Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele

Marika Gordon

Inimesi enim kimbutavad kõhuvaevused on gastroenteroloogi Triin Remmeli sõnutsi kõhulahtisus ja kõhukinnisus. Kergemate vormide puhul saab enamasti abi toitumisharjumuste muutmisest. Niisugune „ravi” ei ole paljudele sugugi meelt mööda. Imepillikest, mis kõhu kähku korda teeks, ei ole aga olemas.

 

Kõhukinnisuse põhjused

Kõhukinnisus on peamiselt funktsionaalset laadi häire. Kui kõhukinnisus on kestnud aastaid ja erilisi muutusi terviseseisundis ei esine, siis peaks inimene kõigepealt abi otsima oma toitumisharjumuste muutmisest, rohkem vedelikku tarbima. Alles teise valikuna võiks hakata mõtlema lahtistavate preparaatide peale. „Kindlasti ei ole siin esimeses reas senna või bisakodüül ega ka klistiiride tegemine, sest nendest kõikidest võib kiiresti sõltuvus kujuneda,” toonitab dr Remmel.

Kõhukinnisust võivad soodustada ka teatud ravimid ja kilpnäärme alatalitlus.

Kui kõhukinnisus tekib järsku, väljaheites on verd või inimene kõhnub, siis võib tegemist olla soolekasvajaga. Niisuguste sümptomite ilmnedes peab perearst patsiendi kindlasti spetsialisti juurde saatma.

„Väga palju oleneb ka vanusegrupist. Noorematel inimestel, alla 45aastastel, esineb soolekasvajat üliharva. Kui aga näiteks vanemal inimesel tekib järsku kõhukinnisus, samas on tal ka aneemia, mõnikord ka kõhus palpeeritav mass, siis sellise patsiendiga ei tasuks perearstil kindlasti aega viita, vaid saata ta kohe spetsialistile,” räägib gastroenteroloog. „Samas võib soolekasvaja olla ka juhuleid endoskoopial, inimene ise ei pruugi midagi kaevata. Ikkagi kõhutunne ja alarmsümptomid – veri väljaheites, kehvveresus, kehakaalu langus, palpeeritav mass – peaksid perearstile ütlema, milline patsient tuleb saata endoskoopilisele uuringule.”

Nii-öelda kõrgendatud tervisehuviga kontingendile ei ole spetsialisti arvates küll mõtet aastas korra koloskoopiat või gastroskoopiat teha. Muidugi võib ka niisugusel sagedasemal kaeblejal olla tekkinud ohtlik haigus. Patsiendi rahustamiseks tuleks esimese uuringuna määrata väljaheites vere esinemist, sest reeglina soolekasvajad ka veritsevad.

„Kogu maailmas kasutatakse soolevähi skriiningul esmalt just vere määramist väljaheites. Harilik vereanalüüs näitab ainult siis midagi, kui kasvaja on juba suhteliselt kaugele arenenud,” täpsustab dr Remmel. „Arvan, et perearstid on oma nimistuga hästi kursis. Kui muidu väga rahulik patsient on millegipärast järsku väga ärevaks muutunud, siis võiks ta ka kiiremini spetsialistile suunata, kasvõi teise arvamuse saamiseks. Mulle küll tundub, et 90 protsendil juhtudest saadavad perearstid täiesti õigustatult oma patsiente gastroenteroloogi juurde. Olen ka perearstidele öelnud, et tuleb „kodustada” oma isiklikud erialaspetsialistid, kelle telefoninumber on alati käepärast. Kui on sellised SOS-situatsioonid, siis saab ju alati helistada ja nõu küsida, mida edasi teha.”

 

Kõhulahtisuse põhjused

Kõige sagedasem kõhulahtisuse põhjus on soole ärritussündroom. Kõhulahtisus enne eksamit on klassikaline soole ärritussündroomi näide.

„Kui inimesl on kõht lahti just hommikuti pärast söömist, samas öist kõhulahtisust ei esine, siis on see kõige sagedasem diagnoos,” sedastab Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogiakeskuse juhataja. „Sool võib olla spastilisem või käib teatud mediaatorite tasemel ülekanne natukene teistmoodi, ka stress ja teatud toiduained võivad põhjustada hommikusi kõhulahtisuse hoogusid – soole ärritussündroomi tekkemehanismid on väga erinevad, seepärast ei ole ka ühtegi universaalset ravimit.”

Dr Remmeli hinnangul on soole ärritussündroom reeglina üsna kallis diagnoos, sest ta eeldab orgaaniliste seedetraktihaiguste välistamist – rea vereanalüüside, lisaks seedetrakti üla- ja alaosa endoskoopiliste uuringute tegemist. Üsna sageli lõpevad need uuringud tõdemusega, et kõik oleks justkui normis. Kuigi soole ärritussündroom ei ole eluohtlik haigus, on ta patsiendile siiski suhteliselt ebamugav.

„Esmalt soovitatakse hakata pidama toitumispäevikut. 2-3 nädala jooksul tuleb patsiendil üles kirjutada, mida ta sõi, mis muutus. Universaalset dieeti enamiku haiguste puhul ei ole. Reeglina patsient küsib, mida ma ei tohi süüa, aga inimesed on sedavõrd erinevad, et üheseid soovitusi ei ole. Toitumispäeviku abil on võimalik kindlaks teha, missugune toiduaine mida tekitab,” selgitab spetsialist. „Samuti peaks püüdma natukene pingeid maha võtta. Kahjuks elavad aju ja soolikas omavahel käsikäes. Isegi Ameerika Ühendriikides, kus on suhteliselt jäigad juhised haiguste käsitlemiseks, soovitatakse soole ärritussündroomi korral proovida kas muusikateraapiat, värviteraapiat või isegi hüpnoteraapiat. Kui see ei aita, siis nii mõnigi kord saab abi väikeses annuses antidepressantidest.”

Kõhulahtisuse puhul on oluline täheldada, kas soolest tuleb verd või mitte. Samuti tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele: kas patsiendil on analüüsides ilmnenud kehvveresus või on ta samaaegselt kõhnunud – siis peaks perearst patsiendi kindlasti spetsialistile suunama.

„Kui noortel inimestel kujuneb välja kõhulahtisus vere esinemisega, siis võib olla tegemist soole põletikulise haigusega. Ultseroosne koliit ja Crohni tõbi vajavad kindlasti gastroenteroloogi abi. Ka diagnostika eeldab nende haiguste puhul keerulisemaid endoskoopilisi protseduure,” nendib dr Remmel. „Samuti tsöliaakia. Nisu, rukis, oder, kaer osadele inimestele ei sobi. Neil tekib peensoole attude atroofia. Diagnostikas kasutatakse transglutaminaasi vastast antikehade määramist ja peensoole biopsiat, mis tehakse gastroskoopial. Ainult antikehade määramisest tsöliaakia diagnoosiks ei piisa.”

Ka pikad antibiootikumide kuurid häirivad soole miklofloorat. Antibakteriaalse ravi ajal või pärast seda soovitatakse kasutada probiootikume.

„Kui on näiteks plaanis reisida mõnda eksootilisse riiki, kus paratamatult on teistsugused mikroobid kui meie tungimustes tavapärased, võiks samuti kasutada probiootikume,” täheldab gastroenteroloog. „Samas tuleb arvetsda ka seda, et 20-30 protsendil eesti inimestest on hüpolaktaasia ehk piimasuhkru talumatus.”

 

Veel levinumaid kõhuprobleeme

Peale kõhukinnisuse ja -lahtisuse mainib Triin Remmel kõrvetisi.

„Kui klassikaliste kõrvetistega patsient suunatakse gastroskoopiale, siis 60 protsendil ei leia me midagi, mis aga ei välista reflukshaigust. Seetõttu kasutatakse alla 40aastastel inimestel esmaselt prooviravi prootonpumba inhibiitoriga. Kui see ei aita, siis tuleks patsient saata gastroenteroloogi konsultatsioonile,” soovitab spetsialist.

Dr Remmeli hinnangul esineb haavandeid viimasel ajal harvem. Tähelepanu tuleks aga pöörata nendele patsientidele, kes kasutavad mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, eriti vanemad inimesed. See grupp haigeid on spetsialisti hinnangul mao kaitse osas alaravitud.

„Kui 65aastane või vanem inimene võtab näiteks mitut steroidset põletikuvastast ravimit, sellisel juhul peaks kindlasti olema mao kaitse peal, et ei tekiks mao verejooksu,” tõdeb dr Remmel.

Seedetrakti ülaosa funktsionaalsete häirete ehk funktsionaalse düspepsia korral on samuti gastroskoopiast vähe abi. „Me ei leia midagi, aga patsiendil on ikkagi ülakõhuvalu, täiskõhutunne pärast söömist, kõht ajab punni. Reeglina on need nooremad inimesed. Siin soovitaksin esmaselt prootonpumba inhibiitoreid. Oluline on aga see, et patsient mõistaks – tegemist ei ole eluohtliku haigusega. See väldiks ka asjatute uuringute tegemist.”

Viimase grupina mainib dr Remmel alkoholist tingitud maksahaigust: „Alkohoolne maksahaigus tekib Eestis järjest noorematel inimestel ja aina rohkem jõuavad naised meestele järele. Aga sellest võiks rääkida lõpmatuseni.”

Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009  (1)

Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009 

Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.”  04.mai.2009  (1)

Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009 

13.05.2009	Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele

13.02.2009	Südamehaiguste ennetuskabinetid? Vaata infot siit

04.05.2009	Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi
04.04.2009	Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist
04.04.2009	Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks.
04.04.2009	Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja
04.04.2009	Sinu Arst – nüüd uues kuues
04.04.2009	Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul
04.04.2009	Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle
04.04.2009	Minu Eesti
04.04.2009	Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
04.04.2009	Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö
04.04.2009	Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine
04.04.2009	Allergiline nohu
06.03.2009	Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.”
06.03.2009	Rosaatsea
06.03.2009	Puukentsefaliidi levik Eestis
06.03.2009	Kui hemorroidid teevad häda
06.03.2009	Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
06.03.2009	Tarkade otsuste aeg
06.03.2009	Fookuses insult ja diabeet
06.03.2009	Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt
06.03.2009	Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks
06.03.2009	Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks
06.03.2009	Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu.
06.03.2009	Väikelaste astma
06.03.2009	Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta
06.03.2009	Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure
06.02.2009	Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis.
06.02.2009	Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
06.02.2009	Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu
06.02.2009	Songakirurgia arengutest
06.02.2009	Ülakaalulisus ja rasvumine lastel
06.02.2009	Südamehaiguste ennetus südameasjaks
06.02.2009	Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel
06.02.2009	Olulisest
06.02.2009	Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas
02.09.2008	Neeruvähi ravi arengud
02.09.2008	Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine
02.09.2008	Endometrioos – kas ikka veel mõistatus?
02.09.2008	Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine
02.09.2008	Melatoniin unehäirete ravis
02.09.2008	Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku
02.09.2008	Telekoolitusest
02.09.2008	Tulemustasu ning perearsti töö sisu
02.09.2008	Persoon Kersti Veidrik
02.09.2008	Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks
02.09.2008	Neli pluss neli on kokku üks
02.09.2008	Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008
02.09.2008	Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist
02.09.2008	Ebaselge etioloogiaga palavik
02.09.2008	Rosaatsea
02.09.2008	Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient
02.09.2008	E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes?
02.09.2008	Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet
02.09.2008	Perearstikeskuste infrastruktuurist
02.09.2008	Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus
02.09.2008	Digitaalsest terviseloost perearstidele
02.09.2008	Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust
02.09.2008	Krooniline kõhulahtisus
02.09.2008	Olmesartaani veresooni kaitsev toime
02.09.2008	Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis
02.09.2008	Vererõhu monitooring– kellele ja millal?
02.09.2008	Hüpotüreoos
02.09.2008	Uued perearstikeskused – kelle mure see on?
02.09.2008	Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne
02.09.2008	Head kolleegid!
02.09.2008	Küsimustele vastab Peeter Padrik
02.09.2008	Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili
02.09.2008	Tükk ja valu rinnas
02.09.2008	Dementse inimese vajadused
02.09.2008	Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused
02.09.2008	E-terviselugu perearsti pilgu läbi
02.09.2008	Persoon: Eve Kivistik
02.09.2008	2008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud
02.09.2008	Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses
02.09.2008	Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele
02.09.2008	E-meditsiin Euroopas
02.09.2008	Eesti vähiteadlikkuse uuring
02.09.2008	Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis
02.09.2008	Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest
02.09.2008	Immuniseerimiskava rakendusjuhis
02.09.2008	Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel
02.09.2008	20 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis
02.09.2008	Perearstide tulemustasu 2008 aastal
02.09.2008	Persoon: Made Reinumägi
02.09.2008	Kokkuvõtete tegemise aeg
02.09.2008	6. Balti Peremeditsiini Konverents
02.09.2008	Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine
02.09.2008	Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele
02.09.2008	Ainult sina ise saad end aidata
02.09.2008	Mikroalbuminuuria perearsti praksises
02.09.2008	Perearstide tulemustasu
02.09.2008	Toitumine vanemas eas
02.09.2008	Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin
22.08.2008	Elustiiliravimid
22.08.2008	Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008	Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008	Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008	Intensiivne tööperiood on alanud
22.08.2008	Taevaskoja laps Ljubov Kurusk
17.09.2007	PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007
22.08.2007	Vähi varajasest diagnostikast
02.03.2007	Haigusjuht, Kristi Annist
02.03.2007	Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas
02.03.2007	Margus Lember
13.02.2007	Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis
13.02.2007	Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi
13.02.2007	Rein Kermes
13.02.2007	Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte.
13.02.2007	Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis
13.02.2007	Eret Jaanson
13.02.2007	Kuidas aidata unehäiretega patsienti?
13.02.2007	Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta.
13.02.2007	Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi
13.02.2007	Krooniline valu
13.02.2007	Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu
13.02.2007	Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel
13.02.2007	Sille Väli
13.02.2007	Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist
13.02.2007	Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine
13.02.2007	Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi
13.02.2007	Diabeedikabineti tööst
13.02.2007	Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta?
13.02.2007	Spinaalne muskulaarne atroofia
13.02.2007	Mõtlemapanev haiguslugu
13.02.2007	Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.”
13.02.2007	Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus.
13.02.2007	Perearstide küsitlusuuring
13.02.2007	Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.”
11.04.2006	Orbiidis labajalg
11.04.2006	Triinu-Mari Ots
01.03.2006	Perearstindusest Soomes
01.03.2006	Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga
01.03.2006	Töö nimistuga
01.03.2006	Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid
03.01.2006	Peremeditsiin täna ja homme
03.01.2006	Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema
03.01.2006	Enureesist perearsti pilgu läbi
03.01.2006	Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.”
03.01.2006	Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises
03.01.2006	Eakas patsient perearstipraksises
03.01.2006	Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist
03.01.2006	Madis Tiik
03.01.2006	Peptiline haavand
03.01.2006	Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega
03.01.2006	Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud
03.01.2006	Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses
03.01.2006	Tõenduspõhine preventsioon
03.01.2006	Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine
03.01.2006	Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest
03.01.2006	Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas
17.05.2005	Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes
17.05.2005	Elustiili mõju vererõhule
17.05.2005	Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises
17.05.2005	Koormusuuringud perearsti praktikas
17.05.2005	Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas
17.05.2005	Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit
17.05.2005	Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu
17.05.2005	Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele
17.05.2005	Marje Oona kaitses doktorikraadi
17.05.2005	Eesti peremeditsiini kiituseks
17.05.2005	Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu."
17.05.2005	Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas
17.05.2005	Tegevusjuhised nefroloogias
17.05.2005	Perearst on nefroloogi peamine partner
17.05.2005	Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks
17.05.2005	Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi?
17.05.2005	Professor Heidi-Ingrid Maaroos
28.12.2004	Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis
28.12.2004	Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine
28.12.2004	Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust
27.12.2004	Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü
27.12.2004	Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra
27.12.2004	Riiklik diabeediennetus Soomes
27.12.2004	Profülaktika perearstitöös
27.12.2004	Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine
27.12.2004	Peptiline haavand perearsti praktikas
27.12.2004	22.12.2004 10:29:35
27.12.2004	Krooniline venoosne puudulikkus
27.12.2004	Preanalüütikast perearstidele
27.12.2004	Haigusjuht
27.12.2004	Mispärast helistatakse perearstikeskusesse?
27.12.2004	Rinnavähi varajase avastamise uuring
27.12.2004	Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus
22.12.2004	Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks
22.12.2004	Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias?
22.12.2004	Põlve ja randmeliigese vigastused
22.12.2004	Haigusjuht
22.12.2004	Laste kalendrivälistest vaktsiinidest
22.12.2004	Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel
22.12.2004	Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar
22.12.2004	Depressiooni psühhoteraapiast
22.12.2004	Perearst ilma maskita
22.12.2004	Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust
21.12.2004	Stress
21.12.2004	Üks hullumeelsuse ajalugu
21.12.2004	Perearst ja transpordikulud
21.12.2004	Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus
21.12.2004	Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule
21.12.2004	Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas
21.12.2004	Kes kaitseb perearstide huve?
21.12.2004	Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga
21.07.2004	Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi?
21.07.2004	Krooniline venoosne puudulikkus
21.07.2004	Preanalüütikast perearstidele
21.07.2004	Haigusjuht
21.07.2004	Ainult eeldustest tippspordis ei piisa
21.07.2004	Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga
21.07.2004	Kommunikatsiooni korrektsusest
21.07.2004	Perearstide ümarlaud
21.07.2004	Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004	Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004	Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist
21.07.2004	Eesti perearstid välismaal
21.07.2004	Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest
21.07.2004	Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest
21.04.2004	Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid
20.04.2004	Perearst, kes vallutab mäetippe