.02.2009	Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu
06.02.2009	Songakirurgia arengutest
06.02.2009	Ülakaalulisus ja rasvumine lastel
06.02.2009	Südamehaiguste ennetus südameasjaks
06.02.2009	Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel
06.02.2009	Olulisest
06.02.2009	Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas
02.09.2008	Neeruvähi ravi arengud
02.09.2008	Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine
02.09.2008	Endometrioos – kas ikka veel mõistatus?
02.09.2008	Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine
02.09.2008	Melatoniin unehäirete ravis
02.09.2008	Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku
02.09.2008	Telekoolitusest
02.09.2008	Tulemustasu ning perearsti töö sisu
02.09.2008	Persoon Kersti Veidrik
02.09.2008	Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks
02.09.2008	Neli pluss neli on kokku üks
02.09.2008	Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008
02.09.2008	Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist
02.09.2008	Ebaselge etioloogiaga palavik
02.09.2008	Rosaatsea
02.09.2008	Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient
02.09.2008	E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes?
02.09.2008	Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet
02.09.2008	Perearstikeskuste infrastruktuurist
02.09.2008	Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus
02.09.2008	Digitaalsest terviseloost perearstidele
02.09.2008	Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust
02.09.2008	Krooniline kõhulahtisus
02.09.2008	Olmesartaani veresooni kaitsev toime
02.09.2008	Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis
02.09.2008	Vererõhu monitooring– kellele ja millal?
02.09.2008	Hüpotüreoos
02.09.2008	Uued perearstikeskused – kelle mure see on?
02.09.2008	Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne
02.09.2008	Head kolleegid!
02.09.2008	Küsimustele vastab Peeter Padrik
02.09.2008	Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili
02.09.2008	Tükk ja valu rinnas
02.09.2008	Dementse inimese vajadused
02.09.2008	Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused
02.09.2008	E-terviselugu perearsti pilgu läbi
02.09.2008	Persoon: Eve Kivistik
02.09.2008	2008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud
02.09.2008	Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses
02.09.2008	Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele
02.09.2008	E-meditsiin Euroopas
02.09.2008	Eesti vähiteadlikkuse uuring
02.09.2008	Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis
02.09.2008	Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest
02.09.2008	Immuniseerimiskava rakendusjuhis
02.09.2008	Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel
02.09.2008	20 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis
02.09.2008	Perearstide tulemustasu 2008 aastal
02.09.2008	Persoon: Made Reinumägi
02.09.2008	Kokkuvõtete tegemise aeg
02.09.2008	6. Balti Peremeditsiini Konverents
02.09.2008	Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine
02.09.2008	Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele
02.09.2008	Ainult sina ise saad end aidata
02.09.2008	Mikroalbuminuuria perearsti praksises
02.09.2008	Perearstide tulemustasu
02.09.2008	Toitumine vanemas eas
02.09.2008	Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin
22.08.2008	Elustiiliravimid
22.08.2008	Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008	Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008	Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008	Intensiivne tööperiood on alanud
22.08.2008	Taevaskoja laps Ljubov Kurusk
17.09.2007	PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007
22.08.2007	Vähi varajasest diagnostikast
02.03.2007	Haigusjuht, Kristi Annist
02.03.2007	Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas
02.03.2007	Margus Lember
13.02.2007	Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis
13.02.2007	Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi
13.02.2007	Rein Kermes
13.02.2007	Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte.
13.02.2007	Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis
13.02.2007	Eret Jaanson
13.02.2007	Kuidas aidata unehäiretega patsienti?
13.02.2007	Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta.
13.02.2007	Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi
13.02.2007	Krooniline valu
13.02.2007	Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu
13.02.2007	Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel
13.02.2007	Sille Väli
13.02.2007	Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist
13.02.2007	Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine
13.02.2007	Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi
13.02.2007	Diabeedikabineti tööst
13.02.2007	Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta?
13.02.2007	Spinaalne muskulaarne atroofia
13.02.2007	Mõtlemapanev haiguslugu
13.02.2007	Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.”
13.02.2007	Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus.
13.02.2007	Perearstide küsitlusuuring
13.02.2007	Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.”
11.04.2006	Orbiidis labajalg
11.04.2006	Triinu-Mari Ots
01.03.2006	Perearstindusest Soomes
01.03.2006	Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga
01.03.2006	Töö nimistuga
01.03.2006	Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid
03.01.2006	Peremeditsiin täna ja homme
03.01.2006	Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema
03.01.2006	Enureesist perearsti pilgu läbi
03.01.2006	Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.”
03.01.2006	Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises
03.01.2006	Eakas patsient perearstipraksises
03.01.2006	Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist
03.01.2006	Madis Tiik
03.01.2006	Peptiline haavand
03.01.2006	Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega
03.01.2006	Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud
03.01.2006	Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses
03.01.2006	Tõenduspõhine preventsioon
03.01.2006	Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine
03.01.2006	Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest
03.01.2006	Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas
17.05.2005	Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes
17.05.2005	Elustiili mõju vererõhule
17.05.2005	Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises
17.05.2005	Koormusuuringud perearsti praktikas
17.05.2005	Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas
17.05.2005	Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit
17.05.2005	Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu
17.05.2005	Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele
17.05.2005	Marje Oona kaitses doktorikraadi
17.05.2005	Eesti peremeditsiini kiituseks
17.05.2005	Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu."
17.05.2005	Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas
17.05.2005	Tegevusjuhised nefroloogias
17.05.2005	Perearst on nefroloogi peamine partner
17.05.2005	Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks
17.05.2005	Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi?
17.05.2005	Professor Heidi-Ingrid Maaroos
28.12.2004	Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis
28.12.2004	Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine
28.12.2004	Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust
27.12.2004	Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü
27.12.2004	Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra
27.12.2004	Riiklik diabeediennetus Soomes
27.12.2004	Profülaktika perearstitöös
27.12.2004	Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine
27.12.2004	Peptiline haavand perearsti praktikas
27.12.2004	22.12.2004 10:29:35
27.12.2004	Krooniline venoosne puudulikkus
27.12.2004	Preanalüütikast perearstidele
27.12.2004	Haigusjuht
27.12.2004	Mispärast helistatakse perearstikeskusesse?
27.12.2004	Rinnavähi varajase avastamise uuring
27.12.2004	Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus
22.12.2004	Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks
22.12.2004	Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias?
22.12.2004	Põlve ja randmeliigese vigastused
22.12.2004	Haigusjuht
22.12.2004	Laste kalendrivälistest vaktsiinidest
22.12.2004	Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel
22.12.2004	Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar
22.12.2004	Depressiooni psühhoteraapiast
22.12.2004	Perearst ilma maskita
22.12.2004	Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust
21.12.2004	Stress
21.12.2004	Üks hullumeelsuse ajalugu
21.12.2004	Perearst ja transpordikulud
21.12.2004	Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus
21.12.2004	Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule
21.12.2004	Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas
21.12.2004	Kes kaitseb perearstide huve?
21.12.2004	Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga
21.07.2004	Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi?
21.07.2004	Krooniline venoosne puudulikkus
21.07.2004	Preanalüütikast perearstidele
21.07.2004	Haigusjuht
21.07.2004	Ainult eeldustest tippspordis ei piisa
21.07.2004	Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga
21.07.2004	Kommunikatsiooni korrektsusest
21.07.2004	Perearstide ümarlaud
21.07.2004	Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004	Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004	Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist
21.07.2004	Eesti perearstid välismaal
21.07.2004	Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest
21.07.2004	Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest
21.04.2004	Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid
20.04.2004	Perearst, kes vallutab mäetippe