Allergiline nohu

Perearst

04.aprill.2009

Ene Miller

Allergilist nohu ehk riniiti esineb ligikaudu 15-20% elanikkonnast. Haigus pole eluohtlik, kuid mõjutab oluliselt enesetunnet ja töövõimet. Sõltuvalt haiguse esinemise ajast ja allergeenide iseloomust eristatakse sesoonset ja aastaringset riniiti.
 
Sesoonsed allergeenid
Sesoonseteks allergeenideks on õietolmud, tuultolmlejad taimed ja puud (varakevadel lepp, sarapuu, kask). Rohttaimedest põhjustavad allergilist nohu kevadel ja suvel kõrrelised heintaimed (timut, kerahein, aruhein) ning sügisel umbrohud malts ja puju.
 
Aastaringsed allergeenid
Perenniaalseteks ehk aastaringseteks allergeenideks peetakse hallitusseene spoore, mis võivad paikneda kraanikausi all, toataime potis, õues ja keldris; samuti kodutolmu – levinumateks pesitsuspaikadeks on vaibad, polsterdatud mööbel, karvased mänguasjad, madratsid, padjad. Aastaringseteks allergeenideks on ka koduloomad (sülg, karvad, uriin, kõõm) ja putukad (kehaosakesed, mürk allergeeniks). Töökohal võivad allergilisi rektsioone põhjustada lateks, loomad, puutolm, kemikaalid, tsement.
 
Bakteriaalne allergeen
Bakteriaalseks allergeeniks võib olla aine, mis vabaneb bakterite elutegevusel või ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest, kroonilisest põletikukoldest (hambad, kurgumandlid, siinused).
 
Allergiline reaktsioon
Ninalimaskesta makrofaag esitab info T-rakkudele, need omakorda B-rakkudele, plasmarakkudele, produtseeritakse spetsiifiline IgE. Korduval allergeeni inhaleerimisel allergeenspetsiifiline IgE kinnitub nuumraku pinnale ja vabanevad mediaatorid: histamiin, leukotrieenid, kiniin, trüptaas, prostaglandiinid.
Vallandub allergia varane faas – tekib vasodilatasioon, turse, ninakinnisus. Limanäärmed stimuleeritakse produtseerima rohkelt sekreeti –  tõuseb vaskulaarne permeaabelsus, tekib  vesine eritis, ninaneelu eritis ning sensoorsete närvide stimulatsioonist tingituna sügelus ja aevastamine.
Hiline faas järgneb 2-4 tunni pärast, vabanevad mediaatorid pikendavad varase faasi reaktsioone – haaratakse ninalimaskest, silmad, siinused, kuulmetõrved ja neel.
 
Kaebused ja anamnees
Spetsiifilisteks kaebusteks riniidi korral on aevastamine, nina ja silmade sügelus, eritis ninast, ninakinnisus, peavalu, anosmia, kõrvavalu, pisaratevoolus, silmade punetus, halb enesetunne, köha.
Anamnees on oluline. Patsiendilt tuleks küsida, millega seoses sümptomid tekivad, milliseid ravimeid patsient tarvitab, millised on olnud eelnevad uuringud ja nende tulemused. Samuti tuleks uurida geneetilist eelsoodumust ja kaasuvaid haigusi.
 
Farmakoteraapia
Riniidi korral on näidustatud antihistamiinsed preparaadid – H1 retseptori antagonistid, mis vähendavad aevastamist, sügelust ja eritist ninast. Süsteemselt kasutatakse 2. põlvkonna preparaate: Tsetirisiin-Zyrtec, levotsetirisiin-Xyzal, loratadiin-Claritine, desloratadiin-Aerius, ebastiin-Kestine. Sobivad nii hooajalise kui ka aastaringse nohu sümptoomide vähendamiseks.
Parema turset alandava efekti saamiseks kasutatakse antihistamiinikume koos pseudoefedriiniga kombineeritud pikatoimeliste tablettidena (Cirrus, Clarinase).
Hooajalise nohu korral on eriti efektiivne lokaalne uue põlvkonna antihistamiinikum-atselastiin (Allergodil), mida võib kasutada ka aastaringselt, kuna ta ei tekita ninalimaskesta atroofiat.
Leukotrieeni retseptori antagonist (Singular) inhibeerib CysLT1 retseptoreid ning hoiab ära sessoonse riniidi sümptomeid.
Kortikosteroidid lokaalselt (Flutikasoon-Flixonase, mometasoon-Nasonex, budesoniid-Rhinocort, beclometasoon-Beconase) vähendavad eritist, sügelust, aevastamist ja ninakinnisust. Steroididel on tugev põletikuvastane toime ja tänapäevase käsitluse korral tuleks neid tarvitada eriti aastaringse allergilise nohu korral pikaajaliselt. Samal ajal peaksid patsiendid ninalimaskesta niisutama ja loputama.
Raskete vormide ja polüpooside korral võib kasutada ka suukaudseid kortikosteroide lühemate kuuridena.
Kortikosteroididide silmatilkade kasutamine peaks toimuma silmaarsti kontrolli all.
Nuumraku stabilisaator kromoglütsiin (Ninapihu Cromo-rtf-nasenspray 2%) ennetab substantside vabanemist, tal on allergilist põletikureaktsiooni peatav ja rahustav toime, kuid see on nõrgem kui steroidsetel preparaatidel ja seda tuleb kasutada 4-6 korda päevas. Sobib rohkem hooajalise allergilise nohu kui aastaringse riniidi puhul.
Intranasaalne antikoliinergik (Atrovent)vähendab eritist. Ägedate sümptomide leevendamiseks võib lühiajaliselt kasutada dekongestanti.
Immunoteraapiat soovitatakse, kui sümptomid on kestnud rohkem kui ühe sessooni ja allergeen-spetsiifiline IgE on määratud. Kasutatakse eelistatult pollinoosi raviks. Ravi on pikaajaline. Parem tulemus on saadud lastel.
 
Kirurgiline ravi
Allergilise polüpoosse pansinusiidi raviks kasutatakse funktsionaalset endoskoopilist siinuste kirurgiat (FESS).
Levinud on praktika, kus endoskoopilise operatsiooni käigus puhastatakse nina ühiskäik, sõelluu rakustik ja ninakõrvalkoobaste loomulikud avad polüpoossest massist. See tagab parema ninahingamise ja ka lõhnatunde taastumise osliselt või täielikult ning koobaste õhutuse ja drenaaži. Edasi peab patsient jätkama ninasiseste steroidpreparaatide inhaleerimist, et alla suruda uute polüüpide teket.
Hoolimata kirurgilise ravi edukusest on polüüpide taastekke võimalus väga suur ja seetõttu peab  ravikuur intranasaalsete hormoonpreparaatidaga olema väga pikk, raskematel juhtudel (näit. astma, aspiriinallergia) eluaegne.
Karbikute kirurgia, ninavaheseina kõverduse korrektsioon tagab õhu parema passaaži läbi nina ning vähendab allergilisest tursest tekkinud kaebusi.
Tonsillaarse hüpertroofia, kroonilise põletikukolde eemaldamiseks kasutatakse adeoidektoomiat, tonsillektoomita ja hambaaluste põletike saneerimist.
Uuringud:
 
Vereanalüüsid
n      Kliiniline veri – eosinofiilia ( dif.dgn.allergia, NARES, parasiidid)
n      Üld IgE
n      Antigeenspetsiifiline IgE
 
Nahatestid
n      Prick testid
n      Intradermaalne lihtne või progresseeruv süstimine
 
Röntgendiagnostika
(mittespetsiifiline, tüsistuste ja kaasuvate haiguste määramiseks)
n      Ninaneelu külgülesvõte
n      Röntgenülesvõte ninakõrvalkoobastest
n      CT ninakõrvalkoobastest

« Tagasi Prindi

Rinnavähi varajasest diagnostikast perearsti pilgu läbi.

04.mai.2009 Kersti Veidrik, Eraarst Kersti Veidrik OÜ Loe edasi

Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009  (1)

Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009 

Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.”  04.mai.2009  (1)

Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009 

Partner

Perearst partneri AstraZeneca uudised

13.05.2009Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele

Partner

Perearst partneri SVH ennetus uudised

13.02.2009Südamehaiguste ennetuskabinetid? Vaata infot siit

Arhiiv

Perearst

04.05.2009Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi
04.04.2009Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist
04.04.2009Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks.
04.04.2009Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja
04.04.2009Sinu Arst – nüüd uues kuues
04.04.2009Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul
04.04.2009Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle
04.04.2009Minu Eesti
04.04.2009Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
04.04.2009Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö
04.04.2009Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine
04.04.2009Allergiline nohu
06.03.2009Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.”
06.03.2009Rosaatsea
06.03.2009Puukentsefaliidi levik Eestis
06.03.2009Kui hemorroidid teevad häda
06.03.2009Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
06.03.2009Tarkade otsuste aeg
06.03.2009Fookuses insult ja diabeet
06.03.2009Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks
06.03.2009Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt
06.03.2009Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks
06.03.2009Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu.
06.03.2009Väikelaste astma
06.03.2009Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta
06.03.2009Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure
06.02.2009Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis.
06.02.2009Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
06.02.2009Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu
06.02.2009Songakirurgia arengutest
06.02.2009Ülakaalulisus ja rasvumine lastel
06.02.2009Südamehaiguste ennetus südameasjaks
06.02.2009Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel
06.02.2009Olulisest
06.02.2009Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas
02.09.2008Neeruvähi ravi arengud
02.09.2008Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine
02.09.2008Endometrioos – kas ikka veel mõistatus?
02.09.2008Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine
02.09.2008Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku
02.09.2008Melatoniin unehäirete ravis
02.09.2008Telekoolitusest
02.09.2008Tulemustasu ning perearsti töö sisu
02.09.2008Persoon Kersti Veidrik
02.09.2008Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks
02.09.2008Neli pluss neli on kokku üks
02.09.2008Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008
02.09.2008Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist
02.09.2008Ebaselge etioloogiaga palavik
02.09.2008Rosaatsea
02.09.2008Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient
02.09.2008E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes?
02.09.2008Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet
02.09.2008Perearstikeskuste infrastruktuurist
02.09.2008Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus
02.09.2008Digitaalsest terviseloost perearstidele
02.09.2008Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust
02.09.2008Krooniline kõhulahtisus
02.09.2008Olmesartaani veresooni kaitsev toime
02.09.2008Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis
02.09.2008Vererõhu monitooring– kellele ja millal?
02.09.2008Hüpotüreoos
02.09.2008Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne
02.09.2008Uued perearstikeskused – kelle mure see on?
02.09.2008Head kolleegid!
02.09.2008Küsimustele vastab Peeter Padrik
02.09.2008Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili
02.09.2008Tükk ja valu rinnas
02.09.2008Dementse inimese vajadused
02.09.2008Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused
02.09.2008E-terviselugu perearsti pilgu läbi
02.09.2008Persoon: Eve Kivistik
02.09.20082008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud
02.09.2008Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses
02.09.2008Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele
02.09.2008E-meditsiin Euroopas
02.09.2008Eesti vähiteadlikkuse uuring
02.09.2008Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis
02.09.2008Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest
02.09.2008Immuniseerimiskava rakendusjuhis
02.09.2008Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel
02.09.200820 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis
02.09.2008Perearstide tulemustasu 2008 aastal
02.09.2008Persoon: Made Reinumägi
02.09.2008Kokkuvõtete tegemise aeg
02.09.20086. Balti Peremeditsiini Konverents
02.09.2008Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine
02.09.2008Ainult sina ise saad end aidata
02.09.2008Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele
02.09.2008Mikroalbuminuuria perearsti praksises
02.09.2008Perearstide tulemustasu
02.09.2008Toitumine vanemas eas
02.09.2008Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin
22.08.2008Elustiiliravimid
22.08.2008Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008Intensiivne tööperiood on alanud
22.08.2008Taevaskoja laps Ljubov Kurusk
17.09.2007PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007
22.08.2007Vähi varajasest diagnostikast
02.03.2007Haigusjuht, Kristi Annist
02.03.2007Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas
02.03.2007Margus Lember
13.02.2007Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis
13.02.2007Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi
13.02.2007Rein Kermes
13.02.2007Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte.
13.02.2007Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis
13.02.2007Eret Jaanson
13.02.2007Kuidas aidata unehäiretega patsienti?
13.02.2007Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta.
13.02.2007Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi
13.02.2007Krooniline valu
13.02.2007Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu
13.02.2007Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel
13.02.2007Sille Väli
13.02.2007Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist
13.02.2007Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine
13.02.2007Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi
13.02.2007Diabeedikabineti tööst
13.02.2007Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta?
13.02.2007Spinaalne muskulaarne atroofia
13.02.2007Mõtlemapanev haiguslugu
13.02.2007Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.”
13.02.2007Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus.
13.02.2007Perearstide küsitlusuuring
13.02.2007Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.”
11.04.2006Orbiidis labajalg
11.04.2006Triinu-Mari Ots
01.03.2006Perearstindusest Soomes
01.03.2006Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga
01.03.2006Töö nimistuga
01.03.2006Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid
03.01.2006Peremeditsiin täna ja homme
03.01.2006Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema
03.01.2006Enureesist perearsti pilgu läbi
03.01.2006Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.”
03.01.2006Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises
03.01.2006Eakas patsient perearstipraksises
03.01.2006Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist
03.01.2006Madis Tiik
03.01.2006Peptiline haavand
03.01.2006Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega
03.01.2006Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud
03.01.2006Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses
03.01.2006Tõenduspõhine preventsioon
03.01.2006Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine
03.01.2006Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest
03.01.2006Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas
17.05.2005Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes
17.05.2005Elustiili mõju vererõhule
17.05.2005Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises
17.05.2005Koormusuuringud perearsti praktikas
17.05.2005Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas
17.05.2005Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit
17.05.2005Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu
17.05.2005Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele
17.05.2005Marje Oona kaitses doktorikraadi
17.05.2005Eesti peremeditsiini kiituseks
17.05.2005Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu."
17.05.2005Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas
17.05.2005Tegevusjuhised nefroloogias
17.05.2005Perearst on nefroloogi peamine partner
17.05.2005Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks
17.05.2005Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi?
17.05.2005Professor Heidi-Ingrid Maaroos
28.12.2004Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis
28.12.2004Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine
28.12.2004Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust
27.12.2004Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü
27.12.2004Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra
27.12.2004Riiklik diabeediennetus Soomes
27.12.2004Profülaktika perearstitöös
27.12.2004Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine
27.12.2004Peptiline haavand perearsti praktikas
27.12.200422.12.2004 10:29:35
27.12.2004Krooniline venoosne puudulikkus
27.12.2004Preanalüütikast perearstidele
27.12.2004Haigusjuht
27.12.2004Mispärast helistatakse perearstikeskusesse?
27.12.2004Rinnavähi varajase avastamise uuring
27.12.2004Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus
22.12.2004Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks
22.12.2004Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias?
22.12.2004Põlve ja randmeliigese vigastused
22.12.2004Haigusjuht
22.12.2004Laste kalendrivälistest vaktsiinidest
22.12.2004Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel
22.12.2004Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar
22.12.2004Depressiooni psühhoteraapiast
22.12.2004Perearst ilma maskita
22.12.2004Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust
21.12.2004Stress
21.12.2004Üks hullumeelsuse ajalugu
21.12.2004Perearst ja transpordikulud
21.12.2004Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus
21.12.2004Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule
21.12.2004Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas
21.12.2004Kes kaitseb perearstide huve?
21.12.2004Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga
21.07.2004Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi?
21.07.2004Krooniline venoosne puudulikkus
21.07.2004Preanalüütikast perearstidele
21.07.2004Haigusjuht
21.07.2004Ainult eeldustest tippspordis ei piisa
21.07.2004Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga
21.07.2004Kommunikatsiooni korrektsusest
21.07.2004Perearstide ümarlaud
21.07.2004Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist
21.07.2004Eesti perearstid välismaal
21.07.2004Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest
21.07.2004Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest
21.04.2004Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid
20.04.2004Perearst, kes vallutab mäetippe

Otsi antud rubriigi arhiivist

Dermatoloogia

Tallinnas alustas tööd Soome esteetilise dermatoloogia kliiniku esindus

Euroopas tähistatakse melanoomipäeva

Cetirizin Actavis tarneraskus

Endokrinoloogia

NEJM: diabeedi kontrolli alla saamine nõuab veel tööd

Esimest korda määrati kindlaks D-vitamiini sisalduse ohutu ülempiir

Ülle Einberg: lapseea rasvumine on kasvav probleem

Erakorraline med.

Raul Adlas: kas arstlik kiirabi on minevik?

Kristiina Põld: "üleujutus" EMOs on reaalne probleem

Suvel testitakse e-kiirabi

Farmaatsia

Ravimi Tienam tarneraskus

Magnumi juhiks saab Kristjan Vilosius

Raeapteek sai Tallinnalt tagatise jätkamiseks

Gastroenter.

Eestis tuleb kasutusele uudne sapikivide ravimetoodika

JAMA uuring: mõnedele eakatele tehakse tarbetuid kolonoskoopilisi uuringuid

Rühm sisearste: endoskoopiat kasutatakse GERDi puhul liiga palju

Günekoloogia

Johnson & Johnson kutsub Cilesti tagasi

Raport: vastsündinute suremus ja enneaegsed sünnitused vähenevad

Katrin Nõukas: patsiendi trombiriski peab põhjalikult hindama

Kardioloogia

Margus Viigimaa pälvis Kasahstani Kardioloogide Assotsiatsiooni tunnustuse

Uuring: suur kogus ibuprofeeni tõstab riski südamele

Jaan Eha: Eesti on üks vanemate kardioloogidega riike Euroopas

Kirurgia

Suurbritannia plaanib avalikustada andmed arstide töö tulemuste kohta

Kliinikumi preemia Ants Peetsalule

Ilmar Kaur: kogu populatsiooni rasvumist kirurgiliselt ei ravi

Neuroloogia

Ajukoore püramiidrakke uuriv maailma juhtivteadlane peab Tartus avaliku loengu

Andrus Kreis: antikoagulantravi alustamine peab olema hästi kaalutud nii ajuinfarkti kui –hemorraagia aspektist

Katrin Gross-Paju: elanikkonna vananemine suurendab insulti haigestumist

Oftalmoloogia

Tartus toimuval konverentsil pööratakse tähelepanu silmahaigustele

Inimese silma sarvkestas avastati seni teadmata kiht

Kuressaare haigla sai silmaarsti

Onkoloogia

Eesti patsiendi lugu: mastektoomia oli minu puhul ainuõige otsus

Vähiravimit Virexxa hakatakse tootma Eestis

Eestis on profülaktilist rindade eemaldamist kaalunud üks patsient

Ortopeedia

Kaido Kotkas sai Soomes peaarsti koha

JAMA uuring: puusaimplantaatidega seotud tüsistuste tõenäosus on naistel suurem

Soome kliinik maailma tipus

Otorinolarüngo.

Arst, kes Soome tööle ei lähe

Saksa kirurg taastas kaks kõrva

Kai Uus: teadustöö on põnev, aga raske

Pediaatria

Uued reeglid imikute ja väikelaste ning eridieetide toitudele

Heili Varendi: oleme perinataalmeditsiinis ja imikusuremuse vähendamises astunud suure sammu edasi

Lastehaigla valis lapsesõbralikuimad töötajad

Peremeditsiin

Katrin Kabur: ei ole olemas halba patsienti, on murele lahendust otsiv inimene

Peep Põdder: arstiabi kaugeneb maainimesest

In memoriam dr Tiina Jürgenson

Psühhiaatria

Kalaus: tõenduspõhised psühhoteraapiameetodid on Eestis kättesaadavad

Teistmoodi mõtlemine: autistid leiavad oma koha tööturul

Laste vaimse tervise keskus valmib 2016. aasta kevadeks

Pulmonoloogia

Doktoritöö: Eestis on TB ja M/XDR-TB kõrge haigestumus tihedalt seotud HIV-infektsiooniga

Elga Mesimaa: astmaravi eesmärk on hoida haigus kontrolli all

7. mail tähistatakse astmapäeva

Reumatoloogia

Karin Uibo: iga kümnes reumaatilise haiguse põdeja on lapseeas

Konverentsil tuleb juttu taastusravi rahastamise kaasajastamisest

Analüüs: reumatoidartriidi ravijuhend vajab uuendamist

Uroloogia

GALERII 8. Balti uroloogide kongress

Tartus kogunevad uroloogid kogu Baltikumist

Millised on uro-onkoloogia kitsaskohad Eestis?

Varia

Uuring: prantsuse meeste spermatosoidide arv on kolmandiku võrra kahanenud

Londoni haigla andis raadiojaamale infot hertsoginna terviseseisundi kohta

Geenmuundatud sääsk ei suuda malaariat edasi kanda

Vaktsineerimine

Raskekujulised gripijuhud vajasid intensiivravi vähemalt 37 juhul

Lõppev gripihooaeg oli viimase kolme aasta karmim

Iris Koort: „primum non nocere“ printsiip kehtib ka vaktsineerimise puhul