Eesti Diabeediliidu hinnangul kinnitavad erinevad uuringud, et kümne aasta pärast võib kannatada diabeedi all kuni kümme protsenti Eesti elanikonnast, mille põhjusteks on eelkõige eestlaste ebatervislikud eluviisid ja vähene informeeritus haiguse ennetamisvõimalustest.
Eesti Diabeediliidu tegevjuhi Ulvi Tammeri sõnul teeb muret just teist tüüpi diabeedi osakaalu järsk tõus, mis viitab inimeste vähesele informeeritusele haigust põhjustavatest teguritest ning enesekontrolli võimalustest. "Kindlasti peaks regulaarse tervisekontrolli üheks osaks olema veresuhkru taseme mõõtmine, mida saab teha perearsti juures. Teist tüüpi ehk ennetatava diabeedi üheks põhjustajaks on ebatervislik eluviis, näiteks on suur osa teist tüüpi diabeedi patsientidest ülekaalulised. Tahame panna eestlastele südamele, et suhkruhaigus ei piirdu ainult veresuhkru taseme probleemidega, vaid võib ravi puudumisel või selle järjepidevusetusel viia tõsiste tüsistusteni nagu südameveresoonkonna haigused, milles on Eesti tänavu jõudnud Euroopa riikide pingerea esimeseks," rääkis Tammer.
Tammer lisas, et teist tüüpi diabeet areneb aeglaselt ja seetõttu on seda ka raskem diagnoosida. "Nii jäävad haiguse esimesed ilmingud tähele panemata ja diagnoosimisel on kuni 50 protsendil 2. tüüpi diabeetikuil tüsistused juba olemas. Kindlasti tuleks ennast regulaarselt kontrollida inimestel, kelle elus on järgmised riskifaktorid nagu ebaratsionaalne toitumine, füüsilise aktiivsuse puudumine, istuv tööviis, ülekaalulisus või rasvumine, kõrgem vanus, stress ja haiguse eelnev olemasolu perekonnas," toonitas Tammer.
Halvasti või üldse mitte ravitud diabeet põhjustab raskeid tüsistusi, näiteks südame-veresoonkonna haigusi, nägemishäireid kuni pimedaks jäämiseni, neerufunktsiooni häireid ja närvisüsteemi häireid, mis võivad põhjustada haavandeid ja viia jalgade amputeerimiseni. Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti Hiie Tupitsa sõnul on juba üle 50% esmaselt diagnoositud patsiendiel organkahjustused ja veresuhkru viivitamatu langetamine on oluline organkahjustuste riski vähendamiseks.
Diabeediga kaasnevatest probleemidest tõi Tupits välja – veresuhkru tõusu (100% juhtudel), ülekaalulisuse (80% juhtudel), insuliini liigsuse vereringes tühja kõhuga (80% juhtudel) ja vererõhu tõusu (50% juhtudel). Suhkruhaigetel naistel on kardiovaskulaarse suremuse risk 3-5 korda suurem kui samaealistel mittediabeetikutel. Meeste osas on vastav näitaja 2-3 korda. Suhkruhaigete kardiovaskulaarse suremuse risk on sama suur kui mittediabeetikutel, kes on läbi teinud müokardi infarkti. Diabeet kiirendab ateroskleroosi, suurendab infarkti ja insuldi sagedust 2-4 korda. Diabeetikutel on 17 korda suurem risk haigestuda jalaveresoonkonna haigustesse. Kardiovaskulaarhaigused on surma põhjuseks üle 70%-l diabeetikutest, tõi Hiie Tupits välja oma ettekandes.
Eestis on ravi saavaid diabeetikuid praegu hinnanguliselt 40.000, sellest 85-90 protsenti moodustavad teist tüüpi diabeedi all kannatavad patsiendid. Samas näitavad uuringud, et väga suur on arvatavasti ka diagnoosimata diabeetikute arv, kellel haigust veel avastatud pole või kellel ilmneb haigusest põhjustatud tüsistuslikke tervisehäireid, mida sageli ravitakse diabeedi võimalikule olemasolule tähelepanu pööramata.
Alates 1985. aastast on maailmas diabeetikute arv kasvanud 30 miljonilt kuue kordseks, 190 miljoni diabeetikuni. Ennustatakse, et aastal 2025 on diabeetikuid maailmas 300 miljonit, sest süüakse toitu, kus on üha vähem kaloreid, inimeste füüsiline aktiivsus on väike ja ülekaal tekib kergelt. Arstid kutsuvad kiiresti levivat diabeeti “vaikseks epideemiaks”.
Täna on diabeet ligi 30 protsendi surmade põhjuseks maailmas. Suurima diabeetikute arvuga riigid maailmas on India 32.7 miljoni, Hiina 22.6 miljoni ja USA 15.3 miljoni diabeetikuga. Euroopa riikidest on maailmas kõrgeimal kümnendal kohal Itaalia 3.1 miljoni diabeeti haigestunuga. Diabeediga seotud tüsistused on väga kallid ravida. Arvutused on näidanud, et diabeedi ja selle tüsistuste ravile läheb 5-10% tervishoiu rahadest.
| 04.05.2009 | Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi |
| 04.04.2009 | Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist |
| 04.04.2009 | Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks. |
| 04.04.2009 | Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja |
| 04.04.2009 | Sinu Arst – nüüd uues kuues |
| 04.04.2009 | Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul |
| 04.04.2009 | Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle |
| 04.04.2009 | Minu Eesti |
| 04.04.2009 | Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine |
| 04.04.2009 | Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö |
| 04.04.2009 | Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine |
| 04.04.2009 | Allergiline nohu |
| 06.03.2009 | Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.” |
| 06.03.2009 | Rosaatsea |
| 06.03.2009 | Puukentsefaliidi levik Eestis |
| 06.03.2009 | Kui hemorroidid teevad häda |
| 06.03.2009 | Onühhomükoos - kas ravitav haigus? |
| 06.03.2009 | Tarkade otsuste aeg |
| 06.03.2009 | Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt |
| 06.03.2009 | Fookuses insult ja diabeet |
| 06.03.2009 | Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks |
| 06.03.2009 | Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks |
| 06.03.2009 | Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu. |
| 06.03.2009 | Väikelaste astma |
| 06.03.2009 | Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta |
| 06.03.2009 | Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure |
| 06.02.2009 | Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis. |
| 06.02.2009 | Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele |
| 06.02.2009 | Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu |
| 06.02.2009 | Songakirurgia arengutest |
| 06.02.2009 | Ülakaalulisus ja rasvumine lastel |
| 06.02.2009 | Südamehaiguste ennetus südameasjaks |
| 06.02.2009 | Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel |
| 06.02.2009 | Olulisest |
| 06.02.2009 | Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas |
| 02.09.2008 | Neeruvähi ravi arengud |
| 02.09.2008 | Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine |
| 02.09.2008 | Endometrioos – kas ikka veel mõistatus? |
| 02.09.2008 | Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine |
| 02.09.2008 | Melatoniin unehäirete ravis |
| 02.09.2008 | Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku |
| 02.09.2008 | Telekoolitusest |
| 02.09.2008 | Tulemustasu ning perearsti töö sisu |
| 02.09.2008 | Persoon Kersti Veidrik |
| 02.09.2008 | Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks |
| 02.09.2008 | Neli pluss neli on kokku üks |
| 02.09.2008 | Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008 |
| 02.09.2008 | Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist |
| 02.09.2008 | Ebaselge etioloogiaga palavik |
| 02.09.2008 | Rosaatsea |
| 02.09.2008 | Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient |
| 02.09.2008 | E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes? |
| 02.09.2008 | Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet |
| 02.09.2008 | Perearstikeskuste infrastruktuurist |
| 02.09.2008 | Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus |
| 02.09.2008 | Digitaalsest terviseloost perearstidele |
| 02.09.2008 | Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust |
| 02.09.2008 | Krooniline kõhulahtisus |
| 02.09.2008 | Olmesartaani veresooni kaitsev toime |
| 02.09.2008 | Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis |
| 02.09.2008 | Vererõhu monitooring– kellele ja millal? |
| 02.09.2008 | Hüpotüreoos |
| 02.09.2008 | Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne |
| 02.09.2008 | Uued perearstikeskused – kelle mure see on? |
| 02.09.2008 | Head kolleegid! |
| 02.09.2008 | Küsimustele vastab Peeter Padrik |
| 02.09.2008 | Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili |
| 02.09.2008 | Tükk ja valu rinnas |
| 02.09.2008 | Dementse inimese vajadused |
| 02.09.2008 | Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused |
| 02.09.2008 | E-terviselugu perearsti pilgu läbi |
| 02.09.2008 | Persoon: Eve Kivistik |
| 02.09.2008 | 2008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud |
| 02.09.2008 | Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses |
| 02.09.2008 | Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele |
| 02.09.2008 | E-meditsiin Euroopas |
| 02.09.2008 | Eesti vähiteadlikkuse uuring |
| 02.09.2008 | Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis |
| 02.09.2008 | Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest |
| 02.09.2008 | Immuniseerimiskava rakendusjuhis |
| 02.09.2008 | Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel |
| 02.09.2008 | 20 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis |
| 02.09.2008 | Perearstide tulemustasu 2008 aastal |
| 02.09.2008 | Persoon: Made Reinumägi |
| 02.09.2008 | Kokkuvõtete tegemise aeg |
| 02.09.2008 | 6. Balti Peremeditsiini Konverents |
| 02.09.2008 | Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine |
| 02.09.2008 | Ainult sina ise saad end aidata |
| 02.09.2008 | Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele |
| 02.09.2008 | Mikroalbuminuuria perearsti praksises |
| 02.09.2008 | Perearstide tulemustasu |
| 02.09.2008 | Toitumine vanemas eas |
| 02.09.2008 | Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin |
| 22.08.2008 | Elustiiliravimid |
| 22.08.2008 | Uriinipidamatus ehk inkontinentsus |
| 22.08.2008 | Autism ja soolebakterid ning –viirused |
| 22.08.2008 | Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused |
| 22.08.2008 | Intensiivne tööperiood on alanud |
| 22.08.2008 | Taevaskoja laps Ljubov Kurusk |
| 17.09.2007 | PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007 |
| 22.08.2007 | Vähi varajasest diagnostikast |
| 02.03.2007 | Haigusjuht, Kristi Annist |
| 02.03.2007 | Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas |
| 02.03.2007 | Margus Lember |
| 13.02.2007 | Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis |
| 13.02.2007 | Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi |
| 13.02.2007 | Rein Kermes |
| 13.02.2007 | Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte. |
| 13.02.2007 | Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis |
| 13.02.2007 | Eret Jaanson |
| 13.02.2007 | Kuidas aidata unehäiretega patsienti? |
| 13.02.2007 | Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta. |
| 13.02.2007 | Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi |
| 13.02.2007 | Krooniline valu |
| 13.02.2007 | Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu |
| 13.02.2007 | Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel |
| 13.02.2007 | Sille Väli |
| 13.02.2007 | Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist |
| 13.02.2007 | Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine |
| 13.02.2007 | Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi |
| 13.02.2007 | Diabeedikabineti tööst |
| 13.02.2007 | Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta? |
| 13.02.2007 | Spinaalne muskulaarne atroofia |
| 13.02.2007 | Mõtlemapanev haiguslugu |
| 13.02.2007 | Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.” |
| 13.02.2007 | Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus. |
| 13.02.2007 | Perearstide küsitlusuuring |
| 13.02.2007 | Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.” |
| 11.04.2006 | Orbiidis labajalg |
| 11.04.2006 | Triinu-Mari Ots |
| 01.03.2006 | Perearstindusest Soomes |
| 01.03.2006 | Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga |
| 01.03.2006 | Töö nimistuga |
| 01.03.2006 | Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid |
| 03.01.2006 | Peremeditsiin täna ja homme |
| 03.01.2006 | Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema |
| 03.01.2006 | Enureesist perearsti pilgu läbi |
| 03.01.2006 | Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.” |
| 03.01.2006 | Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises |
| 03.01.2006 | Eakas patsient perearstipraksises |
| 03.01.2006 | Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist |
| 03.01.2006 | Madis Tiik |
| 03.01.2006 | Peptiline haavand |
| 03.01.2006 | Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega |
| 03.01.2006 | Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud |
| 03.01.2006 | Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses |
| 03.01.2006 | Tõenduspõhine preventsioon |
| 03.01.2006 | Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine |
| 03.01.2006 | Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest |
| 03.01.2006 | Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas |
| 17.05.2005 | Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes |
| 17.05.2005 | Elustiili mõju vererõhule |
| 17.05.2005 | Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises |
| 17.05.2005 | Koormusuuringud perearsti praktikas |
| 17.05.2005 | Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas |
| 17.05.2005 | Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit |
| 17.05.2005 | Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu |
| 17.05.2005 | Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele |
| 17.05.2005 | Marje Oona kaitses doktorikraadi |
| 17.05.2005 | Eesti peremeditsiini kiituseks |
| 17.05.2005 | Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu." |
| 17.05.2005 | Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas |
| 17.05.2005 | Tegevusjuhised nefroloogias |
| 17.05.2005 | Perearst on nefroloogi peamine partner |
| 17.05.2005 | Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks |
| 17.05.2005 | Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi? |
| 17.05.2005 | Professor Heidi-Ingrid Maaroos |
| 28.12.2004 | Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis |
| 28.12.2004 | Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine |
| 28.12.2004 | Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust |
| 27.12.2004 | Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü |
| 27.12.2004 | Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra |
| 27.12.2004 | Riiklik diabeediennetus Soomes |
| 27.12.2004 | Profülaktika perearstitöös |
| 27.12.2004 | Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine |
| 27.12.2004 | Peptiline haavand perearsti praktikas |
| 27.12.2004 | 22.12.2004 10:29:35 |
| 27.12.2004 | Krooniline venoosne puudulikkus |
| 27.12.2004 | Preanalüütikast perearstidele |
| 27.12.2004 | Haigusjuht |
| 27.12.2004 | Mispärast helistatakse perearstikeskusesse? |
| 27.12.2004 | Rinnavähi varajase avastamise uuring |
| 27.12.2004 | Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus |
| 22.12.2004 | Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks |
| 22.12.2004 | Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias? |
| 22.12.2004 | Põlve ja randmeliigese vigastused |
| 22.12.2004 | Haigusjuht |
| 22.12.2004 | Laste kalendrivälistest vaktsiinidest |
| 22.12.2004 | Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel |
| 22.12.2004 | Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar |
| 22.12.2004 | Depressiooni psühhoteraapiast |
| 22.12.2004 | Perearst ilma maskita |
| 22.12.2004 | Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust |
| 21.12.2004 | Stress |
| 21.12.2004 | Üks hullumeelsuse ajalugu |
| 21.12.2004 | Perearst ja transpordikulud |
| 21.12.2004 | Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus |
| 21.12.2004 | Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule |
| 21.12.2004 | Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas |
| 21.12.2004 | Kes kaitseb perearstide huve? |
| 21.12.2004 | Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga |
| 21.07.2004 | Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi? |
| 21.07.2004 | Krooniline venoosne puudulikkus |
| 21.07.2004 | Preanalüütikast perearstidele |
| 21.07.2004 | Haigusjuht |
| 21.07.2004 | Ainult eeldustest tippspordis ei piisa |
| 21.07.2004 | Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga |
| 21.07.2004 | Kommunikatsiooni korrektsusest |
| 21.07.2004 | Perearstide ümarlaud |
| 21.07.2004 | Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar |
| 21.07.2004 | Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar |
| 21.07.2004 | Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist |
| 21.07.2004 | Eesti perearstid välismaal |
| 21.07.2004 | Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest |
| 21.07.2004 | Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest |
| 21.04.2004 | Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid |
| 20.04.2004 | Perearst, kes vallutab mäetippe |