E-tervise mõju majandusele seisab alles ees

Infotehnoloogia kasutamine on pöördumatult muutnud kogu majandusruumi, nüüd seisab see muutus ees ka tervishoius, tõi oma ettekandes välja Hans Nielsen Hauge Norra kagu regiooni terviseametist. Pangandus, tootmine ja lennundus – need on vaid mõned valdkonnad, mis viimastel aastakümnetel teinud läbi radikaalse muutuse.

Norra tervishoid on üks paremini rahastatud tervishoiusüsteeme maailmas, mis kasutab E-tervist juba mõnda aega. Hans Nielsen Hauge nimetas E-tervisega seotud kasud: digitaalne dokumentatsioon, kiire kommunikatsioon eri osapoolte vahel ja automaatsed protsessid, ravi standardiseerumine. Samas tõi Hauge välja ka uudse probleemina informatsiooni ülekülluse patsiendi tervisekaardis.

Karl Stroetman konsultatsioonifirmast Empirica rõhutas oma ettekandes, et investeeringu tegemisel E-tervisesse ei peaks rõhk olema tulul, vaid kvaliteedil. Tema hinnangul näevad klassikalised investeerimispankurid E-tervise projekte ebahuvitavatena.  

E-tervis on põhivara investeering, mis pikka aega toodab kahjumit. Rahalise kasuni võib E-tervise projekt jõuda 2-5 aasta pärast, kuid see võib pikeneda isegi kuni kümne aastani. Projektijuhtide rõhuasetus peaks olema sellel, kuidas raha kasutatakse. 2006. aastal alustatud E-tervise projektidest 75% ebaõnnestus, tõi Stroetman välja.

Tihti on projektide ebaõnnestumises süüdi kulude alahindamine ja kasude ülehindamine, samuti ei arvestata piisavalt riski. Riski vähendamiseks tuleb kõik projektid teostada faasides koos vaheeesmärkidega. E-tervise rakendamisel on  esineja sõnul rahast olulisemad oskused ja teadmised.

”E-tervist tuleks reklaamida kui vahendit ja allikat, mitte kui eesmärki iseenesest,” ütles Stroetman.

Euroopas on enamik tervishoiu investeeringutest tehtud riigi poolt. Enamus esinejaid leidis, et see mudel ei ole jätkusuutlik. Poliitilised kokkulepped ja tehnoloogiatrendid muutuvad, kuid patsiendi vajadused jäävad ja kasvavad koos vananeva elanikkonnaga.

Mitmed esinejad tõid välja, et E-tervis on aitaja, mitte asi iseenesest. Rõhk peaks olema väärtusel, mida raha eest saadakse. E-tervis ei ole projekt, sellesse investeerimine on investeerimine tervishoiu põhivarasse. Mitmed esindatud organisatsioonid (EIB, Gartner, Empirica) rõhutasid riski jagamise vajadust ja PPP (Public Private Partnership) arenduste olulisust.

Artikli autor Siim Nahkur. Pildil Hans Nielsen Hauge, Norra kagu regiooni terviseametist.