Eestit tõsteti Praha e-tervise konverentsil esile kui e-Eestit

Konverentsi avas eri riikide sotsiaalministrite ümarlaud, kus arutati e-tervisega seonduvaid küsimusi: millised on e-tervise kasud patsientidele ja tervishoiu töötajatele, ühiskonnale ja majandusele ning mis on peamised takistused e-tervise rakendamisel Euroopas? Kahe konverentsipäeva jooksul esines nendel teemadel ligi 50 eksperti Euroopa liidust.

“Eelkõige on e-tervis kasulik patsientidele ja tervishoiutöötajatele. See võimaldab arstidel lihtsama juurdepääsu patsientide terviseinfole, parema ülevaate ravikuludest ja suurema vabaduse. Patsientidel on parem ülevaade oma tervisest või võetavatest ravimitest ja kogu see info on turvaliselt kaitstud,” rääkis Tšehhi terviseminister Daniela Filipiová oma pöördumises.

Hispaania tervise ja tarbijakaitse minister Bernat Soria Escoms rääkis Hispaania e-tervise süsteemi rakendamisest. Erinevalt Eestist, kus on eesmärgiks kõike koondava üleriigilise süsteemi loomine, arendas Hispaanias iga regioon oma isiklikku e-tervise süsteemi. Ministri sõnul oligi kõige keerulisem erinevate süsteemide ühendamine. „Meil kulus 141 miljonit eurot selle peale, et ühendada erinevaid süsteeme,” rääkis Bernat Soria Escoms.

Saksa riigisekretär tervishoiu alal Klaus Theo Schröder andis ülevaate Saksamaa tervishoiust, mis on väga killustatud – turul tegutseb 200 haigekassat, 50 erakindlustust, 60 000 hambaarsti, 20 000 apteeki, tuhandeid haiglaid ja kümneid tuhandeid eraldi tegutsevaid arste. „Tervishoiusüsteemis on palju saari, mille vahel ei ole sidet. Peame arvestama protsessis kõiki osalejaid, et selle tulemusena sünniks parem ravikvaliteet,” rääkis Klaus Theo Schröder.

Viimaseid päevi Eesti sotsiaalministri ametis olnud Maret Maripuu tõi oma esinemises välja, et suurenema peaks koostöö Euroopa ühtse e-tervise nimel, mis on hädavajalik patsientide vaba liikumise tagamiseks kõikjal Euroopas. Taas tõsteti Eestit esile kui e-eestit ja seda isegi vaatamata kodus valitsevatele probleemidele e-tervise rakendumise osas.

Maripuu tõi välja, et e-tervisega algab suurema elektroonilise sotsiaalsüsteemi loomine. Küsimus saalist kõlas: mis saab nendest inimestest, kes arvuteid ei kasuta? „Neid inimesi on Eestis väga vähe,” vastas Maripuu.

Euroopa Parlamendi keskkonna, rahvatervise ja toiduohutus komitee esimees Miroslav Ouzký sõnul stabiliseerib e-tervis tervishoiu finantseerimist, kuna tänu elektroonilisele kontrollile väheneb korduste ja vigade arvu protseduuride tellimisel.

Konverentsi lõpus võeti vastu Praha deklaratsioon, mis võtab kokku eri riikide eesmärgid liikumisel rahvuslikelt e-tervise süsteemidelt ühtsele ja integreeritud üle-euroopalisele e-tervise süsteemile.

Artikli autor Siim Nahkur. Pildil Maret Maripuu. Pildi autor Heiki Laan.