Telemeditsiin – järgmine suur teema meditsiinis?

Telemeditsiini levikule on hetkel Euroopas soodne pinnas ja seda mitmetel põhjustel - elanikkonna vananeb kõikjal, kaasneb krooniliste haigusjuhtumite hulk, suureneb vajadus tuua tervishoiuteenus kodule lähemale, kõrgenevad nõudmised tervishoiuteenustele, tuleb saada tervishoiuteenuste hinnad kontrolli alla ja patsientide osalemine raviprotsessis suureneb.

Telemeditsiin parandab teraapia ja patsiendi turvalisust, toob ravi koju kätte, aitab vanematel inimestel saada ravi kodus ning vähendab tervishoiukulusid hospitaliseerimise arvelt.

Euroopa Südamerütmi Assotsiatsiooni (EHRA: European Heart Rhythm Association) president dr. Josep Brugada kirjeldas valdkonna trende. Aasta peale infarkti on elulemus 85% ja viis aastat peale infarkti 50% (1). Tehniliste abivahendite osa muutub üha olulisemaks - järgmisel viiel aastal kahekordistub elektrooniliste südamestimulaatorite arv infarktijärgses ravis (2).

Uuenduseks on südamestimulaatorite telemonitooring ehk stimulaatorisse tekkivate andmete saatmine telefoni vahendusel arstile. Kui praegu külastab patsient infarktijärgselt arsti 1-4 korda aastas, siis telemonitooringu abil peab patsient arsti juurde mineva ainult vajadusel ja samas on järelvalve pidev.

Samas tõi Brugada välja, et ainult tehnikasse ei tasu investeerida, oluline on pikaajaline patsiendi jälgimine ja teraapia.

Tervishoiuteenuse rahastajad ei ole seni veel telemonitooringu kasudes veendunud. „Enamikus Euroopa riikides ei kuulu telemonitooring riigi poolt soodustatud tervishoiuteenuste hulka,” ütles Euroopa Südamerütmi Assotsiatsiooni president Josep Brugada.

Eucomed CRM Telemonitoring Group juhataja Markus Siebert tõi välja, et telemeditsiin vähendab nii hospitaliseerimiste hulka kui haiglas viibimise aega, samuti ravikulusid ning parandab patsiendi elukvaliteeti.

„Distantsilt tehtav monitooring on sama ohutu ja tõhus kui arstikabinetis läbiviidud järelvalve,” ütles Siebert.

Markus Siebert tõi välja, et telemonitooring hoiab kokku arsti aega 40-70% ja ravikulud vähenevad 30-60%. BMJ poolt läbiviidud metaanalüüsis selgus, et südamehaiguste suremus ja haiglatesse hospitaliseerimine väheneb 21% tänu infarktijärgsele telemonitooringule (3).

Telemeditsiiniga on seotud mitmed teemad: oluline on õigete eesmärkide seadmine eelarvete jaoks, mitte liigne keskendumine ainult investeeritava raha hulgale. Oluliseks peeti ka erinevate seadmete omavahelise ühilduvuse parandamist, õigusliku ruumi loomist telemeditsiini teenuste pakkumiseks. Suur töö on ees usalduse saavutamisega – tuleb võita nii patsientide kui tervishoiuteenuse pakkujate usaldus. Viimased peavad aru saama sellest, et tehnoloogia ei ohusta nende autonoomiat.

Mitmed esinejaid tõid välja selle, et seni on liiga palju ressurssi läinud tehnoloogiale ja liiga vähe patsiendile. „Telemeditsiini kasutamist mikrotasandil mõjutavad oluliselt rohkem sotsiaalsed faktorid kui instrumentaalne ratsionaalsus,” Tove Sorensen Norra telemeditsiini keskusest.

Artikli autor Siim Nahkur.

VIITED

1. F.L. Kalon, „Survival After the Onset of Congestive Heart Failure in Framingham Heart Study Subjects,” Circulatiob, Juuli 1993; ACHPR CHF Clinical Practice Guidelines.

2. Wilkhoff BL, Auricchio A, et al. Heart Rhythm 2008; Europace 2008.

3. Clark RA, Inglis SC, McAlister FA, Cleland JG, Stewart S. Telemonitoring or structured telephone support programmes for patients with chronic heart failure: systematic review and meta-analysis. BMJ. 2007 May 5;334(7600):942. Epub 2007 Apr 10.