Vaata koolituskalendrit
Teismeliste noorte tervist ohustav riskikäitumine
Perearst
27.detsember.2004
Mari Järvelaid
Igapäevane arstitöö on näidanud, et valdav osa teismeliste arsti poole pöördumisi on vähe seotud meditsiinilise probleemiga per se. Tänapäeva noorte haigestumise ja surma põhjused on tingitud käitumuslikest, keskkonna- ja sotsiaalsetest teguritest ligikaudu 80% ulatuses. Nakkushaigused on tänu hügieenitingimuste paranemisele ja immuniseerimisprogrammidele oluliselt vähenenud ning enamasti on teismeliste patsientide korral tegu selliste probleemidega, mis hõlmavad käitumuslikku ja kehalist transformatsiooni puberteedieas ning sellega seotud riske. Kolm levinumat surmapõhjust selles vanuserühmas on tapmised, traumad ja enesetapud. Märkimisväärselt mõjutavad nüüdisaja inimese tervist tubaka, alkoholi ja illegaalsete uimastite kättesaadavus ning nende ainete kasutamise aktsepteeritus ühiskonnas, toitumisvõimalused ja harjumused, kehaline ja vaimne koormus, igapäevase stressi tase ning sellega toimetuleku oskused ja võimalused.
Teismelise noore ees on ülesanne lahendada täiskasvanuks saamise bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete ülesannete kogum. Küpsuse saavutamine indiviiditi on kõrvalseisjale huvitav jälgida, niivõrd erinevalt lahendavad noored neid ülesandeid. Täiskasvanule omase eneseidentiteedi ja seksuaalse identiteedi väljakujunemine, nii psühholoogilise kui ka sotsiaalse iseseisvuse ja sõltumatuse saavutamine koos realistliku tulevikunägemusega on protsess, mis kulgeb paralleelselt kehaga toimuvate kiirete muutustega. Kehalise muutuse suurus saab ehk tajutavamaks, kui meenutame, et 50% täiskasvanu kehakaalust ning 20–25% kehapikkusest (23–28 cm naistel ja 26–28 cm meestel) kogutakse puberteedieas. Nii kasvab kehakaal kõige intensiivsema kehakaalu suurenemise aastal tütarlastel 4,6–10,6 kg ja poistel 5,7–13,2 kg (1).
Kehaline, käitumuslik, psühholoogiline ja sotsiaalne areng toimuvad küll paralleelselt, kuid mitte sama kiirusega ega ka lineaarselt. Seda arengut võiks võrrelda vee voolamisega jões, kus on kärestikke, mis panevad vee küll kiiresti voolama, kuid tekitavad ka keeriseid ja mõnikord tagasivoolu või seisvat vett, hauakohti ja allikaid. Teismeline, kes ühel päeval on nii arukas ja mõistev, võib teisel päeval olla kui mitu aastat arengus tagasi pööranu. Siiski läbib 80–85% teismelistest selle eluperioodi ilma suuremate konfliktideta. Just tänu selle eluperioodi tormaka ja mitmepalgelise arengu erinevate tahkude rikkusele on teismelised täiskasvanute mõistmise võtmeks ning teismelisena omandatud eluviis määrab täiskasvanu tervise ja järelikult elupikkuse.
Eelnev on seletuseks, miks valisin sellise teema uurimistööks (2). Uurimistöö eesmärgiks seadsin teismeliste tervist ohustava riskikäitumise ja sellega seotud biopsühhosotsiaalsete faktorite uurimise. Püstitasin järgmised küsimused.
1. Kas ja kuidas on suitsetamise seotud teiste tervist ohustavate riskikäitumistega?
2. Kas ja kuidas on suitsetamine ning biopsühhosotsiaalsed faktorid omavahel seotud?
3. Kuivõrd on seksuaalkäitumine teismeliseeas tervist ohustav riskikäitumine?
4. Kas ja kuidas on söömiskäitumine ja rahulolu oma kehakaaluga tervist ohustav riskikäitumine?
5. Millised biopsühhosotsiaalsed faktorid mõjutavad reproduktiivse küpsuse saavutamist?
6. Milline on biopsühhosotsiaalsete mõjude toime tütarlaste menstruaalfunktsioonile?
Uurimismetoodika
Õpilased täitsid tavalises klassitunnis 72 küsimusest koosneva ankeedi ja Becki depressiooniküsimustiku. Õpilaste kehapikkuse ja kehakaalu mõõtis kooliõde. Uuringus osales kokku 1702 9.–12. klassi õpilast, 850 tütarlast ja 852 poissi.
Uurimuse peamised tulemused
Uurimuse tulemused kinnitavad suitsetamise kui riskikäitumise olulist seost teiste niisuguste riskikäitumistega nagu alkoholist purju joomine, narkootikumide proovimine, dieedipidamine kaalu vähendamiseks ja varajane seksuaalelu, samuti leiti seotus sääraste biopsühhosotsiaalsete teguritega nagu kehakaal, suhe kooli ja vanematega, vanemate suitsetamiskäitumine, hinnang oma tervisele, alanenud meeleolu esinemine ning tütarlastel menstruaalfunktsiooni regulaarsus.
Õpilastest, kes olid elu jooksul suitsetanud vähemalt viis sigaretti, pidasid pooled end siiski mittesuitsetajateks. Iga päev suitsetajaid mittesuitsetajatega võrreldes ilmnes, et suitsetajatel oli kõrgem riskitase järgmiste tegurite puhul: vanemad suitsetavad, vanematega suheldakse vähe, koolis käimine on vastumeelne, hinded on halvemad, hommikuti enne kooliminekut jäetakse söömata, sageli valutab kõht või pea. Suitsetajad pruugivad ka oluliselt sagedamini alkoholi, on olnud purjus, proovinud illegaalseid uimasteid ja neil on olnud palju seksuaalpartnereid. Becki depressiooniküsimustiku kogusumma oli suitsetajatel suurem ning neil esines rohkem enesetapumõtteid.
Uuringurühmas 16–18aastaste suitsetajate ja mittesuitsetajate kehakaalu ning kehapikkust võrreldes selgus, et kõige suurem kehamassiindeks (KMI kg/m2) oli mittesuitsetajatel, kelle vanemad ei suitseta, ja kõige väiksem suitsetajatel, kelle vanemad suitsetavad. Nii olid mittesuitsetavad tütarlapsed oma eakaaslastest keskmiselt 1,4 cm pikemad ja 1,5 kg raskemad. Poiste puhul oli kehakaalu erinevus veelgi suurem – mittesuitsetavate vanemate mittesuitsetavad poisid olid suitsetavatest eakaaslastest 2,8 kg raskemad.
Teismelistel noortel erineb seksuaalsuhte tähendus täiskasvanute omast. Nii on noorte seksuaalelu alustamisel olulised uudishimu, eakaaslaste tunnustus, püüd meeldida, protest, püüd sarnaneda täiskasvanutega. Seksuaalelu varajane alustamine on tervist ohustav käitumine sugulisel teel ülekantavate haiguste nakkuse, soovimatu rasestumise riski ning suure tahtevastase seksuaalvahekorra riski tõttu. Kaheksateistkümneaastastest uuritavatest oli seksuaalsuhte kogemus linnakoolides 50%-l tüdrukutest ja 43%-l poistest, maakoolides vastavalt 25%-l ja 45%l ning kutsekoolis 73%-l ja 63%-l. Ka paljude seksuaalpartnerite olemasolu on riskikäitumist iseloomustava eluviisi osa. Varajase seksuaalvahekorra kogemus oli seotud halvema õpieduga koolis, samuti oli sage tahtevastase seksuaalvahekorra korduv kogemus. Suitsetajatest seksuaalselt aktiivsetest tütarlastest olid viimase vahekorra ajal kontratseptsiooni kasutanud 33% versus 50% mittesuitsetajatest, poistel vastavalt 27% versus 52%.
Viimasel aastakümnel on jälgitav oluline kehakaalu vähenemine elanikkonnal, eriti teismeliste tütarlaste hulgas. See tendents on kaalukas mõjutegur ka tütarlastel menarheaalvanuse suurenemisele viimase aastakümne jooksul. Lisaks menarheaalvanuse kasvule selgus, et varases menarhejärgses perioodis esineb oluliselt sagedamini väljakujunemata regulaarsusega menstruaaltsüklit, kui seda on leitud varasemates uuringutes 20. sajandi alguses ja teises pooles. Uuringus olid 43%-l tütarlastest menstruatsioonid ebaregulaarsed. Menstruatsioonitsüklite ebaregulaarsus oli seotud KMIga alla 17,5 kg/m2, perekonna halva majandusseisu, vanematega vähese suhtlemise ning kooliskäimisesse negatiivse suhtumisega. Ebaregulaarse menstruatsioonitsükliga tütarlastel oli Becki küsimustiku kogusumma oluliselt suurem, võrreldes regulaarse menstruatsioonitsükliga tütarlastega.
Viimase sajandi jooksul on tütarlastel menarhe nihkunud keskmiselt kaks aastat varasemasse vanusesse. See on sarnane arenenud riikides kirjeldatud suunaga, kuid väiksema ulatusega.
On muutunud ka sesoonsus menarhe kuus, kuivõrd selles uuringus langes tütarlastel menarhe oluliselt sagedamini koolivaheajakuudele. Uuringu tulemuste põhjal saab järeldada sedagi, et menarhe sesoonsuses on oluliselt määravad sellised biopsühhosotsiaalsed tegurid nagu piisav kehakaal, eluga rahulolu, suhe emaga, ema suitsetamine ja neiu õpiedukus.
Teismeliste hinnang oma kehakaalule, kasutades uuritavate kehamassiindeksi alusel rühmadesse jagamise meetodit, näitas, et suur osa normaalse kehakaaluga õpilastest pidas end ülekaaluliseks. Kehamassiindeks 24 kg/m2 oli tütarlastel lõikepunktiks, millest alates pidasid kõik end ülekaaluliseks. Iga kümnes tütarlaps, kelle KMI oli 17,5 kg/m2 või alla selle, soovis veelgi vähem kaaluda.
Hommikul enne kooliminekut sõi alati 77% poistest ja 59% tütarlastest. Hommikul sööjatel oli väiksem keskmine kehakaal ning Becki depressiooniküsimustiku kogusumma, nad suitsetasid vähem ja olid koolis edukamad, võrreldes nendega, kes hommikul ei söönud.
Järeldused
1. Teismelise riskikäitumise väljendajana on suitsetamine tähtis riskikäitumisele viitav indikaator, mida tuleks arvestada perearsti igapäevapraktikas nii teismeliste patsientidega tehtavas preventiivtöös, tervisekontrollis kui ka ravis. Nõnda oli suitsetamine oluliselt levinum nende õpilaste hulgas, kes pruukisid alkoholi ja olid sageli purjus, olid proovinud illegaalseid uimasteid, kel oli olnud palju seksuaalpartnereid ja kes regulaarselt loobusid hommikusöögist ning pidasid kehakaalu vähendamiseks dieeti.
2. Suitsetavad poisid ja tüdrukud erinesid selle poolest, et tütarlapsed kaebasid sagedamini oma kehalise tervise üle, nende läbisaamine vanematega oli halvem ning neil esines oluliselt sagedamini alanenud meeleolu, võrreldes eakaaslastega, kes ei suitsetanud; poistel seda minu uuringus täheldada ei saanud.
3. Vanemate suitsetamiskäitumisel on suur mõju oma laste suitsetamise alustamisele, seejuures tuli esile tütarlaste suitsetamiskäitumise seotus ema ja poistel isa suitsetamiskäitumisega.
4. Seksuaalkäitumine teismeliseeas on eluviisi osa. Õpilased, kes suitsetavad, on alustanud oma seksuaalelu varasemas eas ning neil on olnud palju rohkem seksuaalpartnereid kui mittesuitsetavatel eakaaslastel. Säärane seos oli ka päeva jooksul suitsetatud sigarettide arvuga.
5. Suurema seksuaalpartnerite arvuga õpilastel on ka suurem risk olla kaitsmata seksuaalvahekorras, harrastada teisi tervist ohustavaid riskikäitumisi, nagu suitsetamine ning alkoholi ja illegaalsete uimastite tarvitamine.
6. Teismelised arvavad end olevat ülekaalulised oluliselt sagedamini, kui nad seda tegelikult on, tüdrukud tihemini kui poisid. Rahulolematus oma kehakaaluga ilmneb kõigis kehamassiindeksi rühmades ning on seotud enesehinnagu ja suhetega vanematega.
7. Tütarlastel on menstruatsioonitsükkel oluliselt sagedamini ebaregulaarne, võrreldes varasemate uuringute tulemustega. Ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel on seotud nii väiksema kehakaalu kui ka psühhosotsiaalse rahulolematusega.
8. Lisaks muutusele keskmises menarheaalvanuses selgus, et viimase sajandi jooksul on muutunud menarhe kuu sesoonsus, tütarlastel oli menarhe oluliselt sagedamini koolivaheajakuudel. Uuringu tulemuste põhjal saab järeldada, et menarhe sesoonsuses on oluliselt määravad ka teised biopsühhosotsiaalsed tegurid, nagu piisav kehakaal, eluga rahulolu, suhe emaga, ema suitsetamine ja õpiedukus.
Kasutatud kirjandus
1. Neinstein, LS. Adolescent health care. A practical guide.Williams & Wilkins, 1996.
2. Järvelaid M. Health damaging risk behaviours in adolescence. Dissertationes medicinae universitatis Tartuensis 95. Tartu University Press, 2004.
Rinnavähi varajasest diagnostikast perearsti pilgu läbi.
04.mai.2009 Kersti Veidrik, Eraarst Kersti Veidrik OÜ Loe edasi
Emakakaelavähi ennetus – võimalus ja väljakutse perearstile 04.mai.2009 (1)
Perearstil tuleb õppida käsutäitmisest vabanema 04.mai.2009
Riina Kütner: “Skriiningprogrammid mõjutavad otseselt naiste tervist.” 04.mai.2009 (1)
Siim Simmo: Eestis peaks igal naisel olema võimalus lasta rind taastada 04.mai.2009
Partner
Perearst partneri AstraZeneca uudised
| 13.05.2009 | Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele |
|---|
Partner
Perearst partneri SVH ennetus uudised
| 13.02.2009 | Südamehaiguste ennetuskabinetid? Vaata infot siit |
|---|
Arhiiv
Perearst
Perearst 
