Allergiline nohu
Ene Miller
Allergilist nohu ehk riniiti esineb ligikaudu 15-20% elanikkonnast. Haigus pole eluohtlik, kuid mõjutab oluliselt enesetunnet ja töövõimet. Sõltuvalt haiguse esinemise ajast ja allergeenide iseloomust eristatakse sesoonset ja aastaringset riniiti.
Sesoonsed allergeenid
Sesoonseteks allergeenideks on õietolmud, tuultolmlejad taimed ja puud (varakevadel lepp, sarapuu, kask). Rohttaimedest põhjustavad allergilist nohu kevadel ja suvel kõrrelised heintaimed (timut, kerahein, aruhein) ning sügisel umbrohud malts ja puju.
Aastaringsed allergeenid
Perenniaalseteks ehk aastaringseteks allergeenideks peetakse hallitusseene spoore, mis võivad paikneda kraanikausi all, toataime potis, õues ja keldris; samuti kodutolmu – levinumateks pesitsuspaikadeks on vaibad, polsterdatud mööbel, karvased mänguasjad, madratsid, padjad. Aastaringseteks allergeenideks on ka koduloomad (sülg, karvad, uriin, kõõm) ja putukad (kehaosakesed, mürk allergeeniks). Töökohal võivad allergilisi rektsioone põhjustada lateks, loomad, puutolm, kemikaalid, tsement.
Bakteriaalne allergeen
Bakteriaalseks allergeeniks võib olla aine, mis vabaneb bakterite elutegevusel või ained, mis vabanevad põletikulistest kudedest, kroonilisest põletikukoldest (hambad, kurgumandlid, siinused).
Allergiline reaktsioon
Ninalimaskesta makrofaag esitab info T-rakkudele, need omakorda B-rakkudele, plasmarakkudele, produtseeritakse spetsiifiline IgE. Korduval allergeeni inhaleerimisel allergeenspetsiifiline IgE kinnitub nuumraku pinnale ja vabanevad mediaatorid: histamiin, leukotrieenid, kiniin, trüptaas, prostaglandiinid.
Vallandub allergia varane faas – tekib vasodilatasioon, turse, ninakinnisus. Limanäärmed stimuleeritakse produtseerima rohkelt sekreeti – tõuseb vaskulaarne permeaabelsus, tekib vesine eritis, ninaneelu eritis ning sensoorsete närvide stimulatsioonist tingituna sügelus ja aevastamine.
Hiline faas järgneb 2-4 tunni pärast, vabanevad mediaatorid pikendavad varase faasi reaktsioone – haaratakse ninalimaskest, silmad, siinused, kuulmetõrved ja neel.
Kaebused ja anamnees
Spetsiifilisteks kaebusteks riniidi korral on aevastamine, nina ja silmade sügelus, eritis ninast, ninakinnisus, peavalu, anosmia, kõrvavalu, pisaratevoolus, silmade punetus, halb enesetunne, köha.
Anamnees on oluline. Patsiendilt tuleks küsida, millega seoses sümptomid tekivad, milliseid ravimeid patsient tarvitab, millised on olnud eelnevad uuringud ja nende tulemused. Samuti tuleks uurida geneetilist eelsoodumust ja kaasuvaid haigusi.
Farmakoteraapia
Riniidi korral on näidustatud antihistamiinsed preparaadid – H1 retseptori antagonistid, mis vähendavad aevastamist, sügelust ja eritist ninast. Süsteemselt kasutatakse 2. põlvkonna preparaate: Tsetirisiin-Zyrtec, levotsetirisiin-Xyzal, loratadiin-Claritine, desloratadiin-Aerius, ebastiin-Kestine. Sobivad nii hooajalise kui ka aastaringse nohu sümptoomide vähendamiseks.
Parema turset alandava efekti saamiseks kasutatakse antihistamiinikume koos pseudoefedriiniga kombineeritud pikatoimeliste tablettidena (Cirrus, Clarinase).
Hooajalise nohu korral on eriti efektiivne lokaalne uue põlvkonna antihistamiinikum-atselastiin (Allergodil), mida võib kasutada ka aastaringselt, kuna ta ei tekita ninalimaskesta atroofiat.
Leukotrieeni retseptori antagonist (Singular) inhibeerib CysLT1 retseptoreid ning hoiab ära sessoonse riniidi sümptomeid.
Kortikosteroidid lokaalselt (Flutikasoon-Flixonase, mometasoon-Nasonex, budesoniid-Rhinocort, beclometasoon-Beconase) vähendavad eritist, sügelust, aevastamist ja ninakinnisust. Steroididel on tugev põletikuvastane toime ja tänapäevase käsitluse korral tuleks neid tarvitada eriti aastaringse allergilise nohu korral pikaajaliselt. Samal ajal peaksid patsiendid ninalimaskesta niisutama ja loputama.
Raskete vormide ja polüpooside korral võib kasutada ka suukaudseid kortikosteroide lühemate kuuridena.
Kortikosteroididide silmatilkade kasutamine peaks toimuma silmaarsti kontrolli all.
Nuumraku stabilisaator kromoglütsiin (Ninapihu Cromo-rtf-nasenspray 2%) ennetab substantside vabanemist, tal on allergilist põletikureaktsiooni peatav ja rahustav toime, kuid see on nõrgem kui steroidsetel preparaatidel ja seda tuleb kasutada 4-6 korda päevas. Sobib rohkem hooajalise allergilise nohu kui aastaringse riniidi puhul.
Intranasaalne antikoliinergik (Atrovent)vähendab eritist. Ägedate sümptomide leevendamiseks võib lühiajaliselt kasutada dekongestanti.
Immunoteraapiat soovitatakse, kui sümptomid on kestnud rohkem kui ühe sessooni ja allergeen-spetsiifiline IgE on määratud. Kasutatakse eelistatult pollinoosi raviks. Ravi on pikaajaline. Parem tulemus on saadud lastel.
Kirurgiline ravi
Allergilise polüpoosse pansinusiidi raviks kasutatakse funktsionaalset endoskoopilist siinuste kirurgiat (FESS).
Levinud on praktika, kus endoskoopilise operatsiooni käigus puhastatakse nina ühiskäik, sõelluu rakustik ja ninakõrvalkoobaste loomulikud avad polüpoossest massist. See tagab parema ninahingamise ja ka lõhnatunde taastumise osliselt või täielikult ning koobaste õhutuse ja drenaaži. Edasi peab patsient jätkama ninasiseste steroidpreparaatide inhaleerimist, et alla suruda uute polüüpide teket.
Hoolimata kirurgilise ravi edukusest on polüüpide taastekke võimalus väga suur ja seetõttu peab ravikuur intranasaalsete hormoonpreparaatidaga olema väga pikk, raskematel juhtudel (näit. astma, aspiriinallergia) eluaegne.
Karbikute kirurgia, ninavaheseina kõverduse korrektsioon tagab õhu parema passaaži läbi nina ning vähendab allergilisest tursest tekkinud kaebusi.
Tonsillaarse hüpertroofia, kroonilise põletikukolde eemaldamiseks kasutatakse adeoidektoomiat, tonsillektoomita ja hambaaluste põletike saneerimist.
Uuringud:
Vereanalüüsid
n Kliiniline veri – eosinofiilia ( dif.dgn.allergia, NARES, parasiidid)
n Üld IgE
n Antigeenspetsiifiline IgE
Nahatestid
n Prick testid
n Intradermaalne lihtne või progresseeruv süstimine
Röntgendiagnostika
(mittespetsiifiline, tüsistuste ja kaasuvate haiguste määramiseks)
n Ninaneelu külgülesvõte
n Röntgenülesvõte ninakõrvalkoobastest
n CT ninakõrvalkoobastest
Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009
Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009
Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.” 04.mai.2009
Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009
Partner
Perearst partneri AstraZeneca uudised
Partner
Perearst partneri SVH ennetus uudised
| 04.05.2009 | Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi |
| 04.04.2009 | Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist |
| 04.04.2009 | Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks. |
| 04.04.2009 | Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja |
| 04.04.2009 | Sinu Arst – nüüd uues kuues |
| 04.04.2009 | Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul |
| 04.04.2009 | Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle |
| 04.04.2009 | Minu Eesti |
| 04.04.2009 | Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine |
| 04.04.2009 | Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö |
| 04.04.2009 | Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine |
| 04.04.2009 | Allergiline nohu |
| 06.03.2009 | Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.” |
| 06.03.2009 | Rosaatsea |
| 06.03.2009 | Puukentsefaliidi levik Eestis |
| 06.03.2009 | Kui hemorroidid teevad häda |
| 06.03.2009 | Onühhomükoos - kas ravitav haigus? |
| 06.03.2009 | Tarkade otsuste aeg |
| 06.03.2009 | Fookuses insult ja diabeet |
| 06.03.2009 | Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks |
| 06.03.2009 | Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt |
| 06.03.2009 | Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks |
| 06.03.2009 | Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu. |
| 06.03.2009 | Väikelaste astma |
| 06.03.2009 | Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta |
| 06.03.2009 | Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure |
| 06.02.2009 | Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis. |
| 06.02.2009 | Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele |
| 06.02.2009 | Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu |
| 06.02.2009 | Songakirurgia arengutest |
| 06.02.2009 | Ülakaalulisus ja rasvumine lastel |
| 06.02.2009 | Südamehaiguste ennetus südameasjaks |
| 06.02.2009 | Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel |
| 06.02.2009 | Olulisest |
| 06.02.2009 | Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas |
| 02.09.2008 | Neeruvähi ravi arengud |
| 02.09.2008 | Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine |
| 02.09.2008 | Endometrioos – kas ikka veel mõistatus? |
| 02.09.2008 | Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine |
| 02.09.2008 | Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku |
| 02.09.2008 | Melatoniin unehäirete ravis |
| 02.09.2008 | Telekoolitusest |
| 02.09.2008 | Tulemustasu ning perearsti töö sisu |
| 02.09.2008 | Persoon Kersti Veidrik |
| 02.09.2008 | Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks |
| 02.09.2008 | Neli pluss neli on kokku üks |
| 02.09.2008 | Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008 |
| 02.09.2008 | Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist |
| 02.09.2008 | Ebaselge etioloogiaga palavik |
| 02.09.2008 | Rosaatsea |
| 02.09.2008 | Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient |
| 02.09.2008 | E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes? |
| 02.09.2008 | Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet |
| 02.09.2008 | Perearstikeskuste infrastruktuurist |
| 02.09.2008 | Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus |
| 02.09.2008 | Digitaalsest terviseloost perearstidele |
| 02.09.2008 | Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust |
| 02.09.2008 | Krooniline kõhulahtisus |
| 02.09.2008 | Olmesartaani veresooni kaitsev toime |
| 02.09.2008 | Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis |
| 02.09.2008 | Vererõhu monitooring– kellele ja millal? |
| 02.09.2008 | Hüpotüreoos |
| 02.09.2008 | Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne |
| 02.09.2008 | Uued perearstikeskused – kelle mure see on? |
| 02.09.2008 | Head kolleegid! |
| 02.09.2008 | Küsimustele vastab Peeter Padrik |
| 02.09.2008 | Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili |
| 02.09.2008 | Tükk ja valu rinnas |
| 02.09.2008 | Dementse inimese vajadused |
| 02.09.2008 | Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused |
| 02.09.2008 | E-terviselugu perearsti pilgu läbi |
| 02.09.2008 | Persoon: Eve Kivistik |
| 02.09.2008 | 2008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud |
| 02.09.2008 | Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses |
| 02.09.2008 | Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele |
| 02.09.2008 | E-meditsiin Euroopas |
| 02.09.2008 | Eesti vähiteadlikkuse uuring |
| 02.09.2008 | Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis |
| 02.09.2008 | Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest |
| 02.09.2008 | Immuniseerimiskava rakendusjuhis |
| 02.09.2008 | Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel |
| 02.09.2008 | 20 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis |
| 02.09.2008 | Perearstide tulemustasu 2008 aastal |
| 02.09.2008 | Persoon: Made Reinumägi |
| 02.09.2008 | Kokkuvõtete tegemise aeg |
| 02.09.2008 | 6. Balti Peremeditsiini Konverents |
| 02.09.2008 | Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine |
| 02.09.2008 | Ainult sina ise saad end aidata |
| 02.09.2008 | Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele |
| 02.09.2008 | Mikroalbuminuuria perearsti praksises |
| 02.09.2008 | Perearstide tulemustasu |
| 02.09.2008 | Toitumine vanemas eas |
| 02.09.2008 | Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin |
| 22.08.2008 | Elustiiliravimid |
| 22.08.2008 | Uriinipidamatus ehk inkontinentsus |
| 22.08.2008 | Autism ja soolebakterid ning –viirused |
| 22.08.2008 | Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused |
| 22.08.2008 | Intensiivne tööperiood on alanud |
| 22.08.2008 | Taevaskoja laps Ljubov Kurusk |
| 17.09.2007 | PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007 |
| 22.08.2007 | Vähi varajasest diagnostikast |
| 02.03.2007 | Haigusjuht, Kristi Annist |
| 02.03.2007 | Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas |
| 02.03.2007 | Margus Lember |
| 13.02.2007 | Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis |
| 13.02.2007 | Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi |
| 13.02.2007 | Rein Kermes |
| 13.02.2007 | Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte. |
| 13.02.2007 | Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis |
| 13.02.2007 | Eret Jaanson |
| 13.02.2007 | Kuidas aidata unehäiretega patsienti? |
| 13.02.2007 | Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta. |
| 13.02.2007 | Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi |
| 13.02.2007 | Krooniline valu |
| 13.02.2007 | Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu |
| 13.02.2007 | Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel |
| 13.02.2007 | Sille Väli |
| 13.02.2007 | Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist |
| 13.02.2007 | Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine |
| 13.02.2007 | Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi |
| 13.02.2007 | Diabeedikabineti tööst |
| 13.02.2007 | Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta? |
| 13.02.2007 | Spinaalne muskulaarne atroofia |
| 13.02.2007 | Mõtlemapanev haiguslugu |
| 13.02.2007 | Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.” |
| 13.02.2007 | Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus. |
| 13.02.2007 | Perearstide küsitlusuuring |
| 13.02.2007 | Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.” |
| 11.04.2006 | Orbiidis labajalg |
| 11.04.2006 | Triinu-Mari Ots |
| 01.03.2006 | Perearstindusest Soomes |
| 01.03.2006 | Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga |
| 01.03.2006 | Töö nimistuga |
| 01.03.2006 | Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid |
| 03.01.2006 | Peremeditsiin täna ja homme |
| 03.01.2006 | Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema |
| 03.01.2006 | Enureesist perearsti pilgu läbi |
| 03.01.2006 | Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.” |
| 03.01.2006 | Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises |
| 03.01.2006 | Eakas patsient perearstipraksises |
| 03.01.2006 | Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist |
| 03.01.2006 | Madis Tiik |
| 03.01.2006 | Peptiline haavand |
| 03.01.2006 | Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega |
| 03.01.2006 | Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud |
| 03.01.2006 | Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses |
| 03.01.2006 | Tõenduspõhine preventsioon |
| 03.01.2006 | Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine |
| 03.01.2006 | Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest |
| 03.01.2006 | Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas |
| 17.05.2005 | Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes |
| 17.05.2005 | Elustiili mõju vererõhule |
| 17.05.2005 | Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises |
| 17.05.2005 | Koormusuuringud perearsti praktikas |
| 17.05.2005 | Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas |
| 17.05.2005 | Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit |
| 17.05.2005 | Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu |
| 17.05.2005 | Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele |
| 17.05.2005 | Marje Oona kaitses doktorikraadi |
| 17.05.2005 | Eesti peremeditsiini kiituseks |
| 17.05.2005 | Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu." |
| 17.05.2005 | Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas |
| 17.05.2005 | Tegevusjuhised nefroloogias |
| 17.05.2005 | Perearst on nefroloogi peamine partner |
| 17.05.2005 | Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks |
| 17.05.2005 | Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi? |
| 17.05.2005 | Professor Heidi-Ingrid Maaroos |
| 28.12.2004 | Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis |
| 28.12.2004 | Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine |
| 28.12.2004 | Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust |
| 27.12.2004 | Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü |
| 27.12.2004 | Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra |
| 27.12.2004 | Riiklik diabeediennetus Soomes |
| 27.12.2004 | Profülaktika perearstitöös |
| 27.12.2004 | Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine |
| 27.12.2004 | Peptiline haavand perearsti praktikas |
| 27.12.2004 | 22.12.2004 10:29:35 |
| 27.12.2004 | Krooniline venoosne puudulikkus |
| 27.12.2004 | Preanalüütikast perearstidele |
| 27.12.2004 | Haigusjuht |
| 27.12.2004 | Mispärast helistatakse perearstikeskusesse? |
| 27.12.2004 | Rinnavähi varajase avastamise uuring |
| 27.12.2004 | Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus |
| 22.12.2004 | Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks |
| 22.12.2004 | Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias? |
| 22.12.2004 | Põlve ja randmeliigese vigastused |
| 22.12.2004 | Haigusjuht |
| 22.12.2004 | Laste kalendrivälistest vaktsiinidest |
| 22.12.2004 | Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel |
| 22.12.2004 | Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar |
| 22.12.2004 | Depressiooni psühhoteraapiast |
| 22.12.2004 | Perearst ilma maskita |
| 22.12.2004 | Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust |
| 21.12.2004 | Stress |
| 21.12.2004 | Üks hullumeelsuse ajalugu |
| 21.12.2004 | Perearst ja transpordikulud |
| 21.12.2004 | Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus |
| 21.12.2004 | Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule |
| 21.12.2004 | Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas |
| 21.12.2004 | Kes kaitseb perearstide huve? |
| 21.12.2004 | Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga |
| 21.07.2004 | Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi? |
| 21.07.2004 | Krooniline venoosne puudulikkus |
| 21.07.2004 | Preanalüütikast perearstidele |
| 21.07.2004 | Haigusjuht |
| 21.07.2004 | Ainult eeldustest tippspordis ei piisa |
| 21.07.2004 | Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga |
| 21.07.2004 | Kommunikatsiooni korrektsusest |
| 21.07.2004 | Perearstide ümarlaud |
| 21.07.2004 | Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar |
| 21.07.2004 | Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar |
| 21.07.2004 | Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist |
| 21.07.2004 | Eesti perearstid välismaal |
| 21.07.2004 | Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest |
| 21.07.2004 | Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest |
| 21.04.2004 | Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid |
| 20.04.2004 | Perearst, kes vallutab mäetippe |