Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus

Perearst

27.detsember.2004

Eesti Diabeediliit korraldas 23. aprillil endokrinoloogidele korraldatud seminari raames diabeediteemalise pressikonverentsi, milel esinesid ettekannetega Eesti Diabeediliidu esinaine Ulvi Tammer ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla endokrinoloog Hiie Tupits.

Eesti Diabeediliidu hinnangul kinnitavad erinevad uuringud, et kümne aasta pärast võib kannatada diabeedi all kuni kümme protsenti Eesti elanikonnast, mille põhjusteks on eelkõige eestlaste ebatervislikud eluviisid ja vähene informeeritus haiguse ennetamisvõimalustest.

Eesti Diabeediliidu tegevjuhi Ulvi Tammeri sõnul teeb muret just teist tüüpi diabeedi osakaalu järsk tõus, mis viitab inimeste vähesele informeeritusele haigust põhjustavatest teguritest ning enesekontrolli võimalustest. "Kindlasti peaks regulaarse tervisekontrolli üheks osaks olema veresuhkru taseme mõõtmine, mida saab teha perearsti juures. Teist tüüpi ehk ennetatava diabeedi üheks põhjustajaks on ebatervislik eluviis, näiteks on suur osa teist tüüpi diabeedi patsientidest ülekaalulised. Tahame panna eestlastele südamele, et suhkruhaigus ei piirdu ainult veresuhkru taseme probleemidega, vaid võib ravi puudumisel või selle järjepidevusetusel viia tõsiste tüsistusteni nagu südameveresoonkonna haigused, milles on Eesti tänavu jõudnud Euroopa riikide pingerea esimeseks," rääkis Tammer.

Tammer lisas, et teist tüüpi diabeet areneb aeglaselt ja seetõttu on seda ka raskem diagnoosida. "Nii jäävad haiguse esimesed ilmingud tähele panemata ja diagnoosimisel on kuni 50 protsendil 2. tüüpi diabeetikuil tüsistused juba olemas. Kindlasti tuleks ennast regulaarselt kontrollida inimestel, kelle elus on järgmised riskifaktorid nagu ebaratsionaalne toitumine, füüsilise aktiivsuse puudumine, istuv tööviis, ülekaalulisus või rasvumine, kõrgem vanus, stress ja haiguse eelnev olemasolu perekonnas," toonitas Tammer.

Halvasti või üldse mitte ravitud diabeet põhjustab raskeid tüsistusi, näiteks südame-veresoonkonna haigusi, nägemishäireid kuni pimedaks jäämiseni, neerufunktsiooni häireid ja närvisüsteemi häireid, mis võivad põhjustada haavandeid ja viia jalgade amputeerimiseni. Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti Hiie Tupitsa sõnul on juba üle 50% esmaselt diagnoositud patsiendiel organkahjustused ja veresuhkru viivitamatu langetamine on oluline organkahjustuste riski vähendamiseks.  

Diabeediga kaasnevatest probleemidest tõi Tupits välja – veresuhkru tõusu (100% juhtudel), ülekaalulisuse (80% juhtudel), insuliini liigsuse vereringes tühja kõhuga (80% juhtudel) ja vererõhu tõusu (50% juhtudel). Suhkruhaigetel naistel on kardiovaskulaarse suremuse risk 3-5 korda suurem kui samaealistel mittediabeetikutel. Meeste osas on vastav näitaja 2-3 korda. Suhkruhaigete kardiovaskulaarse suremuse risk on sama suur kui mittediabeetikutel, kes on läbi teinud müokardi infarkti. Diabeet kiirendab ateroskleroosi, suurendab infarkti ja insuldi sagedust 2-4 korda. Diabeetikutel on 17 korda suurem risk haigestuda jalaveresoonkonna haigustesse. Kardiovaskulaarhaigused on surma põhjuseks üle 70%-l diabeetikutest, tõi Hiie Tupits välja oma ettekandes.

Eestis on ravi saavaid diabeetikuid praegu hinnanguliselt 40.000, sellest 85-90 protsenti moodustavad teist tüüpi diabeedi all kannatavad patsiendid. Samas näitavad uuringud, et väga suur on arvatavasti ka diagnoosimata diabeetikute arv, kellel haigust veel avastatud pole või kellel ilmneb haigusest põhjustatud tüsistuslikke tervisehäireid, mida sageli ravitakse diabeedi võimalikule olemasolule tähelepanu pööramata.

Alates 1985. aastast on maailmas diabeetikute arv kasvanud 30 miljonilt kuue kordseks, 190 miljoni diabeetikuni. Ennustatakse, et aastal 2025 on diabeetikuid maailmas 300 miljonit, sest süüakse toitu, kus on üha vähem kaloreid, inimeste füüsiline aktiivsus on väike ja ülekaal tekib kergelt. Arstid kutsuvad kiiresti levivat diabeeti “vaikseks epideemiaks”. 

Täna on diabeet ligi 30 protsendi surmade põhjuseks maailmas. Suurima diabeetikute arvuga riigid maailmas on India 32.7 miljoni, Hiina 22.6 miljoni ja USA 15.3 miljoni diabeetikuga. Euroopa riikidest on maailmas kõrgeimal kümnendal kohal Itaalia 3.1 miljoni diabeeti haigestunuga. Diabeediga seotud tüsistused on väga kallid ravida. Arvutused on näidanud, et diabeedi ja selle tüsistuste ravile läheb 5-10% tervishoiu rahadest.

« Tagasi Prindi

Rinnavähi varajasest diagnostikast perearsti pilgu läbi.

04.mai.2009 Kersti Veidrik, Eraarst Kersti Veidrik OÜ Loe edasi

Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009  (1)

Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009 

Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.”  04.mai.2009  (1)

Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009 

Partner

Perearst partneri AstraZeneca uudised

13.05.2009Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele

Partner

Perearst partneri SVH ennetus uudised

13.02.2009Südamehaiguste ennetuskabinetid? Vaata infot siit

Arhiiv

Perearst

04.05.2009Anu Ambos: Perearstide boonussüsteem on kaasa toonud palju positiivseid muutusi
04.04.2009Koostöö perearstiga – uroloogi vaatevinklist
04.04.2009Terje Raud: Antibeebipille peetakse rinnanäärmevähi tekkes nõrgaks riskiteguriks.
04.04.2009Rita Uuetalu – lennukate ideede pühendunud teostaja
04.04.2009Sinu Arst – nüüd uues kuues
04.04.2009Uroloogiliste probleemidega patsient perearsti vastuvõtul
04.04.2009Pille Ilves: Klientide mured on infoallikaks süsteemsele tööle
04.04.2009Minu Eesti
04.04.2009Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
04.04.2009Perearsti tulemusliku töö võti on usaldus ja koostöö
04.04.2009Alumiste hingamisteede krooniliste infektsioonide bakteriaalne ägenemine
04.04.2009Allergiline nohu
06.03.2009Ingmar Lindström: „Perearstitöö suveräänsus on minu jaoks peamine motiveering.”
06.03.2009Rosaatsea
06.03.2009Puukentsefaliidi levik Eestis
06.03.2009Kui hemorroidid teevad häda
06.03.2009Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
06.03.2009Tarkade otsuste aeg
06.03.2009Perekondliku vähi korral tõuseb rinna- või munasarjavähi risk oluliselt
06.03.2009Fookuses insult ja diabeet
06.03.2009Margus Punab: Hirm impotendiks jäämise ees on tugev motivaator eluviiside muutmiseks ja raviskeemide paremaks järgimiseks
06.03.2009Maia Gavronski – anestesioloogist perearstiks
06.03.2009Raseduse jälgimine perearstipraksises – valu ja võlu.
06.03.2009Väikelaste astma
06.03.2009Aet Lukmann: Kardiovaskulaarsed riskifaktorid on arstiabis endiselt piisava tähelepanuta
06.03.2009Vananeva ühiskonna probleem: dementsusega patsient/patsiendid perearsti nimistus – tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ühine mure
06.02.2009Kvaliteedialasest tegevusest Eesti peremeditsiinis.
06.02.2009Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
06.02.2009Kardioloogias toimub pidev areng – ühe aastaga palju ei muutu
06.02.2009Songakirurgia arengutest
06.02.2009Ülakaalulisus ja rasvumine lastel
06.02.2009Südamehaiguste ennetus südameasjaks
06.02.2009Reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi blokeerivate preparaatide terapeutiline toime kodade virvendusarütmiaga patsientidel
06.02.2009Olulisest
06.02.2009Viirushepatiidid – ühine mure perearsti ja nakkushaiguste arsti igapäevases praktikas
02.09.2008Neeruvähi ravi arengud
02.09.2008Depressioon perearsti patsientidel ja selle välja selgitamine
02.09.2008Endometrioos – kas ikka veel mõistatus?
02.09.2008Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine
02.09.2008Melatoniin unehäirete ravis
02.09.2008Lootusrikkalt digitaalsesse tulevikku
02.09.2008Telekoolitusest
02.09.2008Tulemustasu ning perearsti töö sisu
02.09.2008Persoon Kersti Veidrik
02.09.2008Digilugu muudab riiklikku tervishoiusüsteemi erasektorlikumaks
02.09.2008Neli pluss neli on kokku üks
02.09.2008Eesti Arstide Selts Rootsis peakoosolek 01.03.2008
02.09.2008Üleminekuea vaevustele saab leevendust hormoonasendusravist
02.09.2008Ebaselge etioloogiaga palavik
02.09.2008Rosaatsea
02.09.2008Kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsient
02.09.2008E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes?
02.09.2008Diana Ingerainen: Esmatasandi meditsiin ei ole Eestis prioriteet
02.09.2008Perearstikeskuste infrastruktuurist
02.09.2008Persoon Marje Oona: Inimestega töötada on tore ja mõtelda on mõnus
02.09.2008Digitaalsest terviseloost perearstidele
02.09.2008Tartu Ülikooli Geenivaramu aitab teadvustada tervise tähtsust
02.09.2008Krooniline kõhulahtisus
02.09.2008Olmesartaani veresooni kaitsev toime
02.09.2008Üks arstide konverentsi peateemasid on noorukite tervis
02.09.2008Vererõhu monitooring– kellele ja millal?
02.09.2008Hüpotüreoos
02.09.2008Persoon: Dr Kristi Parts – põhjalik ja mitmekülgne
02.09.2008Uued perearstikeskused – kelle mure see on?
02.09.2008Head kolleegid!
02.09.2008Küsimustele vastab Peeter Padrik
02.09.2008Diagnoosimata erektsioonihäirega patsient perearsti vastuvõtul: kasutamata motivatsioonivõimalus muuta patsiendi elustiili
02.09.2008Tükk ja valu rinnas
02.09.2008Dementse inimese vajadused
02.09.2008Perearsti poole pöörduvate patsientide alkoholi tarbimise harjumused
02.09.2008E-terviselugu perearsti pilgu läbi
02.09.2008Persoon: Eve Kivistik
02.09.20082008. aasta üldarstiabi eelarve kinnitatud
02.09.2008Kuidas meid hinnatakse ehk patsientide rahulolu peremeditsiiniteenuse osutamisega Linnamõisa Perearstikeskuses
02.09.2008Krooniline müeloidne leukemia - seminar perearstidele
02.09.2008E-meditsiin Euroopas
02.09.2008Eesti vähiteadlikkuse uuring
02.09.2008Noored perearstid osalesid aktiivselt konverentsil Pariisis
02.09.2008Jalgade varikoosist ja selle käsitlusest
02.09.2008Immuniseerimiskava rakendusjuhis
02.09.2008Koostöö perearsti ja onkoloogi vahel
02.09.200820 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis
02.09.2008Perearstide tulemustasu 2008 aastal
02.09.2008Persoon: Made Reinumägi
02.09.2008Kokkuvõtete tegemise aeg
02.09.20086. Balti Peremeditsiini Konverents
02.09.2008Eesti naiste seksuaal- ja reproduktiivkäitumine
02.09.2008Ainult sina ise saad end aidata
02.09.2008Südameveresoonkonnahaigused kui suurim oht naise tervisele
02.09.2008Mikroalbuminuuria perearsti praksises
02.09.2008Perearstide tulemustasu
02.09.2008Toitumine vanemas eas
02.09.2008Kas saame ennetada emakakaelavähki? PAP-testid ja HPV-vaktsiin
22.08.2008Elustiiliravimid
22.08.2008Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008Intensiivne tööperiood on alanud
22.08.2008Taevaskoja laps Ljubov Kurusk
17.09.2007PEREARSTIDE SÜGISKONVERENTS 2007
22.08.2007Vähi varajasest diagnostikast
02.03.2007Haigusjuht, Kristi Annist
02.03.2007Lõuna-Eesti apteegikülastajate arvamused ja soovid ravimiinfo osas
02.03.2007Margus Lember
13.02.2007Nimesuliidi kasutamine peavalu ravis
13.02.2007Bariaatriline kirurgia- rasvumise kirurgiline ravi
13.02.2007Rein Kermes
13.02.2007Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia meetme raames toimunud koolituste kokkuvõte.
13.02.2007Vähihaigete koduse toetusravi kogemustest Eestis
13.02.2007Eret Jaanson
13.02.2007Kuidas aidata unehäiretega patsienti?
13.02.2007Generaliseerunud sügelus ilma lööbeta.
13.02.2007Valu ravi reumatoloogi pilgu läbi
13.02.2007Krooniline valu
13.02.2007Rinnavähi varajane avastamine ja taastekke vältimine aitavad säilitada elu
13.02.2007Koostööst perearsti ja onkoloogi vahel
13.02.2007Sille Väli
13.02.2007Telemeditsiinist ja meilikonsultatsioonist
13.02.2007Perearstide erialalise kompetentsuse hindamine
13.02.2007Soome perearstisüsteem Eesti arstide pilgu läbi
13.02.2007Diabeedikabineti tööst
13.02.2007Metaboolne sündroom – kuidas ära tunda, mida ette võtta?
13.02.2007Spinaalne muskulaarne atroofia
13.02.2007Mõtlemapanev haiguslugu
13.02.2007Toomas Tamm: “Eesnäärmehaiguste ravi on vastastikuse suhtlemise ja teadmiste küsimus.”
13.02.2007Dementsusega haige – täpse diagnoosimise tähtsus.
13.02.2007Perearstide küsitlusuuring
13.02.2007Olev Pikk: “Arst ei ole mingi paberite liigutaja.”
11.04.2006Orbiidis labajalg
11.04.2006Triinu-Mari Ots
01.03.2006Perearstindusest Soomes
01.03.2006Seenhaiguse ravis tasub konsulteerida nahaarstiga
01.03.2006Töö nimistuga
01.03.2006Perearst Ruth Pulk otsib ja leiab pidevalt uusi väljakutseid
03.01.2006Peremeditsiin täna ja homme
03.01.2006Apteeker ja perearst peavad omavahel rohkem suhtlema
03.01.2006Enureesist perearsti pilgu läbi
03.01.2006Ruth Kalda: “Teaduslik töö on lahutamatu praktilisest tööst perearstina.”
03.01.2006Laia toimespektriga antibiootikumide kasutamise põhjendatus perearstipraksises
03.01.2006Eakas patsient perearstipraksises
03.01.2006Inglismaa perearstisüsteem Eesti perearsti vaatevinklist
03.01.2006Madis Tiik
03.01.2006Peptiline haavand
03.01.2006Tervisetreeningule tuleb läheneda mõistusega
03.01.2006Perearst Anneli Kalle – kiire, nõudlik ja lahendustele avatud
03.01.2006Perearstide võimalused aktiivseks osalemiseks ennetustegevuses
03.01.2006Tõenduspõhine preventsioon
03.01.2006Euroopa Liidus kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste osutamine
03.01.2006Psühhiaatrilt perearstile: bipolaarsest meeleoluhäirest
03.01.2006Riho Pettai, perearst 24 tundi ööpäevas
17.05.2005Uued tuuled arteriaalse hüpertensiooni ravijuhistes
17.05.2005Elustiili mõju vererõhule
17.05.2005Perearsti roll südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia õnnestumises
17.05.2005Koormusuuringud perearsti praktikas
17.05.2005Kuseteede infektsioonid Eesti perearstide igapäevases praktikas
17.05.2005Andri Meriloo - perearst, kes armastab merd ja kirurgiametit
17.05.2005Parkinsoni tõbi – teada ja tuntud, aga ikka veel tundmatu
17.05.2005Retseptiravimite hinna ja teiste tegurite mõjust ravimite kasutamisele
17.05.2005Marje Oona kaitses doktorikraadi
17.05.2005Eesti peremeditsiini kiituseks
17.05.2005Külvi Peterson: "Inimene on huvitav ja kordumatu."
17.05.2005Südame - veresoonkonnahaiguste ärahoidmine kliinilises praktikas
17.05.2005Tegevusjuhised nefroloogias
17.05.2005Perearst on nefroloogi peamine partner
17.05.2005Perearst 2005-2015 - tervishoiusüsteemi väravavahist esmatasandi klinitsistiks
17.05.2005Esmatasandi arstiabi, kuidas edasi?
17.05.2005Professor Heidi-Ingrid Maaroos
28.12.2004Torasemiidi farmakoökonoomiline hindamine kroonilise südamepuudulikkuse ravis
28.12.2004Kuni 7-aastaste laste profülaktiline jälgimine
28.12.2004Ingrid Alt: Enne kui poliitikas otsuseid langetate, küsige perearstide arvamust
27.12.2004Paljud inimesed arvavad, et diabeet on ühiskonna süü
27.12.2004Ennetusega suudame diabeedi ilmnemist lükata edasi viie aasta võrra
27.12.2004Riiklik diabeediennetus Soomes
27.12.2004Profülaktika perearstitöös
27.12.2004Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine
27.12.2004Peptiline haavand perearsti praktikas
27.12.200422.12.2004 10:29:35
27.12.2004Krooniline venoosne puudulikkus
27.12.2004Preanalüütikast perearstidele
27.12.2004Haigusjuht
27.12.2004Mispärast helistatakse perearstikeskusesse?
27.12.2004Rinnavähi varajase avastamise uuring
27.12.2004Kümmet protsenti eestlastest ähvardab suhkruhaigus
22.12.2004Füüsilisest isikust ettevõtjast osaühinguks
22.12.2004Mis on farmakogeneetika? Kas uus suund kliinilises farmakoloogias?
22.12.2004Põlve ja randmeliigese vigastused
22.12.2004Haigusjuht
22.12.2004Laste kalendrivälistest vaktsiinidest
22.12.2004Osteoporoosi uuring Saaremaa naistel
22.12.2004Tsüstiline fibroos imikueas: haigusjuht ja kommentaar
22.12.2004Depressiooni psühhoteraapiast
22.12.2004Perearst ilma maskita
22.12.2004Arstidel ei ole piisavalt iseseisvust
21.12.2004Stress
21.12.2004Üks hullumeelsuse ajalugu
21.12.2004Perearst ja transpordikulud
21.12.2004Eesmärk on toetada inimese tervisejälgimist kodus
21.12.2004Peremeditsiinialane teadustöö loob aluse eriala arengule
21.12.2004Sotsiaalsüsteemi suutmatust nuheldakse perearsti seljas
21.12.2004Kes kaitseb perearstide huve?
21.12.2004Seadusandjad peaksid olema rohkem kursis perearsti praktilise tööga
21.07.2004Millal vajab perearsti patsient psühhoterapeudi, millal psühholoogilise nõustaja abi?
21.07.2004Krooniline venoosne puudulikkus
21.07.2004Preanalüütikast perearstidele
21.07.2004Haigusjuht
21.07.2004Ainult eeldustest tippspordis ei piisa
21.07.2004Räägi arstile oma muredest, aga tee seda kiiremini kui minutiga
21.07.2004Kommunikatsiooni korrektsusest
21.07.2004Perearstide ümarlaud
21.07.2004Äge lümfoidne leukeemia väikelapseeas: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004Kopsuvähk 77aastasel mehel: haigusjuht ja kommentaar
21.07.2004Ägeda keskkõrvapõletiku antibakteriaalsest ravist
21.07.2004Eesti perearstid välismaal
21.07.2004Vestlusring perearsti praksise alustamisega seotud raskustest
21.07.2004Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest
21.04.2004Antibiootikumide kasutamine ägedate hingamisteede infektsioonide korral ja seda mõjutavad tegurid
20.04.2004Perearst, kes vallutab mäetippe

Otsi antud rubriigi arhiivist

Dermatoloogia

Euroopas tähistatakse melanoomipäeva

Cetirizin Actavis tarneraskus

Volke: võimalus melanoomi varaseks avastamiseks - kogu naha läbivaatus

Endokrinoloogia

NEJM: diabeedi kontrolli alla saamine nõuab veel tööd

Esimest korda määrati kindlaks D-vitamiini sisalduse ohutu ülempiir

Ülle Einberg: lapseea rasvumine on kasvav probleem

Erakorraline med.

Raul Adlas: kas arstlik kiirabi on minevik?

Kristiina Põld: "üleujutus" EMOs on reaalne probleem

Suvel testitakse e-kiirabi

Farmaatsia

Üldapteekide kogukäive kasvas 7%

Kristiina Sepp: apteekritest võiks saada tervishoiutöötajad

20. mai: rahvusvaheline kliiniliste uuringute päev

Gastroenter.

Eestis tuleb kasutusele uudne sapikivide ravimetoodika

JAMA uuring: mõnedele eakatele tehakse tarbetuid kolonoskoopilisi uuringuid

Rühm sisearste: endoskoopiat kasutatakse GERDi puhul liiga palju

Günekoloogia

Katrin Nõukas: patsiendi trombiriski peab põhjalikult hindama

Diane ravist saadav kasu ületab teatud patsientidel raviga kaasnevad võimalikud riskid

Sünnitusjärgset depressiooni esineb soovimatu raseduse korral sagedamini

Kardioloogia

Tuvastati neli LDL kolesterooli taset mõjutavat geeni

Margus Viigimaa: saabunud on kombinatsioonravi ajastu

Margus Viigimaa 55

Kirurgia

Ilmar Kaur: kogu populatsiooni rasvumist kirurgiliselt ei ravi

Pärnu haiglas maovähenduslõikuste tüsistusi pole

Maovähenduslõikuse tüsistused viisid kriminaaluurimiseni

Neuroloogia

Viiu-Marika Rand: peaaju venoosne tromboos on sageli diagnostiline väljakutse

Arstid ootavad peavalu ravijuhist

Eesti Peavalu Selts: peavaluravi korraldus on Eestis lapsekingades

Oftalmoloogia

Ajaleht: laserlõikuse kõrvalnähud muutsid elu põrguks

Euroopa eksperdid jagasid silmakirurgidele kogemusi

GALERII Tipparstide demolõikused ITK silmakliinikus

Onkoloogia

Vähiravimit Virexxa hakatakse tootma Eestis

Eestis on profülaktilist rindade eemaldamist kaalunud üks patsient

Professor Everaus: ma ei toeta eutanaasiat, sest see on tapmine

Ortopeedia

Kaido Kotkas sai Soomes peaarsti koha

JAMA uuring: puusaimplantaatidega seotud tüsistuste tõenäosus on naistel suurem

Soome kliinik maailma tipus

Otorinolarüngo.

Arst, kes Soome tööle ei lähe

Saksa kirurg taastas kaks kõrva

Kai Uus: teadustöö on põnev, aga raske

Pediaatria

Suvi toob traumad lastekirurgia osakonda

Rael Laugesaar: insulti esineb lastel sagedamini, kui arvatakse

Raport tõstab esile vastsündinute suremuse vähenemist

Peremeditsiin

Prokuratuur: Narva perearsti tapmises kahtlustatav on teada

Le Vallikivi: tulevikusuund on grupipraksised

Narvalased on šokeeritud perearsti tapmisest

Psühhiaatria

Laste vaimse tervise keskus valmib 2016. aasta kevadeks

Saksa firma tahab palgata autistlikke IT eksperte

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon andis välja DSM-5

Pulmonoloogia

Elga Mesimaa: astmaravi eesmärk on hoida haigus kontrolli all

7. mail tähistatakse astmapäeva

Tüsedus halvendab vanemaealiste astmat

Reumatoloogia

Karin Uibo: iga kümnes reumaatilise haiguse põdeja on lapseeas

Konverentsil tuleb juttu taastusravi rahastamise kaasajastamisest

Analüüs: reumatoidartriidi ravijuhend vajab uuendamist

Uroloogia

Millised on uro-onkoloogia kitsaskohad Eestis?

Kristo Ausmees: eesnäärmekasvaja ja –põletiku omavahelised seosed ei ole must-valged

Leitud on „agressiivse” eesnäärmevähi geen

Varia

Uuring: prantsuse meeste spermatosoidide arv on kolmandiku võrra kahanenud

Londoni haigla andis raadiojaamale infot hertsoginna terviseseisundi kohta

Geenmuundatud sääsk ei suuda malaariat edasi kanda

Vaktsineerimine

Iris Koort: „primum non nocere“ printsiip kehtib ka vaktsineerimise puhul

Gripp taandub

Euroopa vaktsineerimisnädal keskendub sel aastal laste kaitsmisele